1. Valikuvõimaluste laiendamine
Libre Office projekti näitel
Mehis Sihvart
RIK direktor

2. Mis on RIK?
Alates 1.1.2006 on RIK Eesti üks suurimaid IT-le orienteeritud riigiasutusi
Tegeleme riiklike IT projektide teostuse ja juhtimisega
Me haldame ja arendame KÕIKI Justiitsministeeriumi haldusala asutuste
infosüsteeme ja kogu arvutiparki
Virtuaalses privaatvõrgus geograafilisi punkte üle eesti ca 90
Kasutajaid ca 3300
Infosüsteeme ca 70
Meie meeskonnas töötab üle 170 erialaprofessionaali

3. Mida oleme teinud ja miks
 Võimaliku kokkuhoiu eesmärgil piloteerisime OpenOffice.org-e 1 kuu jooksul RIKis:
 Piloteerimise käigus pidid kõik töötajad kaardistama igapäevatöös tekkivad
tarkvaraprobleemid.
 Samuti pidid kõik RIK-i osakonnad kaardistama nende hallatavate
infosüsteemide kasutajate töös tekkivad probleemid, kui võetaks kasutusele
OpenOffice.org
 Finantsanalüüs näitas, et rahaline kokkuhoid viie aasta jooksul on pigem
tagasihoidlik, kuid riigi seisukohast on ka piisav, kui kulud on samal tasemel.

4. Leitud kriitilised probleemid
 Kasutaja motiveerimine kasutama tema jaoks tundmatut ja osaliselt ka
ebamugavamat tööriista
 Kasutajad on väga tugevalt „sõltuvuses“ heast tekstiredaktorisse integreeritud
õigekirja kontrollist, mis on OpenOffice.org’is nõrgem kui MS Word’is
 Kasutajate negatiivne häälestatus, kuna üldine info toote kohta on kasin või puudub
sootuks
 Jooksvatele küsimustele on raske leida eestikeelseid vastuseid ning puudub
süsteemne eestikeelne juhendmaterjal
 Dokumente väliste osapooltega ristkasutades tekivad vigased failid, kuna enamus
partnereid kasutavad endiselt MS Office’it. Sama mure on ka varasemate enda poolt
loodud dokumentide kasutamisel

5. Kuidas plaanime probleemid
lahendada?
 Tagame LibreOffice’ile vähemalt vabavara (tasuta) tasemel MS Office’iga võrdväärne õigekirja
kontrolli mootori
 Loome professionaalselt kujundatud tehnilise keskkonna, kuhu koondatakse kogu toote
taustainfo ja abikeskus
 Tagame nii algse toote kui ka uute versioonide tõlke
 Tagame toimiva tugifoorumi, kust on võimalik saada alati vastused probleemidele, samuti
tehnilisse keskkonda asjaliku ja ajaga kaasas käiva taustainfo (KKK, parimad praktikad jne)
 Tagame Eestis spetsiifiliste ja meil enam vajatavate arendusvajaduste arendusvõimekuse
 Hangime kõigile kuuele rakendusele õppematerjalid
 Viime läbi piisav teavitustegevuse loodud keskkonna ja kogukonna kohta
 Kujundame välja üldise mudeli, kuidas saab riik teisi prioriteetseid vaba tarkvaralisi lahendusi
samal moel toetada.

6. Minu hinnangul on Eesti ühiskonna
väiksusest tulenevalt vajalik ja ka
võimalik luua riigi toetusel prioriteetsete
vabatarkvaraliste toodete tugi.