1. KIK toel HARED juhendamisel valminud kogumikust
„Metoodilised materjalid loodusainete tundide läbiviimiseks“,
2007, www.hared.ee
__________________________________________________________________________________________
Rabataimede iseärasused
Jelena Perova
Klass: 6. – 7. klass, II kooliaste
Õppeaine: Loodusõpetus, bioloogia
Teema ja alateema: Soo. Soode taimestik
Õppetunni teema: Raba taimede iseärasused
Eesmärk:
1. Tutvustada õpilastele sootaimede tüüpilisi esindajaid ja nende bioloogilisi iseärasusi.
2. Näidata, kuidas taimed kohanevad raba omapäraste elutingimustega.
3. Innustada õpilasi osalema objektide vaatlemisel ja analüüsil.
Töömeetodid:
Jutustus, vestlus, praktiline töö, õpilaste iseseisev töö, lisateated õpetajalt, kokkuvõtlik vestlus.
Õpitulemused:
Õpilased
oskavad:
• kasutada töövahendeid ja teha laboratoorseid katseid;
• uurida herbaariumis olevate taimede eksemplare;
• võrrelda, kirjeldada, vaadelda, analüüsida;
• uurida ja tundma õppida ainealast sõnavara;
teavad:
• järgmisi mõisteid: raba, turvas, turbasammal, huulhein, putuktoiduline taim, pinnase
happelisus, puhmad, vahakirme, taimede füsioloogiline põud, igihaljad taimed.
Õpilaste eelteadmised ja oskused:
Õpilased
teavad:
• soos valitsevaid iseärasusi ja omapäraseid tingimusi; sootaimede esindajaid;
• erinevate sootüüpide olemasolu (madalsoo, siirdesoo, raba)
oskavad:
• töötada bioloogilise materjali ja vastavate töövahenditega;
• töötada iseseisvalt, teha järeldusi.
Eelnevalt vajalikud tegevused:
Õpetaja
• paljundab töölehed, millel on toodud laboratoorsete katsete teostamise metoodika ja
ülesannete tekstid;
• valmistab praktilise töö jaoks ette vajalikud sootaimed – turbasammal, huulhein, turvas.
*Eelnevalt võib korraldada ekskursiooni sohu ja korjata seal õppetunni jaoks taimi.
Õpilased
• võtavad kaasa kirjutus- ja joonistustarbed.
Vajalikud vahendid:
Luubid, katsete ja ülesannete töölehed, sootaimede herbaareksemplarid ja joonised, soost
korjatud turbasambla ja huulheina taimed, niiske ja kuiv turvas, kaalud, suhkur, sool,
leivatükikesed, munatükid ja juuksekarvatükid.
Õppetunni plaan
1. Tunni organiseerimine (5 min)

2. KIK toel HARED juhendamisel valminud kogumikust
„Metoodilised materjalid loodusainete tundide läbiviimiseks“,
2007, www.hared.ee
__________________________________________________________________________________________
2. Eelmiste teemade kordamine ja teadmiste üldistamine/süstematiseerimine (soode tüübid,
keskkonnatingimused soos, sootaimede tüüpilised esindajad) (5 min)
3. Praktiline töö (20 min)
4. Kokkuvõtete tegemine, tulemuste ärakuulamine (10 min)
5. Hinnang tööle (5 min).
6. Kodune ülesanne (ei ole kohustuslik)
Tunni käik:
Õpetaja alustab tundi kordamisega ja õpilaste teadmiste süstematiseerimisega:
1. Mis on soo?
2. Milliseid soode tüüpe, sõltuvalt nende arenguastmest, te teate?
3. Millised taimed kasvavad kõrgsoos ehk rabas?
Õpilased nimetavad tuntud sootaimi, kasutades selleks taimede pilte ja
herbaariumieksemplare.
4. Mis on turvas?
5. Milliseid soos elunemise/kasvamise tingimusi te teate?
Õpilased loetlevad peamisi tingimusi: liigniiskus, hapniku vähesus, pinnase madal
temperatuur, kõrge happesus.
Pärast õpitud materjali kordamist ja süstematiseerimist nimetab õpetaja tunni edasise eesmärgi
– praktilise töö läbiviimine, samuti annab juhtnööre õpilastele töö teostamise ja ohutustehnika
kohta. Üldistades ja süstematiseerides õpilaste teadmisi, juhib õpetaja õpilaste tähelepanu
vajadusele uurida/tundma õppida taimede kohanemist raba omapäraste tingimustega.
Õpilased tutvuvad praktilise töö ülesannetega, küsimuste tekkimise korral jagab õpetaja
selgitusi. Õpetaja rõhutab, et iga õpilane peab olema tähelepanelik ja teadmishimuline.
Õpilased töötavad individuaalselt või paarides, õpetaja suunab ja kontrollib õpilaste tegevust.
Õpetaja: Meie maal on suurim tähtsus kõrgsoodel ehk rabadel – need on põhilised turba
saamise allikad. Rabade pinnas moodustub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes.
Turbapinnas on veest läbi imbunud, kuid selles vees on vähe sooli, sealhulgas nitraate. Turvas
on halb soojusjuht, seepärast ei soojene suvel rabade pinnas küllalt kiiresti, sügisel aga jahtub
ta aeglaselt. Turba halb soojusjuhtivus on ka põhjuseks, et külm vesi ei imendu taime juurte
kaudu ja taimed, vaatamata pinnase liigniiskusele, asuvad füsioloogilise põua tingimustes.
Kõik need tingimused peegelduvad sootaimede bioloogilistes ja morfoloogilistes iseärasustes ja
sootaimestiku väga suures liigivaesuses.
Kõrgsoo ehk raba kõige iseloomulikumaks omaduseks, mis määrab kogu tema välise ilme, on
turbasambla erinevate liikide võimas areng.
Õpetaja soovitab õpilastel asuda täitma töölehtedel nr 1 ja nr 2 olevaid katseid ja ülesandeid.

