Your SlideShare is downloading. ×
Töölehed Maasilinnale
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Töölehed Maasilinnale

1,155

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,155
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
6
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. MAASILINN<br />TÖÖLEHED 3. - 4. KLASSI ÕPILASTELE<br />ORISSAARE VALLAS ASUNUD <br />MAASI ORDULINNUSEGA<br /> TUTVUMISEKS<br />KOOSTANUD ORISSAARE GÜMNAASIUMI<br />KLASSIÕPETAJAD: <br />SIIRI VAHT <br />KAI PAASOJA<br />ORISSAARE 2010<br />SISSEJUHATUS.<br />Orissaare vald asub Eesti Vabariigi suurima saare Saaremaa kirdeosas, Väikese väina tammi lähedal. Seega võib Orissaaret nimetada Saaremaa väravaks.<br />Ajaloosündmuste konkreetsem dateerimine algab aastatest 1227-1233, mil piirkond läks Mõõgavendade (hilisem Liivi) Ordu valdusesse. Saarlaste viimane suurim vastuhakk võõrvõimudele algas 1343. aastal. Ülestõus kestis 1345. aastani, mil ta maha suruti. Peale ülestõusu lämmatamist sunniti saarlasi alustama ordulinnuse ehitamist Maasi mereranda, sest 1343. aastal olid saarlased ülestõusu käigus hävitanud ordulinnuse Pöidel. Ehitatud Maasilinn sai nimeks Soneburg, ehkKaristuslinnus.<br />1564. aastalmüüs ordufoogt Heinr. Lüddinghausen-Wulff Maasilinna foogtkonna Taani kuningale Friedrick II, millega algas Taani aeg. Taani võimu esimesed aastad tõid kihelkonnale küllaltki suuri raskusi, eriti just nende võitluste näol, mida peeti taanlaste ja rootslaste vahel Maasilinna pärast. Et taanlastel oli raskusi lossi kaitsmisega, siis lasksid nad ta 1576. a. õhku. Kuid alates 1999. aastast on Orissaare Vallavalitsus tegelenud Maasi ordulinnuse restaureerimisega. (www.orissaare.ee)<br />KUIDAS SINNA SÕITA?<br />Sõites läbi Orissaare alevi mööda Kuressaare maanteed, tuleb keerata Leisi poole. Sealsamas näitab teeviit Maasilinna. <br />EESTI KEEL <br /> Loe tekst ja täida ristsõna.<br /> 1345. aastal alustati Saaremaale Maasi mereranda ordulinnuse rajamist. Linnus sai nimeks Soneburg- mis tõlkes tähendab karistuslinnust. <br /> Linnus, mis oli mõeldud sakslaste poolt saarlastele kättemaksuks ülestõusu eest, ehitati üles raske orjatööga. Uus linnus pidi kujunema vääriliseks paariliseks samal ajal ehitatavale Kuressaare piiskopilinnusele.<br />Maasilinn ehk Soneburg ehitati algselt puulinnusena, sest laastatud maa ei võimaldanud laiaulatuslike tööde läbiviimist. Sajand hiljem hakati kivilinnust ehitama. Lõplikult linnus ei valminudki, ehitati valmis ringmüür, nurgatorn ja põhja- ning lõunatiib. Ida- ja läänetiivad jäid välja ehitamata. <br />Suuremaid ümberehitusi võeti Maasilinnas ette 1518. aastal foogt Ubelackeri poolt, kelle eestvedamisel ehitati üks osa eeslinnusest. Eeslinnuse nurkades asusid bastionid ja tornid ning ruumid suurtükkide jaoks (pärit 16. sajandist), lõunaküljel asus kolm suurt kalatiiki. Linnuse külje all oli sadam, kuhu randusid laevad. Praeguseni säilinud müüriosade uurimine on näidanud, et Maasilinna puhul oli tegemist laiendatud elutorni tüüpi peahoonega, mis on ümbritsetud ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga, mille loode-, kirde- ja kagukülje vastas on paiknenud ülejäänud hooned.<br />Oma kaitsepotentsiaalilt ei olnud linnus väga tugev. <br />1564 läks linnus Taani valdusesse. Et vältida linnuse sattumist rootslaste kätte, käskis Taani kuningas Frederic II selle õhku lasta (1576). <br />Soneburg eksisteeris umbes kaks sajandit.<br />Lahenda ristsõna:<br />ALLA:<br />Eesti saar, kus asub Maasilinn.