SlideShare a Scribd company logo
Linux koolis – kuidas ja milleks?



                      Edmund Laugasson
                      EIÕPS juhatuse liige
                    edmund.laugasson@eiops.edu.ee


Esitlus kätte saadav aadressil http://www.slideshare.net/edmundlaugasson/
Kuidas see algas?

●   Internetist otsides võib leida Elmer Joandi artikli aastast 1998 –
    http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/linux_koolis.htm –
    seal tuuakse peamise argumendina välja GPL litsents ja
    lähtekoodi avatus
●   veidi hilisem artikkel Koolielus aastast 2011 –
    http://koolielu.ee/info/readnews/124977/linux-koolides kus
    tuuakse välja, et Linuxit mittekasutavad koolid panevad oma
    õpilased ebavõrdsemasse olukorda
    Sama artikli lõpus veel mõned viited.
Kuidas see algas?

●   Koolilinuxi projekt Eestis – http://www.nordtech.ee/koolilinux/ -
    kena algatus kuid jäi pooleli. Huvilistele projekt lugemiseks -
    http://et.scribd.com/doc/4055115/Koolilinuxi-projekt
●   väike artiklite kogumik aastast 2010 -
    http://et.scribd.com/doc/27641474/Edmund-Laugasson-Vaba-tarkva
    ra-mujal-maailmas
     - selgub, et mitmed koolid üle maailma on üle minemas või juba
    läinud Linuxile
●   Jüri Vainu raamat „Operatsioonisüsteem Linux“
    (1998):
    http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/index2.htm
Mida on tehtud?

●   inglaste kena algatus - http://www.linuxgfx.co.uk/ ja
    http://en.wikipedia.org/wiki/The_Linux_Schools_Project - Ubuntu LTS-
    versiooni baasil valmislahendus koolidele: veebipõhine haldus (4096-bit
    AES krüpto), LAMP, FTP, e-post, Samba failiserver, PDC (primaarne
    domeenikontroller – NT 4.0), LDAP, proxy (Squid), DHCP-server,
    intsidentide haldus, WPKG tugi Windowsi klientidele jne
●   analoogne lahendus Fedora baasil - http://directory.fedoraproject.org/
●   Wikipedia ülevaade
    http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Linux_adopters
Mida on tehtud?

●   täpset ülevaadet ei saa kuniks ei ole tehtud vastavat uuringut – kohustust
    registreerida ju ei ole, üks arutelu - http://pingviin.org/ftopic3241.html
●   kuuldavasti Eestis kasutatakse mitmes koolis vabatarkvara ja see arv kasvab üha
    enam, mida lähemale 01.07.2014 tuleb – sellest mõne hetke pärast
●   manpremo – hea algatus meie oma tegijate poolt -
    https://wiki.itcollege.ee/index.php/Manpremo
    ja https://www.manpremo.org/
●   2010 Vaba Tarkvara Päev: materjalid leitavad:
    https://www.ria.ee/tark-e-riik-2010/
    ja ka
    http://wiki.softwarefreedomday.org/2012/Estonia/
    http://www.softwarefreedomday.org/
Mida on tehtud?
●   ECDL-ile (http://www.ecdl.ee/) vastavad vaba tarkvara materjalid -
    http://www.opensource.bda.lv/ee/oppematerjalid/ - võiks teha
    kaasaegsemad materjalid, nt Estobuntu baasil
●   http://atveries.lv/cd/index-ee.html - veel lätlastelt valik vaba
    tarkvara Windowsile
●   http://www.valo-cd.net/ - soomlaste analoogne algatus
●   neid on kindlasti veelgi - http://opensourcewindows.org/ ,
    http://osswin.sourceforge.net/ , http://opensourcelist.org/ ,
    http://vabavara.eu/ , http://www.theopendisc.com/
●   riigi tugi oleks siin asjakohane...
Mida on tehtud?

●   veel viiteid:
    http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_free_and_open-source_software_pack
    ages

    http://viki.pingviin.org/Windowsi_programmide_vasted_Linuxis
    http://www.digitaldarknet.net/thelist/
●   vabatarkvaraliste analoogide leidmine:
    http://www.osalt.com/
    http://alternativeto.net/
●   http://linux.ee/ , https://pingviin.org/
    http://kysi-mult-linuxit.alvatal.ee/
    http://www.estobuntu.org/
Riiklik õppekava?

