TÜ Tervishoiu Instituudis 12. novembril 2015

1. SHARE uuringu
võimalused
üliõpilastööde läbiviimiseks
Tiina Tambaum
Tiina.tambaum@tlu.ee
SHARE - Individuaalse vananemise, tööjätu ja tervise longituudne uuring Euroopa 50+ elanike seas

2. TLÜ Eesti demograafia keskuse nooremteadur,
SHARE Eesti projektijuht
Geragoogika lektor Kasvatusteaduste Instituudis
Uurimisteema – eakate õppimine, mitteprofessionaalsed õpetajad (sh noorukid) eakate
juhendaja rollis
Haridustaust
Mag – 1991 Tartu Ülikooli matemaatikateaduskond
MA – 2001 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna pedagoogika osakond
MBA – 2004 EBS, ettevõtluse õppetool
Publikatsioone
2014 – Passing on Skills and Knowledge as Part of Learning for Older Men: Readiness and
Obstacles among Older Men in the Municipality of Tartu
2012 – Elderly learners in combined-age learning groups picking up on new professional skills.
2010 – Expectations of the Elderly for the Internet as an Influencing Factor for the Internet
Teaching.
Ilmumas – Young Tutors Facilitating the Acquisition of Basic E-skills by Older Learners: The
Problem of Selecting the Learning Topics
Ilmumas – Haridusgerontoloogia peatükk esimeses eestikeelses Gerontoloogia õpikus

3. 1 5 0 0 0 1 0 0 0 0 5 00 0 0 5 0 0 0 1 0 00 0 1 5 0 0 0
0
1 0
2 0
3 0
4 0
5 0
6 0
7 0
8 0
9 0
1 0 0 +
M eh ed Naised
1881
1 5 0 0 0 1 0 0 0 0 5 0 00 0 5 0 0 0 1 0 0 0 0 1 5 0 0 0
0
1 0
2 0
3 0
4 0
5 0
6 0
7 0
8 0
9 0
1 0 0 +
M eh ed Naised
2000

4. Euroopa Komisjon (Sotsiaalne Agenda 2009, ESFRI 2008, ERIC 2011) on nimetanud
SHARE uuringu riikide sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse võrreldavate poliitikate
evalveerimise võtmeallikaks (pensionipoliitika, tervisepoliitika, hoolekandepoliitika jne)
Probleem -
vähe informatsiooni mõistmaks makro- ja mikrotasandi seoseid
Individuaalne kogemus:
elutingimused, pere, tervis jne
Instututsionaalne tegevus:
keskkond, poliitikameetmed jne

5. SHARE - The Survey of Health, Ageing and Retirement
in Europe
Valim: rahvastik vanuses 50+
Paneelküsitlus üle kahe aasta
Alustati 2004, plaan olemas kuni 2024.
Tänaseks osaleb 20 riiki (Euroopa + Iisrael), sh alustamas Leedu
Koordineerib Saksamaa Max Planck Instituut (Max Plancki Sotsiaalõiguse ja
Sotsiaalpoliitika Instituudi Müncheni Vananemisökonoomika Keskus)
Eesti uuringu teaduskoordinaator – TLÜ Eesti Demograafia Instituut
Kokku on üle 150 000 intervjuu. Eesti valim 8260, vastajaid u 6500
Esinduslik: Iga vastaja esindab u 60 inimest
2015. aastal algas 6. laine (Eestis 3. laine)

6. Laine 1, 2004-05
SE, DK, NL, DE, BE, FR, CH, AT, ES, IT, GR
Laine 2, 2006-07
+ IE, CZ, PL, IL
Laine 3, 2008-09
Retrospektiivsed elulood: SE, DK, NL, DE, BE, FR,
CH, AT, ES, IT, GR, , CZ, PL
Laine 4, 2010-11
+ PT, SI, HU, EE
Laine 5, 2013-2015
+LU, CAT

7. + sõsaruuringud üle maailma
MHAS, ELSI,
Argentina

8. SHARE unikaalsus:
1. valimis on inimesed kuni oma elu lõpuni
2. info inimese/rahva/elu kui terviku kohta
3. mahukas – valim, ankeet
4. longituudne
5. võimaldab võrdlust (eelharmoniseeritud
näitajatega, üle-euroopaline)
6. andmed on usaldusväärsed
7. Uuendused sotsiaalteaduslike andmete kogumises:
biomarkerid, sotsiaalne võrgustik, seostamine administratiivregistritega
(Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Austria), retrospektiivne elulugu

9. 0
.1
.2
.3
.4
.5
.6
Rate
AT Bf Bn CH CZ DE DK EE ES FR IL IT NL SE SI
Refusal Other non-interview
Eelmise laine keeldumiste arv Eestis oli väike
Intervjuu on vaja saada 90% paneelilt ja 65% uuelt valimilt.

