SlideShare a Scribd company logo
1 of 29
REESI SIRVI
INIMESEÕPETUS 5. KLASSILE
 JAGATAKSE:
 Nakkushaigused
 Mittenakkushaigused
 Haigestumise põhjuseks on enamasti haigelt
inimeselt või loomalt tervele inimesele
kandunud mikroobid.
 Nakatajateks on:
 bakterid,
 viirused
 seened
 parasiidid
 õhu teel nn piisknakkused
 vee ja toidu kaudu nn soolenakkused
 putukate ja loomade vahendusel (näiteks
marutaud ja puukentsefaliit)
 seksuaalvahekorra kaudu nn suguhaigused
 mulla kaudu (näiteks teetanus)
 Ühest rakust koosnevad elusorganismid,
millel on ainevahetus ja paljunemisevõime.
 Põhjustavad bakteriaalseid haigusi n:
tuberkuloos, toidumürgistus, puukidega levib
borrelioos.
 Ravi määrab arst.
 Mitmed bakterid on inimesele hädavajalikud
– näiteks soolestikubakterid aitavad seedida.
 Haigustekitajad, mis tungivad inimese
rakkudesse ning paljunevad seal, põhjustades
viirushaigusi.
 hingamisteede viirushaigused, viiruslikud
soolenakkused, aga ka aids, hepatiit ehk kollatõbi,
gripp, puukentsefaliit, marutõbi.
 Ravi on väga oluline, et hoida ära tüsistused,
mis raskendavad haige seisundit.
(viirusevastased ravimid)
 Mõne viirushaiguse eest kaitseb
kaitsesüstimine
 Mõne viirushaiguse vastu ei ole veel ravimit
leiutatud (aids)
 Elusorganismid, kes põhjustavad
seenhaiguseid.
 Esinevad tavaliselt nahal, sageli varvaste
vahel ja küüntel.
 Ennetamiseks tuleb vältida teiste jalanõude,
käterätikute ja küünehooldustarvete
kasutamist.
 Ühiskondlikes ruumides tuleb kanda
kummisandaale.
 On elusorganismid, kes elavad kas inimese
soolestikus, veres, nahas või juustes.
 Jaotatakse sise- ja välisparasiitideks.
 Toituvad inimese kehavedelikest või
kudedest.
 paeluss, naaskelsaba, malaariatekitaja,
sügelislest, täi, puuk.
täi puuk
kirp sügelislest
 Sooleparasiidid:
 Paeluss
 Naaskelsaba
 Malaariatekitaja
 Peiteperiood – ei tunne midagi, teistele
nakkusohtlik
 Eeljärk – üldised haigusnähtused – tunned
halvasti, aga veel ei ole päris selge, mis on
lahti
 Haigusnähtuste periood – haigusele omased
nähud
 Paranemisperiood – haigusnähud kaovad
Paljude inimeste üheaegne
haigestumine samasse
haigusesse (nakkushaiguse
puhang)
N: gripiepideemia
 Põhjustab raskete tagajärgedega
nakkushaigust – aidsi.
 Esimesed teated aidsi nakatunutest ulatuvad
aastasse 1959 (Kongo).
 Aidsi põhjustab HI – viirus (HIV ingl. K.
human immunodeficiency virus) ehk inimese
immuunpuudulikkuse viirus.
 Viirus elab inimese organismis
nakkusohtlikuna ainult teatud kehavedelikes
(veri, sperma, tupevedelik ja rinnapiim).
 HIV-nakkus levib vere kaudu.
o HIV-nakkus levib vere kaudu peamiselt:
 narkootikume süstides
 kaitsmata seksuaalvahekorra kaudu (NB!
Turvaseks – kondoom!)
 riskantne on ka tätoveerimine ja
augustamine
 väliskeskkonnas hävib HIV viirus ruttu,
seetõttu ei levi see
 köhimisel, nuuskamisel, higistamisel, toidu
või joogiga, HIV-kandjaga ühes ruumis
viibides, ühist tualetti kasutades.
 Mõnel inimesel ei ilmne aastaid mingeid
haigustunnuseid.
 Mõnel võib juba paari päeva pärast ilmneda viirusele
iseloomulikud tunnused:
 Tõuseb kehatemperatuur
 Kurk valutab
 Tekib väsimus
 Organismi sattunud HI –viirus kahjustab
immuunsüsteemi ning seetõttu muutuvad inimesele
eluohtlikuks teised haigused.
 Kui organism ei suuda enam haigustega võidelda on
HI-viiruse kandjal välja arenenud aids ehk omandatud