<br />Kes kujutasid taanlaste meelest linnusele ohtu?<br />Millisele riigile kuulus Maasilinn 1570. aastal?<br />Kes andis käsu linnus 1576. aastal õhku lasta?<br />Kuidas nimetatakse kindluse kaitsetorni keskajal?<br />Mida tähendas Soneburg tõlkes?<br />Kuhu ehitati Saaremaal samal ajal samuti kivilinnust?<br />Kes oli Ubelacker?<br />PAREMALE:<br /> 1. Maasilinna nimi.<br /> 6. 3. 82. 4. 7 1. 5. <br />2. 1985. aastal avastasid Meremuuseumi sukeldujad Maasilinna ordulossi välisreidi vetest laevavraki. Tõenäoliselt oli see ehitatud 1550. aasta paiku eestlaste poolt.<br /> Ühenda tähed tähestiku järjekorras. Nii saad teada laeva esialgse kuju.<br /> <br /> <br />*A<br />*C *B *T<br /> <br /> *Ž<br /> <br /> *D *Z<br /> *Š<br /> <br /> *E *S<br /> *F *G *R<br />*K *H *N<br /> *J *I *Q *P *O<br /> <br /> *L *M <br />3. Sõnaliigid ja regivärss. (Rühmatöö kolmele rühmale)<br />* Vaadelge ümbrust ja leidke sealt:<br />a) 10 nimisõna<br />b) 10 omadussõna<br />c) 10 tegusõna<br /> * Kasutades leitud sõnu ja mõeldes linnuse ajaloole, pange kokku 4-realine regivärss.<br /> <br />* Vahetage rühmade vahel mõne aja pärast töölehti nii, et iga rühm saaks kirjutatud rahvalaule pikendada (ka vanad eestlased lisasid aeg-ajalt laulule midagi juurde).<br /> <br /> * Mõelge viis ja esitage regilaul eeslauljaga.<br />RISTSÕNA VASTUS.<br /> K AR3. T I8. F2.R A4. F S7. K OO A R T U O1. S O N E5. B U R GA T I D A S E TA S E S L SR L R T I SE A I I N AM S C O N AA E K N U RA D S E<br />MATEMAATIKA<br />Linnuse sepa abiline Jaan ja tallipoiss Ants plaanisid koos ammukütiga minna linnujahile. Enne tuli aga täpsust harjutada. Vibuharjutuseks seadsid nad üles õlgedele märklaua. Arvuta:<br />Mitu punkti sai kumbki poistest?<br />Kumb poistest sai võidu?<br />Mitme punktiga edestas võitja kaotajat?<br />mmmmm <br /> Jaan ............ punkti Ants ......... punkti<br /> <br /> <br /> 5 punkti 15 punkti<br /> 10 punkti 20 punkti<br />.......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................<br /> <br /> <br />VASTUSED<br />Jaan sai kokku 50, võitja Ants 60<br />MATEMAATIKA<br />Suuna järgmised sündmused joonega õigesse kohta ajateljel. Kirjuta sajandid.<br />1576 taanlased purustavad Maasilinna<br />1345 peale saarlaste vastuhakkuvõõrvõimudele alustati Maasi linnuse ehitamist<br />1518 suured ümberehitused Maasilinnas<br />1568,1575 rootslased vallutavad linnuse<br />Umbes 1550 linnust ümbritsevate bastioni tornide rajamine<br />1564 Maasilinn läheb Taani kuninga valdusse<br />*--I--*--*--*--*----*--*--*--*--I--*--*--*--*----*--*--*--*--I--*--*--*--*----*--*--*--*--I--*--*--*--*---<br />1300 1400 1500 1600<br /> 14. sajand ..... sajand ..... sajand<br />MATEMAATIKA JA LOODUSÕPETUS<br />Lahenda ülesanded<br />Sepp oli eile tubli. Ta valmistas 24 naela, hobuseraudu tegi ta 12 võrra vähem kui naelu. Mitu eset valmistas sepp?<br />............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................<br />Kuressaarest oli linnusesse külalisi oodata. Foogti ja külaliste sööminguks valmistasid kokad ette viiekäigulise lõunasöögi.<br />Esimene käik: sibulaleem, praetud luik, kanaliha, vürtsitatud veiseliha, meega pruunistatud porgandid-naerid.<br />Teine käik: jänese-, põldpüü- ja haigrupraad, hautatud suitsuhapukapsas.<br />Kolmas käik: mandlikreem, pirnid siirupis, kadakajuust.<br />Neljas käik: ahvenasupp, praetud haug, hautatud pringel.<br />Viies käik: tarretised, suhkrukoogid, puuviljakompott.