10. Valim – kes on need, keda küsitleme
Valim: isikud, kes on 50+ ja nende partnerid
Paneelvalim: 4. ja 5. laines põhiuuringu valimis olnud isikud:
Paneelist on 6. laines välja jäetud
a) 4. ja 5. laine valimi liikmed, kes on kolinud välismaale,
b) need isikud, kelle eest on tehtud elulõpu intervjuu.
Paneelis on mõlemad partnerid (v.a juhul, kui põhivastaja
on oma noorest (eelmises laines <50) partnerist lahku
kolinud)
Uus valim: pole eelmistes lainetes osalenud, sündinud
aastatel 1961-1964 (saanud 1.01.2015 50aastaseks)
Uues valimis on ainult põhivastaja. Intervjuu jooksul
tekivad valimisse nende partnerid.

11. SHARE peamised moodulid
DN Demograafilised andmed SP Sotsiaalne tugi
SN Sotsiaalne võrgustik FT Finantsid
PH Füüsiline tervis HO Eluase
BR Käitumisriskid HH Sissetulekud
CF Kognitiivsed funktsioonid CO Tarbimine
MH Vaimne tervis PF Kopsumaht
HC Tervishoid AS Varad
EP Töö ja pension AC Tegevused
LI Seostamine registritega IT Arvutikasutus
GS Käetugevus EX Ootused
BS Biomarkerid IV Küsitleja märkmed
CH Lapsed XT Elulõpuintervjuu

12. www.share-estonia.ee
www.share-estonia.ee

13. SHARE tulemused
teadmised vananeva ühiskonna kohta

14. SHARE Euroopa – välisautorid:
Materiaalne tõrjutus
Eesti on Itaalia, Sloveenia ja Hispaania kõrval üks kõrgeima materiaalse
tõrjutusega riike Euroopa vanemaealiste seas.
60% Eesti leibkondadest on materiaalselt tõrjutud. Eestis on kõrgeim
osakaal neid, kes on neljas või rohkemas materiaalse tõrjutuse
indikaatori osas tõrjutud.
Vaid 20% 50-aastaste ja vanemate leibkondadel Eestis ei ole
finantsraskusi.
61,7% Eesti leibkondadest tulevad ots-otsaga kokku kas suuremate või
mõningate raskusega, Taanis on samas olukorras vaid 12,6%
leibkondadest.
Materiaalne tõrjutus langeb vanusega, olles kõrgeim 50-64-aastaste seas.
„Vananemine Euroopas – kaasavama ühiskonna poliitikate toetamine“ (Ageing in Europe – Supporting Policies for an Inclusive Society )

15. SHARE Euroopa – välisautorid:
Sotsiaalne tõrjutus
Tšehhi, Itaalia ja Iisraeli järel on Eesti sotsiaalse tõrjutuse näitajate
poolest neljandal kohal.
Eestlaste tugevuseks on hea haridus – meil on puuduliku lugemis- ja
kirjaoskusega inimeste osakaal madalaim SHARE riikide seas.
Eestis on SHARE riikide seas madalaim eluga rahulolu
Eestis on probleem pikkades arsti ootejärjekordades. Sotsiaalse tõrjutuse
teiste näitajate poolest oleme paremal järjel, kuid tähelepanu vajavad
ka inimeste kaasamine kogukonda ning kaasatuse tunde tekitamine,
üksteise aitamise kultuuri arendamine ning inimeste isoleerituse ja
isoleerituse tunde vähendamine.
Sotsiaalne tõrjutus kasvab vanusega, olles kõrgeim 65- aastaste ja
vanemate seas.
„Vananemine Euroopas – kaasavama ühiskonna poliitikate toetamine“ (Ageing in Europe – Supporting Policies for an Inclusive Society )

16. SHARE Eesti:
Depressioon kahe mõõdikuga
M 50-59 M 60-69 M 70-79 M 80 N 50-59 N 60-69 N 70-79 N 80
0
10
20
30
40
50
60
On EURO-D
On D
Eesti

