Põhikooli lõpetaja pädevused virtuaalmaailmas

1,100 views
1,013 views

Published on

Ettekanne Pärnu Kuninga tn Põhikooli hariduskonvenretsil 10.04.2010

Published in: Education
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
1,100
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
4
Actions
Shares
0
Downloads
5
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide





















































  • Põhikooli lõpetaja pädevused virtuaalmaailmas

    1. 1. Põhikooli lõpetaja pädevused võrguühiskonnas Mart Laanpere Tallinna Ülikooli Informaatika instituudi haridustehnoloogia keskuse juhataja
    2. 2. Kava
    3. 3. Kava Võrguühiskond
    4. 4. Kava Võrguühiskond Kooli tulevikustsenaariumid
    5. 5. Kava Võrguühiskond Kooli tulevikustsenaariumid Õpikeskkonna muutus
    6. 6. Kava Võrguühiskond Kooli tulevikustsenaariumid Õpikeskkonna muutus Õppimine kui teadmusloome
    7. 7. Kava Võrguühiskond Kooli tulevikustsenaariumid Õpikeskkonna muutus Õppimine kui teadmusloome Põhikooli lõpetaja pädevused
    8. 8. Kava Võrguühiskond Kooli tulevikustsenaariumid Õpikeskkonna muutus Õppimine kui teadmusloome Põhikooli lõpetaja pädevused RÕK 2011
    9. 9. Võrguühiskond: M.Castells
    10. 10. Võrguühiskond: M.Castells 20.sajandi lõpp sünnitas uut tüüpi kapitalismi, mis on globaalset laadi, eesmärgikeskne ja paindlik
    11. 11. Võrguühiskond: M.Castells 20.sajandi lõpp sünnitas uut tüüpi kapitalismi, mis on globaalset laadi, eesmärgikeskne ja paindlik Uus ühiskondlik kord tekitab pingeid (the Self vs. the Net): ühelt poolt monokultuursete kaitsemehhanismide, teisalt inimeste isikliku vabaduse püüdluse ja uue korra vahel
    12. 12. Võrguühiskond: M.Castells 20.sajandi lõpp sünnitas uut tüüpi kapitalismi, mis on globaalset laadi, eesmärgikeskne ja paindlik Uus ühiskondlik kord tekitab pingeid (the Self vs. the Net): ühelt poolt monokultuursete kaitsemehhanismide, teisalt inimeste isikliku vabaduse püüdluse ja uue korra vahel Uue ühiskondliku formatsiooni tekke tunnusteks on struktuursed muutused võimu-, tootmis- ja elamussuhetes
    13. 13. Võrguühiskond: M.Castells 20.sajandi lõpp sünnitas uut tüüpi kapitalismi, mis on globaalset laadi, eesmärgikeskne ja paindlik Uus ühiskondlik kord tekitab pingeid (the Self vs. the Net): ühelt poolt monokultuursete kaitsemehhanismide, teisalt inimeste isikliku vabaduse püüdluse ja uue korra vahel Uue ühiskondliku formatsiooni tekke tunnusteks on struktuursed muutused võimu-, tootmis- ja elamussuhetes Ühiskonna muutust suunavad kaks peamist jõudu:
    14. 14. Võrguühiskond: M.Castells 20.sajandi lõpp sünnitas uut tüüpi kapitalismi, mis on globaalset laadi, eesmärgikeskne ja paindlik Uus ühiskondlik kord tekitab pingeid (the Self vs. the Net): ühelt poolt monokultuursete kaitsemehhanismide, teisalt inimeste isikliku vabaduse püüdluse ja uue korra vahel Uue ühiskondliku formatsiooni tekke tunnusteks on struktuursed muutused võimu-, tootmis- ja elamussuhetes Ühiskonna muutust suunavad kaks peamist jõudu: Sotsiaalsete suhete ja tehnoloogilise innovatsiooni dialektiline vastasmõju
    15. 15. Võrguühiskond: M.Castells 20.sajandi lõpp sünnitas uut tüüpi kapitalismi, mis on globaalset laadi, eesmärgikeskne ja paindlik Uus ühiskondlik kord tekitab pingeid (the Self vs. the Net): ühelt poolt monokultuursete kaitsemehhanismide, teisalt inimeste isikliku vabaduse püüdluse ja uue korra vahel Uue ühiskondliku formatsiooni tekke tunnusteks on struktuursed muutused võimu-, tootmis- ja elamussuhetes Ühiskonna muutust suunavad kaks peamist jõudu: Sotsiaalsete suhete ja tehnoloogilise innovatsiooni dialektiline vastasmõju Sotsiaalsete gruppide poolt konstrueeritava identiteedi ja ühiskonna institutsioonide vastasmõju
    16. 16. Võrguühiskonna struktuur
    17. 17. Võrguühiskonna struktuur Voogude ruum (Space of Flows):
    18. 18. Võrguühiskonna struktuur Voogude ruum (Space of Flows): Koosneb erinevatest võrkudest (privaatsed, kinnised, organisatsioonisisesed, avalikud)
    19. 19. Võrguühiskonna struktuur Voogude ruum (Space of Flows): Koosneb erinevatest võrkudest (privaatsed, kinnised, organisatsioonisisesed, avalikud) Kolm kihti: infrastruktuur, topoloogia (kohad), inimesed