immuunpuudulikkuse sündroom.
 Tänapäeval ei osata aidsi veel ravida.
 Vaktsiini süstimine või suu kaudu võtmine
selleks, et tekitada organismis immuunsus ja
vältida seeläbi haigestumist.
 Immuunsuse saavutamiseks vaktsineeritakse lapsi
kindlate ajavahemike järel vastavalt kehtestatud
riiklikule korrale.
 Võimalik on lasta end vaktsineerida ka vastavalt
oma soovile (puukentsefaliit, papiloomviirus, mis
põhjustav emakakaelavähki).
 Vaktsiin – nõrgestatud või surmatud mikroobidest
või nende osadest tehtud ained.
 saastunud keskkond
 pärilikud tegurid
 eluviis ehk inimese igapäevased ja
harjumuseks kujunenud tegevused
Näiteks:
 Vähene kehaline aktiivsus
 Suitsetamine
 Alkoholi tarbimine
 Vale toitumine
 Ületöötamine
 Ebapiisav uni
 allergia
 mürgistused
 vigastused
 rühihäired
 suhkrutõbi
 kasvajad
 … on immuunsüsteemi reaktsioon mingi aine
suhtes.
 … kutsuvad esile ained, mida nimetatakse
allergeenideks.
 … omapäraks on see, et väga väike aine hulk
võib vallandada väga tugevad nähud.
 ... diagnoosib arst, kes vajadusel määrab
allergeeni väljaselgitamiseks uuringud ja
ravimid.
 kipitus- ja sügelustunne ninas
 ninast võib tulla vedelat eritist või tursuda
limaskest ning seetõttu võib hingamine olla
takistatud
 aevastushood
 silmad võivad olla valguskartlikud
 pisaravool
 hõõrumis- ja kipitustunnet silmades, samuti
punetus, silmalaugude põletik
 Elamutolm
 Toataimed
 Toiduained (muna, apelsin, piim, mesi,
pähklid jm.)
 Loomade karvad
 Nõelavate putukate mürk
 Mitmesugused ained (n: ravimid)
 Kodukeemiatooted
 Kosmeetikavahendid
 Nikkel, mida sisaldavad näiteks ehted
 krooniline ainevahetushaigus
 kahte tüüpi:
 I tüüp - organismis tekib täielik
insuliinivaegus, sest kõhunäärmes olevad
rakud ei tooda insuliini, mida inimene oma
elutegevuseks vajab
 II tüüp – organism toodab insuliini, kuid see
ei oma piisavat toimet.
 Suurenenud janutunne ja sellega seoses
pidev vajadus tualetti minna.
 Kaalulangus
 Suurenenud näljatunne
 Väsimus
 Nõrkus
 Oksendamine ja kõhuvalu
 Huvi puudumine ümbritseva suhtes
 Meeleolu kõikumised
 Tavaliselt esineb I tüüpi.
 Haigust on võimalik kontrolli all hoida.
 Selleks tuleb järgida arsti korraldusi nii
ravimite võtmise kui ka eluviisi
tervislikumaks muutmise osas.
 Oluline on et õpetajad ja kaasõpilased
teaksid, kui keegi põeb diabeet, mida see
endast kujutab ja kuidas anda esmaabi.
 Rahutus/unisus
 Hirm
 Südamekloppimine
 Kahvatus
 Higistamine
 Nõrkus
 Kuumatunne
 Koordinatsioonihäire
 Igal lapsel võivad olla need tunnused
erinevad.
 on rakkude haiguslik kiire paljunemine
 jaotatakse hea- ja pahaloomulised
 healoomulised arenevad aeglaselt ega levi
ümbritsevatesse kudedesse
 pahaloomulised arenevad kiiresti, tungivad
naaberkudedesse ja hävitavad neid
 õigeaegseks avastamiseks korraldatakse
elanikkonna hulgas sõeluuringuid.
 Naistel rinnavähk
 Meestel eesnäärmevähk
 Suitsetajal kopsuvähk
 Liigsel päevitajal nahavähk
 Ei ole võimalik nimetada ühte kindlat
põhjust.
 Teada on, et kaks kolmandikku vähijuhtudest
on seotud tubaka tarvitamise ja
väärtoitumisega.
 kui oled kehaliselt aktiivne
 toitud tervislikult
 ei tarbi uimasteid: ei joo alkoholi, väldid
viibimist tubakasuitsuses keskkonnas jne.
 väldid kokkupuudet allergiat tekitavate
ainetega
 hoidud ülemäärasest päevitamisest
 väldid magamatust ja vaimset üleväsimust