17. SHARE Euroopa – eesti autorid:
Elukvaliteet vanemas eas on
eelneva tulemus
Haridus hoiab eurooplasi vormis: võrreldes kõrgema haridustasemega on
madalama haridusega inimesed 70% võrra tihedamini füüsiliselt mitte-
aktiivsed ja 50% võrra tõenäosemalt rasvunud
Haridus aitab ära hoida depressiooni: üle-euroopalises võrdluses
peegeldab depressiooni levimus vanemaealiste hulgas haridusmustrite
erinevusi. Maa-keskselt on madalama sissetuleku või madala
netorikkusega inimesed sagedamini depressioonis
Kõrgem haridustase hoiab ära sotsiaalse isolatsiooni: raskete
tegevuspiirangutega inimeste puhul on kõrgema haridusega inimestel
suurem tõenäosus omada suuremat ja variatiivsemat võrgustikku

18. SHARE Eesti – magistritööd 2014/2015
Koostamisel on Liisa Kruse magistritöö Liili Abuladze juhendamisel
(2014–2016) teemal Tegevuspiirangute seosed deprivatsiooniga
50-aastastel ja vanematel inimestel Eestis: uuring SHARE
andmete põhjal.
Gerti Karilaid-Vidder, juhendaja Ellu Saar. Varajast tööturult lahkumist
mõjutavad tegurid. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja
Sotsiaaluuringute Instituut. 2015.
Nele Kunder, juhendajad: Katrin Lang, Liili Abuladze. Tervise
enesehinnangu seosed tervisekäitumisega 50-aastastel ja
vanematel Eesti elanikel. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tervishoiu
instituut, rahvatervishoiu eriala. 2015

19. SHARE Eesti – magistritööd 2013/2014
Piret Väljaots, juhendaja Liili Abuladze. Tervise enesehinnangu seosed
lähivõrgustikuga 50-aastastel ja vanematel inimestel Eestis:
uuring SHARE andmete põhjal. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tervishoiu
instituut, rahvatervishoiu eriala. 2014
Karolin Kutman, juhendaja Kaia Philips. Eesti vanemaealiste
sotsiaalne tõrjutus SHARE uuringu andmetel. Magistritöö. Tartu
Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2014
Teele Luhavee, juhendaja Kaia Philips ja Andres Võrk. Vanemaealiste
terviseprobleemid ja tööturukäitumine SHARE-Eesti uuringu
andmetel. Magistritöö. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond,
Rahvamajanduse instituut. 2014
Kristi Peedomaa, juhendaja Kaia Philips. Vanemaealiste leibkondade
toimetulek (SHARE 4. laine andmetel). Magistritöö. Tartu Ülikool,
Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2014
Kadi Kask, juhendaja Kaia Philips. Vanemaealiste töötamist
mõjutavad tegurid SHARE-Eesti uuringu näitel. Bakalaureusetöö.
Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2014

20. SHARE Eesti – magistritööd 2012/2013
Kadri Lees, juhendaja Kaia Philips. Pensionile siirdumise otsust
kujundavad tegurid Eestis. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond,
Rahvamajanduse instituut. 2013
Merli Aksen, juhendajad: Janno Reiljan, Kaia Philips. Eesti
vanemaealiste tööturukäitumine ja seda mõjutavate tegurite
analüüs. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse
instituut. 2013
Martin Holm, juhendaja Kaia Philips. Vanemaealiste olukord ja
probleemid tööturul SHARE-Eesti uuringu näitel. Bakalaureusetöö.
Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2013

21. Moodulid

22. Peamised demograafilised tunnused
• Leibkonnatabel – kaardistab koos elavad isikud, kes sisenevad ja väljuvad ühest
(välis)uksest (sugu, sünniaasta ja -kuu). Seos leibkonnatabelis märgitakse ainult
peamise valimiisiku külge.
• Küsitletakse kooselupaari puhul mõlemat partnerit. Partner võib olla alla 50-aastane.
Küsimusi sotsiaalse ja majandusliku abi, (ühis-)varade, kõigi (ka võõras-,
lapsendatud, kasu-) laste kohta küsitakse ühe paarilise käest.
• Kokku- ja lahkuelamaasumise aastad
• Haridustaseme andmed (üldharidus- ja kutseharidustasemed)
• Vabaabielu partneriga kooselu leibkonnatabelis, täpsemalt (eelmine) ametlik
perekonnaseis ja kui muutub (lahkumineku ja lesestumise aeg)
• Enda ja vanemate sünniriik (alates 5.lainest) – võimaldab eristada 2. põlvkonna
sisserännanuid
• Kodakondsus (kas sünnil või naturalisatsiooni korras)
• Eestil ka küsimus, kas elas 1991.a. Eestis, millal saabus Eestise üldse ka
• Elukohaliik (linn/maa), piirkond (viis geograafilist piirkonda)