<br />Mitu selgroogset looma pidi lõunasöögiks elu kaotama? Loetle need. ............................................................................................................................<br />........................................................................................................................................................................................................................................................<br />Lõunasöögi ajal istus linnuseisand koos kümne külalisega peolaua taga toolidel. Kõrvallauas istusid pinkidel väiksema tähtsusega kümme külalist ja 15 inimesest koosnev lossirahvas. Põrandal mängisid neli last luutükkidega kossimängu. Kolm moosekanti musitseerisid nurgas. Mitu inimest oli saalis?<br />............................................................................................................................<br />........................................................................................................................................................................................................................................................<br />Risttahukakujulise linnusehoone idapoolse seina pikkus oli 12 m, põhjapoolse seina pikkus 47 m. Arvuta maa-ala pindala, millel hoone paiknes.<br />.....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................<br />VASTUSED<br />Sepp valmistas 36 hobuserauda ja 60 eset.<br />Toiduks kasutati luige, kana, veise, jänese, põldpüü, haigru, ahvena, haugi, pringli liha, seega olid laual üheksa looma.<br />Saalis oli kokku 43 inimest.<br />Maa-ala pindala on 564 m².<br />LOODUSÕPETUS 2.<br />MAASILINNA TAIMEBINGO<br />1. Leia taimi, paiguta sobivatesse ruutudesse. Võidab see, kes saab esimesena kokku täisrea, veeru või diagonaali.<br />lehtpuuokaspuurohttaimpõõsas põõsaslehtpuuokaspuurohttaimokaspuurohttaimpõõsaslehtpuurohttaimpõõsaslehtpuuokaspuu <br /> 2. Kujutle, et oled umbes 500 aastat tagasi Maasilinna läheduses elav ravitseja. Küla- ja lossirahvast tabavad aeg-ajalt haigused. Otsusta, milliste taimedega oleks sul võimalik inimesi ravida. Ruudud, kus on ravimtaimed, värvi, palun, roheliseks.<br />Vaata töölehte „Loodusõpetus 1“.<br />KUNSTIÕPETUS<br />Siin on Maasi ordulossi oletatav välisvaade vaadelduna lõunast. Joonista Maasi ordulossile ka looduslik ümbrus. Arvesta seda, et lossi ümbritses nelinurkne nurgatornidega ringmüür, lõuna pool asusid kolm kalatiiki. Maasilinnal oli sadam. Veetase meres, mis on nähtav põhjasuunas, oli umbes 600 aastat tagasi arvatavasti 2m praegusest kõrgem.<br />põhi<br /> ↑<br />LOOVUSÜLESANDED<br />1.Kujutle end umbes 500 aastat tagasi lossis elavaks lapseks. Mis võis toimuda selles ruumis? Milline oli seal mööbel ?<br /> INCLUDEPICTURE " http://www.orissaare.ee/public/files/MaasiPilt%209v.jpg" * MERGEFORMATINET <br />2. Kujuta endale ette, millises riietuses võisid käia 500 aastat tagasi külas elavad poisid- tüdrukud.<br />Riieta lapsed sobivalt. <br />LOOVUSÜLESANDE VASTUSED<br />KESKAEGSEST RIIETUSEST<br />Kangast saadi kolmest kiudainest: villast, nõgestest, linast. Rõivaid oli kolme liiki: rohkete kaunistustega pidurõivad, käimarõivad kirikusse või küllaminekuks ja takusest riidest igapäevaseid töörõivaid. Pakase eest kaitses maani ulatuv lambanahkne kasukas. <br />Naiste rõivastus: linasest pikkade varrukatega särk, selle peal käisteta villane umbkuub, puusade ümber vaipseelik, mis oli kinnitatud vööga. Lisaks veel sõba, põll, jalamähised sukkade asemel. <br />Meeste rõivastus: särk, kuub, püksid ja õlgadele heidetav riidetükk- ülevise. Särk oli kinnitatud lõua alt paelte, pööra või hoburaudsõlega. Särk ja kuub olid pikad, ulatudes põlvini või isegi allapoole. Jalamähised mässiti pükste sääreosa peale.