3. KIK toel HARED juhendamisel valminud kogumikust
„Metoodilised materjalid loodusainete tundide läbiviimiseks“,
2007, www.hared.ee
__________________________________________________________________________________________
Tööleht
õpilastele praktilise töö teostamise metoodika ja ülesannetega teemal
„Raba taimede iseärasused”
Katse 1: Turbasambla ehitus
1. Vaadelge turbasambla välimust.
1) Milliseid taimeorganeid te näete?
а) ………………………............. b) ………………….................
2) Kas turbasamblal on juured ja risoidid?…................................................
3) Mis värvi on samblataimede ladvaosa ja alaosa?
Ladvaosa ……………………………… Alaosa ………………………………..............
2. Vaadelge luubiga (20-kordne suurendus) turbasambla lehti.
1) Mis värvi on sambla rakud? ......................................................................................
2) Mõelge, miks nad on sellist värvi. Milliseid taimele vajalikke funktsioone võivad need
rakud täita? ……………….....……………………………………………………
3) Joonistage mõned turbasambla rakud, värvige elavad rakud vastavat värvi. Allkirjastage
nad joonisel.
Järeldus*:
…………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………

4. KIK toel HARED juhendamisel valminud kogumikust
„Metoodilised materjalid loodusainete tundide läbiviimiseks“,
2007, www.hared.ee
__________________________________________________________________________________________
……………………………………………………………..........................................*(vajaduse
korral on võimalik saada õpetajalt abi)
Katse 2. Sambla kõrge niiskusesisaldus
1. Võtke tükike niisket samblamätast ja kaaluge see ära.
Kirjutage samblamätta kaal: …….........
2. Pigistage peos seda samblamätast, nii et sealt vesi välja nõrguks.
Kirjutage mätta kaal: …......
3. Võtke kuiv sammal ja määrake selle kaal: ………………………………….........
1) Kas sammal oli endasse imanud palju vett?
……………………………………………..
2) Mis toimub taimega pikema põua ajal (kui tükk aega pole vihma sadanud)?
………………………………………………………………………………………..................
3) Kus kasutab inimene sambla suurt imamisvõimet?
………………………………………………………………………………………..................
4) Mis toimub turbasambla kuivamisel? Milline praktiline tähtsus sellel on?
…………………………………………………………………………………………………
……………………..……………………………………………………………………………
…………………………………………..…………………………............................................
Õpetaja: Turbasambla taimi võib samuti kasutada vee ühest klaasist teise valamise katse jaoks,
demonstreerides turbasambla kõrget niiskusesisaldust.
Katse: Õpetaja asetab lauale kõrvuti kaks klaasi, ühte klaasi valab ta vett ja asetab sinna
kimbukese turbasammalt nii, et varte ülaosad ripuksid tühja klaasi, alaosad aga puutuksid vastu
esimeses klaasis olevat vett. Vesi kandub mööda turbasambla vart nagu nööri mööda esimesest
klaasist teise.
Teave Turbasamblal on võime imada endasse sellises koguses vett, mis 20-30 korda ületab
tema kaalu kuivas olekus.
*Mittekohustuslik. Võib olla kas õpetaja või õpilaste endi suuline täiendus
Pärast seda, kui õpilased on uurinud turbasammalt, tutvustab õpetaja neile teisi taimi,
turbasambla kaaslasi soos.