23. Lähivõrgustik
Vanemad – bioloogilised vanemad:
Kas elab, kui vana või millal suri, amet (kui vastaja oli 10-aastane), kui
kaugel elab, kui sageli suhtleb, milline on vanema tervis
Õed, vennad – ka kasuõed ja kasuvennad:
Mitmes laps vastaja oli (peres kasvas), elusolevate õdede-vendade arv
Lapsed – ka elukaaslase, lapsendatud, kasu- ja võõraslapsed tuleb arvestada
(asendusperekonnas on kasulaps). Üldjuhul lastega seotud küsimuste puhul ( CH)
küsitakse elusolevate laste kohta.
Laste puhul küsitakse perekonnaseisu, kodunt lahku elama asumise aega, haridustaset
(üld- ja kutseharidus), kooselu, noorima lapselapse sünniaastat, lastelaste arvu, kui
kaugel elab, kui sageli suhtleb, sots-majand seis ja muutused laienete vahel

24. Sotsiaalvõrgustikud
NN nimegeneraatori meetodil (Burt 1986; NSHAP aluseks)
KÜSIMUS: Nüüd esitan ma teile mõned küsimused teie suhete kohta teiste
inimestega. Inimesed räägivad omavahel aegajalt nii headest kui halbadest
asjadest, nii muredest kui rõõmudest oma elus. Mõelge, kellega te VIIMASE 12
KUU jooksul olete kõige sagedamini arutanud enda jaoks olulisi asju? (Neid asju
võib arutada näiteks pereliikmete, sõprade, naabrite või teiste inimestega. Öelge
nende inimeste eesnimed.)
Kellega kõige sagedamini (kokku 7, sh lapsed, vennad, õed, vanemad)
Sugu, suhe küsitletavaga (abikaasast- hooldaja, preestrini)
Kui kaugel elab — samas leibkonnas kuni kaugemal kui 500 km
Kui tihti suhtlevad — iga päev kuni vähem kui kord kuus
Kui lähedasena tunneb selle isikuga (skaala 4)
Üldine rahulolu kõigi nende suhetega (ka kui pole suhteid) skaala 0-10
NB! sotsiaalse ja materiaalse abi küsimuste puhul olid eelistatud nimelised lähedased

25. EP (employment & pensions) moodul
Tööturu staatus – hõivatud, töötu, mitteaktiivne
Hõive (praegune töökoht) – amet, majandusharu, avalik sektor,
ettevõtte suurus, töölepingu tüüp, töötunnid, puudumine tervise tõttu,
tööga rahulolu ja selle erinevad aspektid, kõrvaltöö omamine, soov
penisoneeruda
Hõive (viimane töökoht) – amet, majandusharu, avalik sektor,
ettevõtte suurus, töölepingu tüüp, sissetulekud
Hõive – erinevad töökohad üle eluea, kas on kunagi töötanud
Mitteaktiivne – põhjus, pensionile jäämise aeg, eelpensioni põhjus,
töövõimetuse või haiguse olemasolu, erinevat tüüpi pensionid ja
toetused, sissetulekud erinevat tüüpi penisonidest ja muudest
allikatest
Töötu/mitteaktiivne – töö otsimine
Ametirühm: ISCO järgi (10 rühma)
Majandusharu: ISIC järgi (14 rühma)

26. Allikas: Kaia Philips, 2013
Tervis
Füüsiline
suutlikkus
Vaimne
suutlikkus
Haridus ja
kompetents
Oskused
Teadmised
Inimressursid Töövõime
Sotsiaalne
suutlikkus
Motivatsioon
Tööga rahulolu
Väärtused
Suhtumine
Vaimsed
nõuded
Töökollektiiv
Töötingimused
Töökeskkond
Füüsilised nõuded
Töövõimet mõjutavad tegurid
(Ilmarinen 1999, Leetmaa et al.2004:51)