<br />Jalas olid meestel ja naistel veisenahast tehtud pehmed pastlad, mille pikad paelad seoti ümber säärte. Suvel kanti niinest viiske. Juuksed ulatusid noortel kaelani. Poisid ja vallalised mehed habet ei kandnud. Jõukamate perede naistel oli palju ehteid, need pärandati tütrele ja sealt omakorda edasi. <br />Leinavärv oli valge. (Palamets.2005)<br />MÄNGE<br />„Tunne taimi“<br />Eesmärk: õppida eristama teistest taimedest ravimtaimi.<br />Vahendid: Ümbrik lipikutega, millel on Maasilinnal kasvavate taimede nimed. Teises ümbrikus on samade taimede pildid. <br /> Lastele antakse ümbrikud, mille nad esmalt sorteerivad, pannes kokku taime <br /> nime ja foto. Siis otsustavad, millised taimedest kuuluvad ravimtaimede <br /> hulka. Moodustavad nn. ravimtaimede peenra.<br />(Uulma. 2008)<br />„Frederick eksib…“<br />Eesmärk: kinnistada õpilaste teadmisi keskajast.<br />Klass on jaotatud 4-5 liikmelisteks rühmadeks. Õpetaja ütleb mõne fakti keskaja kohta nii, nagu ütleks seda Frederick. Laste ülesanne on gruppides lühikese aja jooksul arutada, kas Fredericku arvamus on õige või mitte. Kui nad leiavad, et Frederick eksib, tuleb neil põhjendada, milles ta viga seisneb ja tuua välja vähemalt üks mõistlik lahendus, kuidas tegelikult olema peab. Üks rühmadest saab alati sõna, et tervele klassile oma arvamust avaldada. Seejärel saavad teised rühmad ettekandja-rühma arvamuse ümber lükata või seda täiendada. <br />(Uulma. 2008)<br />„Suurused arvteljel“<br />Maastikul märgitakse maha arvsirge otspunkt. Õpetaja jagab lastele lipikud sündmustega. Õpetaja seisab arvsirge otspunkti ajalooliselt esimese sündmusega, mis seotud Maasilinnaga. Mängijad püüavad end ajateljel õigesse järjestusse panna, vesteldes lastega, kes seisavad neist paremal ja vasakul. Kui kõik on endale koha leidnud, loetakse lipikute tekst ette ja otsustatakse, kas seisja on õiges kohas või peab leidma uue koha. <br />„Kõnelev kivi“<br />Laps leiab Maasilinna territooriumilt kivi. Mõtleb, mida see sajandeid seisnud kivi on näinud ja jutustab sellest ka teistele. <br />„Intervjuu taimega“<br /> Õpilased jaotatakse rühmadeks. Rühm leiab taime, mida soovitakse intervjueerida. Rühm mõtleb, mida taim nendele küsimustele vastaks.<br />Intervjuu vastused kirjutatakse üles. <br />Kuidas Su nimi on?..................................................................................<br />Mis liiki Sa oled?......................................................................................<br />Kus Sa elad?..............................................................................................<br />Kas Sul on siinkandis sugulasi? Mis liikidest nemad on?.........................<br />………………………………………………………………………………<br />Mida Sa päeva jooksul teed?.....................................................................<br />Mis on Su lemmiktoit?..............................................................................<br />Mida Sa üldse ei söö?................................................................................<br />Kuidas ennast kaitsed?..............................................................................<br />Mida teed kõige paremini? Kuidas Sa seda teed?.....................................