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Inimeseõpetus1 49 toolehed
Inimeseõpetus1 49 toolehedInimeseõpetus1 49 toolehed
Inimeseõpetus1 49 toolehed
 
Kadripäev
Kadripäev  Kadripäev
Kadripäev
 
Sõnaliigid
SõnaliigidSõnaliigid
Sõnaliigid
 
Metsloomade jäljed
Metsloomade jäljedMetsloomade jäljed
Metsloomade jäljed
 
Elundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnadElundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnad
 
Bakterhaigused
BakterhaigusedBakterhaigused
Bakterhaigused
 
Seened, erilised organismid
Seened, erilised organismidSeened, erilised organismid
Seened, erilised organismid
 
Uimastid 5.klassile
Uimastid 5.klassileUimastid 5.klassile
Uimastid 5.klassile
 
Liikumine elekter-magnet-kompass
Liikumine elekter-magnet-kompassLiikumine elekter-magnet-kompass
Liikumine elekter-magnet-kompass
 
Lihavõtted
LihavõttedLihavõtted
Lihavõtted
 
Slideshow vanasõnad
Slideshow vanasõnadSlideshow vanasõnad
Slideshow vanasõnad
 
Okaspuud
OkaspuudOkaspuud
Okaspuud
 
Maa kaaslane kuu
Maa kaaslane kuuMaa kaaslane kuu
Maa kaaslane kuu
 
Silbitamine
SilbitamineSilbitamine
Silbitamine
 
Veetaimed Ja Loomad
Veetaimed Ja LoomadVeetaimed Ja Loomad
Veetaimed Ja Loomad
 
Elukaar
ElukaarElukaar
Elukaar
 
Viirushaigused 2009
Viirushaigused 2009Viirushaigused 2009
Viirushaigused 2009
 
Tuul 5.klassi loodusõpetus
Tuul 5.klassi loodusõpetusTuul 5.klassi loodusõpetus
Tuul 5.klassi loodusõpetus
 
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
6 Kl Eesti Pinnamood   Copy6 Kl Eesti Pinnamood   Copy
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
 
Loomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks veesLoomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks vees
 

Viewers also liked

Haigused
HaigusedHaigused
HaigusedRika132
 
Enamlevinud Nakkushaigused
Enamlevinud NakkushaigusedEnamlevinud Nakkushaigused
Enamlevinud NakkushaigusedRiina
 
Vene tsaaririigi lõpp
Vene tsaaririigi lõppVene tsaaririigi lõpp
Vene tsaaririigi lõppMernK
 
Bakterhaigused
BakterhaigusedBakterhaigused
BakterhaigusedTartu khk
 
Inimese nakatumine bakterhaigustesse ja selle vältimine
Inimese nakatumine bakterhaigustesse ja selle vältimineInimese nakatumine bakterhaigustesse ja selle vältimine
Inimese nakatumine bakterhaigustesse ja selle vältimineMarelle Tori
 
Narkootikumid
NarkootikumidNarkootikumid
Narkootikumidnjnuju
 
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik Anastassia Gurova
 
Inimeseõpetusega seotud veebileheküljed
Inimeseõpetusega seotud veebileheküljedInimeseõpetusega seotud veebileheküljed
Inimeseõpetusega seotud veebileheküljedAnastassia Gurova
 