    20. 20. Võrguühiskonna struktuur Voogude ruum (Space of Flows): Koosneb erinevatest võrkudest (privaatsed, kinnised, organisatsioonisisesed, avalikud) Kolm kihti: infrastruktuur, topoloogia (kohad), inimesed Voogude ruumis on aeg ja ruum binaarsed
    21. 21. Võrguühiskonna struktuur Voogude ruum (Space of Flows): Koosneb erinevatest võrkudest (privaatsed, kinnised, organisatsioonisisesed, avalikud) Kolm kihti: infrastruktuur, topoloogia (kohad), inimesed Voogude ruumis on aeg ja ruum binaarsed Kohtade ruum (Space of Places): geograafiline
    22. 22. Võrguühiskonna struktuur Voogude ruum (Space of Flows): Koosneb erinevatest võrkudest (privaatsed, kinnised, organisatsioonisisesed, avalikud) Kolm kihti: infrastruktuur, topoloogia (kohad), inimesed Voogude ruumis on aeg ja ruum binaarsed Kohtade ruum (Space of Places): geograafiline Dünaamika: kuigi organisatsioonid (s.h. koolid) on endiselt asukohapõhised, on nende tegutsemisloogika üha enam kohast sõltumatud (placeless)
    23. 23. Kooli tulevikustsenaariumid
    24. 24. Kooli tulevikustsenaariumid OECD/CERI uuring (2001):
    25. 25. Kooli tulevikustsenaariumid OECD/CERI uuring (2001): Status Quo säilitamise stsenaariumid
    26. 26. Kooli tulevikustsenaariumid OECD/CERI uuring (2001): Status Quo säilitamise stsenaariumid Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist
    27. 27. Kooli tulevikustsenaariumid OECD/CERI uuring (2001): Status Quo säilitamise stsenaariumid Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist Koolide uuenemine (re-schooling)
    28. 28. Kooli tulevikustsenaariumid OECD/CERI uuring (2001): Status Quo säilitamise stsenaariumid Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist Koolide uuenemine (re-schooling) Kool kui sotsiaalasutus või õppiv organisatsioon
    29. 29. Kooli tulevikustsenaariumid OECD/CERI uuring (2001): Status Quo säilitamise stsenaariumid Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist Koolide uuenemine (re-schooling) Kool kui sotsiaalasutus või õppiv organisatsioon Koolide kadumine (de-schooling)
    30. 30. Kooli tulevikustsenaariumid OECD/CERI uuring (2001): Status Quo säilitamise stsenaariumid Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist Koolide uuenemine (re-schooling) Kool kui sotsiaalasutus või õppiv organisatsioon Koolide kadumine (de-schooling) Turumudel või õpivõrgustikud
    31. 31. Kooli tulevikustsenaariumid OECD/CERI uuring (2001): Status Quo säilitamise stsenaariumid Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist Koolide uuenemine (re-schooling) Kool kui sotsiaalasutus või õppiv organisatsioon Koolide kadumine (de-schooling) Turumudel või õpivõrgustikud
    32. 32. Tuleviku tegemisest
    33. 33. Tuleviku tegemisest Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte
    34. 34. Tuleviku tegemisest Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte Järgmine bifurkatsioonihetk haridussüsteemi ja kooli arengus on suure tõenäosusega seotud uue tehnoloogia tungimisega õpikeskkonda
    35. 35. Tuleviku tegemisest Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte Järgmine bifurkatsioonihetk haridussüsteemi ja kooli arengus on suure tõenäosusega seotud uue tehnoloogia tungimisega õpikeskkonda (Turgu)rikkuv tehnoloogia (disruptive technology): ootamatu innovatsioon, mis murrab senised mustrid
    36. 36. Tuleviku tegemisest Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte Järgmine bifurkatsioonihetk haridussüsteemi ja kooli arengus on suure tõenäosusega seotud uue tehnoloogia tungimisega õpikeskkonda (Turgu)rikkuv tehnoloogia (disruptive technology): ootamatu innovatsioon, mis murrab senised mustrid Õpikeskkond: õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamis-meetodeid, õppekava, jms.
    37. 37. Tuleviku tegemisest Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte Järgmine bifurkatsioonihetk haridussüsteemi ja kooli arengus on suure tõenäosusega seotud uue tehnoloogia tungimisega õpikeskkonda (Turgu)rikkuv tehnoloogia (disruptive technology): ootamatu innovatsioon, mis murrab senised mustrid Õpikeskkond: õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamis-meetodeid, õppekava, jms.
    38. 38. Õpikeskkond enne ja nüüd
    39. 39. Õpikeskkond enne ja nüüd 2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
    40. 40. Õpikeskkond enne ja nüüd 2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates 500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli, noviitsi, parunitütre õpikeskkond