27. Materiaalne seisund
Sissetulekud – kõikvõimalikud – eelmisel aastal
Sotsiaalne ja materiaalne abi – ise osutanud, ise saanud
Elamispind ja kinnisvara – väärtus, suurus, mugavused, muu
kinnisvara, kuidas omandatud
Leibkonna kulutused - aasta keskmine toidu peale kulutatud summa
kuus (kogu leibkonna kohta): kodus valmistatud toidu peale,
väljaspool kodu tarbitud toidu peale. Subjektiivne hinnang oma
leibkonna majanduslikule toimetulekule
Säästud ja investeeringud, sh pank, pensionisambad, aktsiad,
Varad ja kohustused, sh vallasvara, firmad, kindlustuslepingud

28. Meenutame
Mis on SHARE eelised? Mille poolest ta on
unikaalne ja tähtis?

29. ADL ja IADL: Kas on raskusi nimetatud tegevustega:
1. 100 m kõndimine
2. Istumine umbes kaks tundi
3. Toolilt tõusmine pärast pikka istumist
4. Mitmest trepikäigust puhkamata üles astumine
5. Ühest trepikäigust (mademest mademeni) puhkamata üles astumine
6. Kummardumine, põlvitamine või kükitamine
7. Käte tõstmine õlast kõrgemale
8. Suuremate esemete, nagu tugitool, tõmbamine või lükkamine
9. Üle 5 kg kaaluvate esemete, nagu raske toidukott, tõstmine või kandmine
10. Väikese mündi noppimine laualt
1. Riietumine, ka kingade ja sokkide jalgapanemine
2. Üle toa kõndimine
3. Vannis või dushi all käimine
4. Söömine, ka toidu lõikamine
5. Voodisse heitmine või voodist tõusmine
6. Tualeti kasutamine, potile istumine ja potilt tõusmine
7. Kaardi kasutamine võõras kohas orienteerumiseks
8. Sooja toidu valmistamine
9. Toidukaupade ostmine
10. Telefonikõnede tegemine
11. Ravimite võtmine
12. Tubaste või aiatööde tegemine
13. Rahaasjade ajamine, arvete maksmine ja kulutuste jälgimine
96. Ei ole raskusi ühegagi neist
Subjektiivne: Kas mõni terviseprobleem on piiranud teid
tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad (PH005_LimAct) 1=oluliselt,
2=on, aga mitte oluliselt, 3=ei ole piiranud
Tegevuspiirangud

30. Abi ja hooldusteenuse tarbimine
Kas viimase 12 kuu jooksul olete te saanud oma kodus ükskõik,
millist tasuta või tasulist teenust?
1. Abi isikuhooldusel (nt. voodist tõusmisel või sinna heitmisel, riietumisel, üle keha
pesemisel)
2. Abi majapidamistöödes (nt. koristamisel, triikimisel, söögitegemisel)
3. Toidu kojutoomine (st valmistoidud, mida korraldab kohalik omavalitsus või eraettevõte)
4. Abi muudes tegevustes (nt. ravimite doosidesse jagamine)
96. Mitte ühtegi neist
Kui palju kokku te maksite oma taskust
Kas keegi teie leibkonnaliikmetest on VIIMASE 12 KUU jooksul
teid regulaarselt abistanud isikuhooldusel (abi iga päev või peaaegu iga
päev vähemalt 3 kuu jooksul) (söömisel, riietumisel, vannis või duši all käimisel, tualeti kasutamisel,
voodist tõusmisel või voodisse heitmisel) jah/ei
Kas mõni pereliige väljaspool leibkonda, sõber, naaber või muu
isik on viimase 12 KUU jooksul teile või kaaslasele osutanud
abi isikuhoolduses või praktilistes majapidamistöödes? Jah/ei
Kes on teid aidanud ja kui sageli

31. Kas te VIIMASE 12 KUU jooksul olete tegelenud mõne kaardil
nimetatud tegevusega?
1. Tegutsenud vabatahtlikuna või tegelenud heategevusega
4. Osalenud õppe- või koolituskursusel
5. Osalenud spordi- või muus klubis, seltsis või huvialaringis
6. Osalenud usuorganisatsiooni (kiriku, sünagoogi, moshee jne) tegevuses
7. Osalenud poliitilise või kohaliku kogukonna organisatsiooni tegevuses
8. Lugenud raamatuid, ajakirju või ajalehti
9. Lahendanud ristsõnu, sõna- või numbrimänge nagu Sudoku
10. Mänginud kaarte, malet või sarnaseid mänge
96. Ei ühtegi nendest
Kui sageli viimase 12 kuu jooksul
1=Peaaegu iga päev 2=Peaaegu iga nädal 3=Peaaegu iga kuu 4=Harvem
Tegevused