Sugurakkude Areng Ja Viljastumine
Sugurakkude Areng Ja ViljastumineSugurakkude Areng Ja Viljastumine
Sugurakkude Areng Ja ViljastumineHelina Reino
 
8.sugurakkude areng
8.sugurakkude areng8.sugurakkude areng
8.sugurakkude arengbiodigi
 

Viewers also liked (18)

Haigused
HaigusedHaigused
Haigused
 
Parasiidid
ParasiididParasiidid
Parasiidid
 
Enamlevinud Nakkushaigused
Enamlevinud NakkushaigusedEnamlevinud Nakkushaigused
Enamlevinud Nakkushaigused
 
Viirushaigused
ViirushaigusedViirushaigused
Viirushaigused
 
Vene tsaaririigi lõpp
Vene tsaaririigi lõppVene tsaaririigi lõpp
Vene tsaaririigi lõpp
 
Bakterhaigused
BakterhaigusedBakterhaigused
Bakterhaigused
 
Ussid
UssidUssid
Ussid
 
Inimese nakatumine bakterhaigustesse ja selle vältimine
Inimese nakatumine bakterhaigustesse ja selle vältimineInimese nakatumine bakterhaigustesse ja selle vältimine
Inimese nakatumine bakterhaigustesse ja selle vältimine
 
Narkootikumid
NarkootikumidNarkootikumid
Narkootikumid
 
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
 
Uimastid
UimastidUimastid
Uimastid
 
Inimeseõpetusega seotud veebileheküljed
Inimeseõpetusega seotud veebileheküljedInimeseõpetusega seotud veebileheküljed
Inimeseõpetusega seotud veebileheküljed
 
Sugurakkude Areng Ja Viljastumine
Sugurakkude Areng Ja ViljastumineSugurakkude Areng Ja Viljastumine
Sugurakkude Areng Ja Viljastumine
 
8.sugurakkude areng
8.sugurakkude areng8.sugurakkude areng
8.sugurakkude areng
 
Sugurakkude areng
Sugurakkude arengSugurakkude areng
Sugurakkude areng
 
Viirused 2009
Viirused 2009Viirused 2009
Viirused 2009
 
Viljastumine
ViljastumineViljastumine
Viljastumine
 
Suguelundkond
SuguelundkondSuguelundkond
Suguelundkond
 

Similar to Haigused

Similar to Haigused (13)

Haigused
HaigusedHaigused
Haigused
 
Suguhaigused
SuguhaigusedSuguhaigused
Suguhaigused
 
Hiv ja aids
Hiv ja aidsHiv ja aids
Hiv ja aids
 
Suguhaigused
SuguhaigusedSuguhaigused
Suguhaigused
 
Pärilike haiguste ravi
Pärilike haiguste raviPärilike haiguste ravi
Pärilike haiguste ravi
 
HIV
HIVHIV
HIV
 
Tervislik Toitumine
Tervislik ToitumineTervislik Toitumine
Tervislik Toitumine
 
Hiv nakkus ja aids
Hiv nakkus ja aidsHiv nakkus ja aids
Hiv nakkus ja aids
 
Mürgised kübarseened
Mürgised kübarseenedMürgised kübarseened
Mürgised kübarseened
 
Slaidiesitlus
SlaidiesitlusSlaidiesitlus
Slaidiesitlus
 
Aids
AidsAids
Aids
 
Untitled presentation
Untitled presentationUntitled presentation
Untitled presentation
 