●   Põhikooli Riiklik Õppekava -
    https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001?leiaKehtiv sisaldab
    lisa 10: valikaine „Informaatika“ -
    https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1009/VV1_lisa10.pdf
    kus punktis 1.1.4 Füüsiline õppekeskkond räägitakse erinevate
    operatsioonisüsteemidega arvutite vajadusest : lisaks Windowsile
    kas Mac OS või Linux – ideaalis võiks kõiki kolme õpetada ent
    Apple-i riistvara käib koolidele üle jõu – jääb vaid Linux...
●   riik ei jõua kontrollida punkti 1.1.4 täitmist...
01.07.2014?

●   Maailmapanga andmeil -
    http://data.worldbank.org/about/country-classifications/country-a
    nd-lending-groups#High_income
    - on Eesti kõrge sissetulekuga maa: 12 476 € ja rohkem aastas
●   sellest tulenevalt ei saa Microsoft pakkuda enam programmi
    „Partners in Learning“ (PiL) hüvesid – soodsamaid hindu litsentside
    rentimisel
●   hinnatõus toimus 01.07.2011 kuid veidi enne seda
    pakuti 3-aastast püsilepingut, mida enamus
    koole ka valis
    – 3 aastat saabki täis 01.07.2014
Litsentside hinnad koolis

●   kui enne hinnatõusu oli ühe töökoha (MS Windows + MS Office)
    maksumus Koolilepingus (MS School Agreement) 3,9 € (koos KM-
    ga) siis uued hinnad on ~13,77 korda kallimad: MS Windows
    23,01 € ja MS Office 30,68 € - kokku 53,69 € - siia lisandub veel
    viirusetõrje – see oli esialgne prognoos
●   koolis ei tohi kasutada tuntud tasuta viirusetõrjeid – AVG, Avira,
    MS Security Essentials jne – rahapuudusel
    suurem turvarisk...
Litsentside hinnad koolis

reaalsed hinnad (€, sh KM) pärinevad GT Tarkvaralt 7.08.2012 seisuga
                                             periood
litsents      tüüp           min kogus                  MS Windows   MS Office
                                             aastates
                             kõik kooli
Koolileping   rent           arvutid kuid    1 või 3    24           32
                             vähemalt 25
                             kõik 200+
                             töötunniga
OVS-ES        rent                           1 või 3    23           32
                             töötajad kuid
                             vähemalt 5

Open Academic väljaostmine   5               2          76           78
Litsentside hinnad koolis

Kõik siintoodud litsentsid nõuavad aluslitsentsi, milleks on 113 € ühe
arvuti kohta. Siia lisandub veel viirusetõrje tasu orienteeruvalt 11 € ühe
arvuti kohta aastas. Veel olgu öeldud, et üks organisatsioon saab ühe
korra kasutada Microsofti kampaania Get Genuine (hangi tõeline)
võimalust ehk siis 113 €-ga saada aluslitsents. Hiljem tuleb osta
karbiversioon ehk siis suurusjärk 200 € aluslitsentsiks. Teiste sõnadega
tuleks kohe valida see arvutite hulk, millele aluslitsents mainitud
Microsofti kampaania Get Genuine (hangi tõeline) raames ostetakse
kuna seda saab teha vaid üks kord.
Aluslitsentsiks osta selline, mida ka kasutada
saab (mitte MS WinXP Home RUS)...
Viirusetõrje?

Märkimist väärib asjaolu, et näiteks Linuxit kasutades pole vaja
viirusetõrjet osta kuna seal pahavara praktiliselt ei levi
operatsioonisüsteemi eripärade tõttu. Sama lugu on tegelikult ka
Mac OS-iga. Samas tuleb hoida ka Linuxit kaasaegsena ehk siis
uuendada – turvalisus ei ole seisund vaid pidev protsess, mille eest
peab hea seisma ja seda sõltumata kasutatavast tarkvarast. Lihtsalt
vabatarkvara kasutades ei tule lisakulutusi viirusetõrje näol. Samas
Linuxit jt sealseid programme on oluliselt lihtsam ehk siis
vähem töömahukam kaasaegsena hoida kui seda
Windowsi või Mac OS-i all on.
Viirusetõrje?