32. Rahulolu tegevusetuse või tegevustega
Te ütlesite varem, et ei tegele ühegi nimetatud
tegevusega. Kuivõrd rahul te sellega olete? Andke hinnang 10-
pallisel skaalal, kus 0 tähendab, et te ei ole üldse rahul ning 10, et te olete täiesti rahul.
Kui rahul te üldiselt olete oma vabaaja tegevustega,
mida te nimetasite?
Ei ole andmeid selle kohta, miks inimene ei ole rahul oma
tegevusetusega
Kui tihti teete tugevat füüsilist aktiivsust nõudvaid tegevusi, nt
sport, rakse kodunetöö, raske füüsiline töö 1=rohkem kui kord nädalas, 2=kord
nädalas, 3=1-3 korda kuus, 4=mitte kunagi
Kui tihti teete mõõdukat füüsilist pingutust nõudvaid tegevusi, nt
aiatöö, auto pesemine, jalutamine
1=rohkem kui kord nädalas, 2=kord nädalas, 3=1-3 kuus, 4=mitte kunagi

33. 5. laines
Kas teie praegusel töökohal on arvuti kasutamine nõutav?
Jah/Ei
Kas teie viimasel töökohal enne pensionile jäämist oli arvuti
kasutamine nõutav?Jah/Ei
Kas teie arvutikasutamisoskus on... 1. suurepärane 2. väga hea 3.
hea 4. rahuladv 5. halb 6. ma ei ole kunagi arvutit kasutanud
Kas olete viimase 7 päeva jooksul vähemalt korra kasutanud
Internetti meilide saatmiseks, info otsimiseks, ostude tegemiseks või muul
eesmärgil? Jah/Ei
Infotehnoloogia kasutamine

34. Infotehnoloogia kasutamine
Denmark
Sweden
Netherlands
Switzerland
Belgium
France
Germany
Luxembourg
Israel
Austria
CzechRepublic
Estonia
Slovenia
Spain
Italy
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Interneti kasutajad, % riigi vastavast vanusegrupist
55-64 osalejad 65+ osalejad

35. Infotehnoloogia kasutamine
M1 M2 M3 N1 N2 N3
0,0
10,0
20,0
30,0
40,0
50,0
60,0
70,0
80,0
90,0
100,0
Ei ole kasutanud internetti viimase 7 päeva jooksul, % vanus-sugu grupist
EE SHARE

36. Sotsiaalne aktiivsusDenmark
Netherlands
Sweden
Switzerland
Belgium
France
Germany
Austria
Luxembourg
Israel
Slovenia
CzechRepublic
Estonia
Spain
Italy
0,0
10,0
20,0
30,0
40,0
50,0
60,0
70,0
80,0 75,2
70,7
66,0
63,7
57,6
53,8 54,8 53,5
50,9
45,1
48,6
33,7 32,2
27,3 28,1
Kogukondlikes tegevustes osalejad, % riigi vastavast vanusegrupist
55-64 osalejad 65+ osalejad
Neid inimesi 65+ vanusegrupis, kes on kogukondlikesse tegevustesse haaratud vähemalt kord nädalas, on Eestis ainult 12%.

37. Milline on olnud viimase nelja nädala jooksul teie huvi
ümbritseva elu vastu? (kas on muutunid) (MH008_Interest)
1=nimetab tavalisest väiksemat huvi, 5=ei nimeta huvi vähenemist, 3=ebamäärasus
Kas te tegelete teid huvitavate asjadega nii nagu varem? 1=jah,
5=ei (MH009_KeepUpInt)
Millest olete viimasel ajal rõõmu tundud? (MH016_Enjoyment)
1=ei nimeta, 5=nimetab
5. laines ka
Kui sageli tunnete puudust sõpradest
Kui sageli tunnete ennast kõvale jäetuna. Eraldatuna.
Kui sageli tunnete üksindust
Vaimne seisund