Postembrüogenees
PostembrüogeneesPostembrüogenees
Postembrüogenees
 

Haigused

  • 3.  Haigestumise põhjuseks on enamasti haigelt inimeselt või loomalt tervele inimesele kandunud mikroobid.  Nakatajateks on:  bakterid,  viirused  seened  parasiidid
  • 4.  õhu teel nn piisknakkused  vee ja toidu kaudu nn soolenakkused  putukate ja loomade vahendusel (näiteks marutaud ja puukentsefaliit)  seksuaalvahekorra kaudu nn suguhaigused  mulla kaudu (näiteks teetanus)
  • 5.  Ühest rakust koosnevad elusorganismid, millel on ainevahetus ja paljunemisevõime.  Põhjustavad bakteriaalseid haigusi n: tuberkuloos, toidumürgistus, puukidega levib borrelioos.  Ravi määrab arst.  Mitmed bakterid on inimesele hädavajalikud – näiteks soolestikubakterid aitavad seedida.
  • 6.  Haigustekitajad, mis tungivad inimese rakkudesse ning paljunevad seal, põhjustades viirushaigusi.  hingamisteede viirushaigused, viiruslikud soolenakkused, aga ka aids, hepatiit ehk kollatõbi, gripp, puukentsefaliit, marutõbi.  Ravi on väga oluline, et hoida ära tüsistused, mis raskendavad haige seisundit. (viirusevastased ravimid)  Mõne viirushaiguse eest kaitseb kaitsesüstimine  Mõne viirushaiguse vastu ei ole veel ravimit leiutatud (aids)
  • 7.  Elusorganismid, kes põhjustavad seenhaiguseid.  Esinevad tavaliselt nahal, sageli varvaste vahel ja küüntel.  Ennetamiseks tuleb vältida teiste jalanõude, käterätikute ja küünehooldustarvete kasutamist.  Ühiskondlikes ruumides tuleb kanda kummisandaale.
  • 8.  On elusorganismid, kes elavad kas inimese soolestikus, veres, nahas või juustes.  Jaotatakse sise- ja välisparasiitideks.  Toituvad inimese kehavedelikest või kudedest.  paeluss, naaskelsaba, malaariatekitaja, sügelislest, täi, puuk.
  • 10.  Sooleparasiidid:  Paeluss  Naaskelsaba  Malaariatekitaja
  • 11.  Peiteperiood – ei tunne midagi, teistele nakkusohtlik  Eeljärk – üldised haigusnähtused – tunned halvasti, aga veel ei ole päris selge, mis on lahti  Haigusnähtuste periood – haigusele omased nähud  Paranemisperiood – haigusnähud kaovad
  • 12. Paljude inimeste üheaegne haigestumine samasse haigusesse (nakkushaiguse puhang) N: gripiepideemia
  • 13.  Põhjustab raskete tagajärgedega nakkushaigust – aidsi.  Esimesed teated aidsi nakatunutest ulatuvad aastasse 1959 (Kongo).  Aidsi põhjustab HI – viirus (HIV ingl. K. human immunodeficiency virus) ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus.  Viirus elab inimese organismis nakkusohtlikuna ainult teatud kehavedelikes (veri, sperma, tupevedelik ja rinnapiim).  HIV-nakkus levib vere kaudu.
  • 14. o HIV-nakkus levib vere kaudu peamiselt:  narkootikume süstides  kaitsmata seksuaalvahekorra kaudu (NB! Turvaseks – kondoom!)  riskantne on ka tätoveerimine ja augustamine  väliskeskkonnas hävib HIV viirus ruttu, seetõttu ei levi see  köhimisel, nuuskamisel, higistamisel, toidu või joogiga, HIV-kandjaga ühes ruumis viibides, ühist tualetti kasutades.
  • 15.  Mõnel inimesel ei ilmne aastaid mingeid haigustunnuseid.  Mõnel võib juba paari päeva pärast ilmneda viirusele iseloomulikud tunnused:  Tõuseb kehatemperatuur  Kurk valutab  Tekib väsimus  Organismi sattunud HI –viirus kahjustab immuunsüsteemi ning seetõttu muutuvad inimesele eluohtlikuks teised haigused.  Kui organism ei suuda enam haigustega võidelda on HI-viiruse kandjal välja arenenud aids ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom.  Tänapäeval ei osata aidsi veel ravida.