    41. 41. Õpikeskkond enne ja nüüd 2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates 500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli, noviitsi, parunitütre õpikeskkond 150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond
    42. 42. Õpikeskkond enne ja nüüd 2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates 500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli, noviitsi, parunitütre õpikeskkond 150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond 100 aastat tagasi: õpikeskkond ratsionaliseeritakse tehaste eeskujul
    43. 43. Õpikeskkond enne ja nüüd 2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates 500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli, noviitsi, parunitütre õpikeskkond 150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond 100 aastat tagasi: õpikeskkond ratsionaliseeritakse tehaste eeskujul 30 aastat tagasi: kabinetsüsteem
    44. 44. Õpikeskkond enne ja nüüd 2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates 500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli, noviitsi, parunitütre õpikeskkond 150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond 100 aastat tagasi: õpikeskkond ratsionaliseeritakse tehaste eeskujul 30 aastat tagasi: kabinetsüsteem 5 aastat tagasi: virtuaalne õpikeskkond
    45. 45. Õpikeskkond enne ja nüüd 2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates 500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli, noviitsi, parunitütre õpikeskkond 150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond 100 aastat tagasi: õpikeskkond ratsionaliseeritakse tehaste eeskujul 30 aastat tagasi: kabinetsüsteem 5 aastat tagasi: virtuaalne õpikeskkond
    46. 46. Õppimine kui teadmusloome
    47. 47. Õppimine kui teadmusloome Õppimise olemuse seletamine kolme alternatiivse metafoori abil: õppimine kui omandamine, osalemine või loomine
    48. 48. Õppimine kui teadmusloome Õppimise olemuse seletamine kolme alternatiivse metafoori abil: õppimine kui omandamine, osalemine või loomine C.Bereiter: õppimine “arvamusrežiimis” ja “disainirežiimis” (belief mode vs. design mode)
    49. 49. Õppimine kui teadmusloome Õppimise olemuse seletamine kolme alternatiivse metafoori abil: õppimine kui omandamine, osalemine või loomine C.Bereiter: õppimine “arvamusrežiimis” ja “disainirežiimis” (belief mode vs. design mode) Teadmusloome disainirežiimis sünnitab artefakte, mida saab võrgus jagada, leida, muuta, re-miksida
    50. 50. Õppimine kui teadmusloome Õppimise olemuse seletamine kolme alternatiivse metafoori abil: õppimine kui omandamine, osalemine või loomine C.Bereiter: õppimine “arvamusrežiimis” ja “disainirežiimis” (belief mode vs. design mode) Teadmusloome disainirežiimis sünnitab artefakte, mida saab võrgus jagada, leida, muuta, re-miksida Web2.0 revolutsioon: igaüks on autor (blogid, wiki, sotsiaalsed võrgustikud, sisu jagamine)
    51. 51. Põhikooli lõpetaja pädevused
    52. 52. Põhikooli lõpetaja pädevused Re-miksimise kultuur, oma loo jutustamine
    53. 53. Põhikooli lõpetaja pädevused Re-miksimise kultuur, oma loo jutustamine Personaalse õpikeskkonna loomise oskus
    54. 54. Põhikooli lõpetaja pädevused Re-miksimise kultuur, oma loo jutustamine Personaalse õpikeskkonna loomise oskus Koostööoskus
    55. 55. Põhikooli lõpetaja pädevused Re-miksimise kultuur, oma loo jutustamine Personaalse õpikeskkonna loomise oskus Koostööoskus Ettevõtlikkus
    56. 56. Põhikooli lõpetaja pädevused Re-miksimise kultuur, oma loo jutustamine Personaalse õpikeskkonna loomise oskus Koostööoskus Ettevõtlikkus Turvalisus, privaatsus, eetika
    57. 57. Riiklik õppekava 2011
    58. 58. Riiklik õppekava 2011 Läbivad teemad “Tehnoloogia ja innovatsioon”, “Teabekeskkond”, uued valikained
    59. 59. Riiklik õppekava 2011 Läbivad teemad “Tehnoloogia ja innovatsioon”, “Teabekeskkond”, uued valikained Läbivate teemade (aga ka muude õpitulemuste) hindamine e-portfoolio abil
    60. 60. Riiklik õppekava 2011 Läbivad teemad “Tehnoloogia ja innovatsioon”, “Teabekeskkond”, uued valikained Läbivate teemade (aga ka muude õpitulemuste) hindamine e-portfoolio abil Ettepanek: 8. ja 11.klassis üleminekueksami asemel uurimis-arendusprojekt rühmatööna

    ×