38. Kui rahul te eluga olete? Andke hinnang skaalal 0-10, kus 0 tähendab, et te ei ole üldse rahul ning 10, et
olete täiesti rahul (AC012_HowSat)
Kui sageli on vanus takistanud teil tegemast seda, mida te tahaksite teha? 1=sageli
2=mõnikord 3=harva 4=mitte kunagi (AC014_AgePrev)
Kui sageli te olete tundnud, et asjad ei ole teie kontrolli all? (AC015_OutofContr)
Kui sageli te tunnete, et olete elust kõrvale jäänud? (AC016_LeftOut)
Kui sageli te olete tundnud, et te saate teha seda, mida tahate? (AC017_DoWant)
Kui sageli te olete tundnud, et perekondlikud kohustused takistavad teil teha seda,
mida tahate? (AC018_FamRespPrev)
Kui sageli te olete tundnud, et rahapuuduse tõttu ei saa te teha seda, mida tahate?
(AC019_ShortMon)
Kui sageli te ootate huviga järgmist päeva? (AC020_EachDay)
Kui sageli te olete tundnud, et teie elul on tähendus? (AC021_LifeMean)
Kui sageli te kokkuvõttes vaatate tagasi oma elule rahuloluga? (AC022_BackHapp)
Kui sageli te olete tundnud, et olete täis energiat? (AC023_FullEnerg)
Kui sageli te tunnete, et elu on täis võimalusi? (AC024_FullOpport)
Kui sageli te olete tundnud, et tulevik toob teile head? (AC025_FutuGood)
Vaimne seisund

39. Kognitiivsete võimete tetsid:
– mälutestid, verbaalne võimekus
Depressioon (EURO-D)
Toolilt tõusmine / käetugevus
Kopsumaht
Vereproov
Objektiivsed näitajad

40. SHARE võimaldab
Kavandada meetmeid järgnevate põlvkondade toimetuleku parandamiseks
Seostamine suremusandmetega (end of life int) võimaldab modelleerida
erinevate elutingimuste ja poliitikameetmete mõju lõplikule tervisekaole
Annab infot kääridest vanemaealiste tegelike vajaduste ja võimaldatud
teenuste kohta
Jälgida tööhõivest väljumist ja pensionile jäämise teid (soovitud ja tegelikke)
erinevates rahvastikurühmades
Jälgida vanemaealiste liikumist hooldusasutustesse ning sealt tagasi, seotuna
sotsiaalse võrgustiku olemasolu ja kasutatavate teiste teenustega
Tegevus- ja toimetulekupiirangute tekke seosed
poliitikameetmetga,
inimese töö- ja tervisekäitumisega,
ainelise kindustatusega

42. share-estonia.ee
tiina.tambaum@tlu.ee

43. Vereproovide kogumine
kuivatatud vereplekkide meetodil
Kõik paneelleibkonnad
Kirjalik informeeritud nõusolek
Asendusvastaja ei ole lubatud

44. Määratavad biomarkerid
 Üldkolesterool  südame-veresoonkonna haiguste tekke risk
 D-vitamiin  lihasnõrkuse, lihaste funktsionaalsuse languse ja
suurenenud luumurdude risk
 seos toitumise ja elustiiliga
 Glükosüleeritud hemoglobiin
(HbA1c)
 diabeedi marker
 pikaajaline veresuhkru tase, enne vereproovi
andmist ei ole vaja paastuda
 Põletiku markerid:
C-reaktiivne valk (CRP) ja
tsütokiinid (IL-6, BDNF, TNF-α)
 südame-veresoonkonna haiguste ja stressiga
 mõjutavad keskkondlikud tegurid

45. Subjektiivsed tervisenäitajad
Vastaja hinnang terviseseisundile, info haiguste kohta, sh
lapsepõlves
Tervishoiuteenuste ja ravimite kasutamine ja tegelik
vajadus
Tegevuspiirangute olemasolu
Emotsionaalne enesetunne (Big5)
Tervisekäitumine
Terviseseisundi seos tasustatud töö tegemisega
Isikuhooldus ja eluase
Info surnud partneri tervise kohta tema viimasel eluaastal

46. Tervisekäitumine
Kehakaal ja pikkus (vastaja öeldul põhinevad)
Kehakaalu muutus viimase 12, 24 kuu jooksul
Füüsiline aktiivsus
Toitumine: Piimatooted, liha ja kala, puu- ja köögiviljad,
oad-herned-läätsed-munad-pähklid-seemned
Tarbimise sagedus tavalisel nädalal
Suitsetamine
Staaž, suitsetamisest loobumiste arv ja viimase
loobumise aeg
Alkoholi tarbimine
Tarbimise sagedus ja kogused viimase 3 kuu jooksul