<br />………………………………………………………………………………<br />Mida/keda kardad maailmas kõige rohkem?............................................<br />Kuidas tuled toime erinevatel aastaaegadel?............................................<br />………………………………………………………………………………<br />Milline on Sinu suurim soov?...................................................................<br />Võib teha puu/taime kohta ka teemantluuletuse.<br /> 1 nimisõna<br /> ……………………………….<br /> 2 omadussõna<br /> …….…………………………………………..<br /> 3 mine-vormi<br /> …………………………………………………………..<br /> 4-sõnaline suhtumist või hinnangut väljendav lause<br /> …………………………………………………………………………..<br /> Esimese nimisõna sünonüüm<br /> ………………………………… <br />(Aher. 2010) <br />„Tunne ära“<br />Mängijad on rühmades. Korvis on Maasilinnal kasvavate taimede ja puude kirjeldused, omadused või muud andmed. Iga rühma kapten võtab korvist kirjelduse, mis loetakse läbi ja minnakse seejärel selle objekti juurde, millest kellelgi jutt oli. Vastuse võib teistele öelda suuliselt, joonistades vms. <br />„Rütmimängud kivikestega“<br />Õpetaja koputab rütmi ette, lapsed kordavad seda.<br />„Pime tedrelaskja“<br />Mängijad on ringis. Valitakse „tedrelaskja“, kelle silmad seotakse või kaetakse mütsiga. Ta viskab mõne pehme esemega,( näiteks kokku kägardatud salliga) enda ümber liikuvaid „tetresid“, kes tihedas ringis kohapeal keereldes vastupäeva edasi liiguvad, tabatud „teder“ on uus tedrelaskja. Kui pall kedagi ei taba, antakse see pimedale „tedrelaskjale“ tagasi ja ta peab viset kordama, kuni kellegi tabab. <br />(Raadik. 2009)<br />„Kunstnik“<br />Paarilised istuvad või seisavad, seljad vastamisi. Üks paarilistest kirjeldab võimalikult täpselt tema käes olevat lehte, oksa, õit või muud looduslikku objekti, teine joonistab. Hiljem vahetatakse rollid ja objektid. <br /> 10. „Kes jõuab esimesena Soneburgi?“<br /> Õpilased jaotatakse kaheks rühmaks, kes seisavad võrdsele joonele<br /> kolonnidesse valitud kaptenite selja taha. Üks võistkond koosneb „laevatäiest <br /> taanlastest”, teine „laevatäiest rootslastest”. Õpetaja hakkab vaheldumisi <br /> andma võistkondadele suuliselt peastarvutamise ülesandeid. Kui rühm teab <br /> vastust, saab kapten koos „sõitjatega” astuda sammu võrra edasi. Kui<br /> võistkond ei oska vastata või vastab valesti, saab õiguse vastata teine <br /> võistkond ja astuda sammu edasi. Võidab võistkond, kes enne jõuab<br /> kokkulepitud „sadamasse”.<br /> 11. „Foogt.“<br /> Õpilased moodustavad õpetaja ümber ringi. Õpetaja võtab kätte raamatu ja <br /> ütleb: „Täna olen mina foogt ja tahan teada Eestis elavate metsloomade <br /> nimetusi.” Õpilased nimetavad loomi järjekorras üksteise järel. Kes eksib või <br /> nimetab juba öeldud looma nimetuse, saab miinuse. Võidab see, kellel on kõige <br /> vähem miinuseid. <br /> Küsimuste näiteid. „...ootan lauale toite, mille nimetuse puudub e-häälik.”<br /> „... ootan matemaatilisi tehteid, mille vastus on 20.”<br />KASUTATUD KIRJANDUS<br />Aher, Sirje; Aher, Georg. 2010. Aastaring looduses . Materjal õpetajale<br />Aluve, Kalvi. 1993.Eesti keskaegsed linnused. Valgus<br />Palamets, Hillar. 2005. Lugusid Eesti keskajast. Ajalooraamat minevikust huvitatud noortele. Ilo<br />Langley, Andrew. 1998.Keskaegne linnus. Karrup<br />Raadik, Sirje. 2009. Õpime õues mängides. Ilo<br />Simon, Philippe; Bouet, Marie- Laure. 2007. Pildiraamat rüütlitest. Sinisukk<br />Uulma,Triin. 2008. Mängida on mõnus. Õppematerjali kogumik algklassi õpetajale. Varrak<br />www.orissaare.ee<br />www.bio.edu.ee/taimed<br />

×