5. KIK toel HARED juhendamisel valminud kogumikust
„Metoodilised materjalid loodusainete tundide läbiviimiseks“,
2007, www.hared.ee
__________________________________________________________________________________________
Katse 3. Huulheina ehituse ja toitumise iseärasused
1. Vaadelge taime välist kuju, tema maapealseid ja maaaluseid osi.
1) Kas huulheina juurestik on hästi arenenud? ………………………...............
2) Millised on huulheina lehed? Määrake nende suurus ja värvus.
Suurus………………………… Lehe pind ………………………………................
Värvus……………………………………………………………………………......
3) Millest toitub huulhein? ...................………………………………………...
4) Huulhein on (toitumise järgi) ……………………………………......... taim.
Teave *: Huulhein on mitmeaastane taim, omapärane “kiskja”, kes sööb lämmastikurikast toitu.
2. Asetage huulheine lehtedele väikesi leivatükikesi, muna-(vorsti-)tükikesi, juuksekarvade
tükikesi, suhkru- ja soolakristalle. Jälgige, mis juhtub huulheina lehtedega. Kas lehed
rullusid kokku või jäid liikumatuks? Kirjutage oma vaatluste tulemused tabelisse.
Vaatlused Orgaanilised ained Anorgaanilised ained
leib muna juukse- suhkur sool
karva tükid
Lehed rullusid
kokku
Lehed on
liikumatud
Järeldus*:…………………………………………………………………………………........
…………………………………………………………………………......................................
*( vajaduse korral on võimalik saada õpetajalt abi)
Õpetaja: Kui sootaimedel ei oleks aurustumist vähendavaid vahendeid (ja mükoriisat), siis nad
hukkuksid füsioloogilisest põuast tingitud veepuuduse tõttu, kuna nende juured ei suuda
kompenseerida veepuudust. Teeme endale selgeks, kuidas sootaimed niiskust säilitavad.
Katse 4. Niiskuse aurumise vähendamise võtted sootaimedel.
1. Vaadelge järgmiste sootaimede herbaarmaterjale: sinikas, jõhvikas, rabamurakas..
Puudutage sõrmega ettevaatlikult lehti ja marju.
1) Mida te näete lehtede ja marjade pinnal?
……………………….........................................
2) Milleks on taime pinnal vajalik vahakirme?
………………………………………………………………………………………..................
Teave*. Taimede füsioloogiline põud on tingitud pinnase madalast temperatuurist ja kõrgest
happelisusest, mis pidurdab juurte imemisvõimet.
Õpetaja: Aurustumist vähendavad vahendid on põhjuseks, miks sootaimed suudavad oma
roheliste lehtedega üle elada ka talvise põua. Seepärast ongi enamus neist igihaljad taimed.

6. KIK toel HARED juhendamisel valminud kogumikust
„Metoodilised materjalid loodusainete tundide läbiviimiseks“,
2007, www.hared.ee
__________________________________________________________________________________________
Pärast katsete ja vaatluste tegemist süstematiseerivad, üldistavad õpetaja ja õpilased saadud
teadmisi ja oskusi, teevad õppetegevuse kokkuvõtte. Õpilased loevad seejuures oma
töölehtedelt–sedelitelt tehtud vaatluste tulemusi ja vastavaid järeldusi.
Õpetaja märgib ära õpilaste suurepärast ja head tööd, annab suulise hinnangu nende tegevusele.
Õpilased annavad õpetajale oma täidetud töölehed, koguvad ettevaatlikult kokku kogu materjali
ja teevad korda oma töölaua, unustamata seejuures ohutustehnika nõudeid.
Koduseks ülesandeks võib olla erinevate sõnumite koostamine järgmistel teemadel:
1) Sootaimede kasutamine.
2) Soos kasvavate marjade ja söödavate taimede korjamise ajad.
3) Kaitse all olevad sootaimed.
4) Mürgised ja söödavad sootaimed.
Soovitused õpetajale bioloogilise materjali ettevalmistamise ja säilitamise osas
1. Elusaid turbasambla ja huulheina taimi võib säilitada niiskes ruumis või klaasiga kaetud
klaaspurgis.
2. Kauakestvate katsete korral on soovitav huulhein koos mätta või tüki turbapinnasega
asetada laia pesukaussi ja katta pesukauss klaaskaanega. Kasta tuleb vihma- või lumeveega,
äärmisel juhul kaks korda läbi keedetud veega, kuid mitte mingil juhul kaevu- või
kraaniveega, sest huulhein nagu ka turbasamblad ei talu mineraalsoolade liiga, eriti
tundlikud on nad kaltsiumi suhtes. Talvel tuleb huulheina hoida madalal temperatuuril (+3
– +5°С).
Kasutatud kirjandus.
1) Bioloogilised ekskursioonid. Õpetajaraamat. Moskva, 1983 (Биологические экскурсии.
Книга для учителя. Москва,1983).
2) Zooloogia õpetamise metoodika. Materjal õpetajale. Moskva, 1979.
3) L. T. Beljajeva. Botaanikaalased ekskursioonid loodusesse. Materjal õpetajale.
Moskva,1958.
4) Kägu nr 14. Õuesõppe ERI. Tallinn, 2006