  • 16.  Vaktsiini süstimine või suu kaudu võtmine selleks, et tekitada organismis immuunsus ja vältida seeläbi haigestumist.  Immuunsuse saavutamiseks vaktsineeritakse lapsi kindlate ajavahemike järel vastavalt kehtestatud riiklikule korrale.  Võimalik on lasta end vaktsineerida ka vastavalt oma soovile (puukentsefaliit, papiloomviirus, mis põhjustav emakakaelavähki).  Vaktsiin – nõrgestatud või surmatud mikroobidest või nende osadest tehtud ained.
  • 17.  saastunud keskkond  pärilikud tegurid  eluviis ehk inimese igapäevased ja harjumuseks kujunenud tegevused Näiteks:  Vähene kehaline aktiivsus  Suitsetamine  Alkoholi tarbimine  Vale toitumine  Ületöötamine  Ebapiisav uni
  • 18.  allergia  mürgistused  vigastused  rühihäired  suhkrutõbi  kasvajad
  • 19.  … on immuunsüsteemi reaktsioon mingi aine suhtes.  … kutsuvad esile ained, mida nimetatakse allergeenideks.  … omapäraks on see, et väga väike aine hulk võib vallandada väga tugevad nähud.  ... diagnoosib arst, kes vajadusel määrab allergeeni väljaselgitamiseks uuringud ja ravimid.
  • 20.  kipitus- ja sügelustunne ninas  ninast võib tulla vedelat eritist või tursuda limaskest ning seetõttu võib hingamine olla takistatud  aevastushood  silmad võivad olla valguskartlikud  pisaravool  hõõrumis- ja kipitustunnet silmades, samuti punetus, silmalaugude põletik
  • 21.  Elamutolm  Toataimed  Toiduained (muna, apelsin, piim, mesi, pähklid jm.)  Loomade karvad  Nõelavate putukate mürk  Mitmesugused ained (n: ravimid)  Kodukeemiatooted  Kosmeetikavahendid  Nikkel, mida sisaldavad näiteks ehted
  • 22.  krooniline ainevahetushaigus  kahte tüüpi:  I tüüp - organismis tekib täielik insuliinivaegus, sest kõhunäärmes olevad rakud ei tooda insuliini, mida inimene oma elutegevuseks vajab  II tüüp – organism toodab insuliini, kuid see ei oma piisavat toimet.
  • 23.  Suurenenud janutunne ja sellega seoses pidev vajadus tualetti minna.  Kaalulangus  Suurenenud näljatunne  Väsimus  Nõrkus  Oksendamine ja kõhuvalu  Huvi puudumine ümbritseva suhtes  Meeleolu kõikumised
  • 24.  Tavaliselt esineb I tüüpi.  Haigust on võimalik kontrolli all hoida.  Selleks tuleb järgida arsti korraldusi nii ravimite võtmise kui ka eluviisi tervislikumaks muutmise osas.  Oluline on et õpetajad ja kaasõpilased teaksid, kui keegi põeb diabeet, mida see endast kujutab ja kuidas anda esmaabi.
  • 25.  Rahutus/unisus  Hirm  Südamekloppimine  Kahvatus  Higistamine  Nõrkus  Kuumatunne  Koordinatsioonihäire  Igal lapsel võivad olla need tunnused erinevad.
  • 26.  on rakkude haiguslik kiire paljunemine  jaotatakse hea- ja pahaloomulised  healoomulised arenevad aeglaselt ega levi ümbritsevatesse kudedesse  pahaloomulised arenevad kiiresti, tungivad naaberkudedesse ja hävitavad neid  õigeaegseks avastamiseks korraldatakse elanikkonna hulgas sõeluuringuid.
  • 27.  Naistel rinnavähk  Meestel eesnäärmevähk  Suitsetajal kopsuvähk  Liigsel päevitajal nahavähk
  • 28.  Ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjust.  Teada on, et kaks kolmandikku vähijuhtudest on seotud tubaka tarvitamise ja väärtoitumisega.
  • 29.  kui oled kehaliselt aktiivne  toitud tervislikult  ei tarbi uimasteid: ei joo alkoholi, väldid viibimist tubakasuitsuses keskkonnas jne.  väldid kokkupuudet allergiat tekitavate ainetega  hoidud ülemäärasest päevitamisest  väldid magamatust ja vaimset üleväsimust