MS Security Essentials-i asemel pakutakse koolidele MS Forefront
Endpoint Protection nimelist viirusetõrjet hinnaga 2,8 € ühe arvuti
kohta ja seda siis koos Koolilepingu või OVS-ES lepinguga
(rendilepingud) – kogus peab olema sama, mis põhitoodetel (kas siis
arvuti- või töötajapõhine).
Symantec Endpoint Protection-i orienteeruv hind on 10,2 € ühe
arvuti kohta – seda siis Open Academic Licence-i puhul.
Teised viirusetõrjed on juba kallimad.
Open Academic Licence

Väljaostulitsents Open Academic annab kaasa autoriseerimiskoodi,
mis võimaldab 2 aasta jooksul üksikult litsentse juurde osta. Kui see
aeg möödas siis tuleb uuesti miinimumkogus litsentse võtta, mis
taas 2 aasta jooksul võimaldavad siis üksikult juurde lisada. Litsents
ise on tähtajatu.
Alati on võimalik ka täisversioon võtta – koos uue arvutiga on
suurusjärk 100 € (OEM-litsents) ja olemasolevale arvutile
karbiversioon (retail) suurusjärk 200 €.
Ilmselt kõige parem suhe paindlikkuse
ja hinna vahel.
MS Office?

MS Office-iga on nii, et hetkel on küll Koolileping ent kui see lõpeb
siis ei tohi ühelgi arvutil enam MS Office-it peal olla – selleks tuleb
siis eraldi litsents osta. Edasine MS Office-i kasutus sõltub valitavast
litsentseerimisskeemist. Samas ei ole MS Office-i olemasolu enam
vajalik kuna Eesti riik näeb ette sellest loobumise. Riik ise on siin
eeskuju näidanud – Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium on
MS Office-ist ~loobunud. Teised ministeeriumid tulevad siin tasapisi
järgi. Eks seetõttu ka 4 riigihanget LibreOffice-i teemadel
(http://www.riso.ee/et/LibreOffice-tugihanked ) on
 käima pandud, et seda üleminekut toetada.
Täisversiooni hinnad algavad 300 €-st.
Koosvõime raamistik

Lisaks on käivitatud Tarkvararaamistik 2011 riigihange
(http://www.riso.ee/et/node/518) koosvõime raamistiku
(http://www.riso.ee/et/koosvoime/raamistik) kaasajastamiseks, mis
näeb muuhulgas ette ka vaba tarkvara ekspertide võrgustiku loomise
– see on ka loodud Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liidu näol
(ALVATAL – http://www.alvatal.ee/) - sellega on olemas ka
vabatarkvara tugi firmade näol.
Koosvõime raamistik
Koosvõime raamistik on Eesti valitsuse tahte avaldus kasutada vaba
tarkvara kogu riigis. Dokument Riigi IT arhitektuur. Versioon 1.01 (2007)
ja selle dokumendi uuem versioon sätestab muuhulgas ka kasutatavate
failivormingute valiku:
●   mitmepoolset redigeerimist vajavate failide puhul OpenDocument -
    seda võimaldab LibreOffice kui ka MS Office 2010 ja uuem
●   mitmepoolset redigeerimist mittevajavate failide puhul PDF
    - seda võimaldab LibreOffice kui ka MS Office 2010
     ja uuem
Koosvõime raamistikus ei ole juttu
MS Office-i failivormingute kasutamisest...
Koosvõime raamistik
Olgu mainitud, et kuigi MS Office 2010 toetab OpenDocumenti
avamist ja salvestamist – ei tee ta seda alati nii kui oodatakse kuigi
MS on OASIS-Openi liige. Seetõttu ei soovita failivahetust rajada
impordile-ekspordile: avades OpenDocumenti vormingus dokumenti
MS Office-iga on see tema jaoks importimine ja salvestamine MS
Office-iga OpenDocumenti on tema jaoks eksportimine. Sama on
LibreOffice-i jaoks MS Office-i failivormingute kasutamine – mitte
panna vaikimisi!
Lahendus on olemas – tuleb kasutada LibreOffice-it
ja seeläbi ka OpenDocumenti vorminguid!
Seda on ka riik oma koosvõime raamistikuga
ette näinud.
Koosvõime raamistik
LibreOffice on alati tasuta saadaval ja võimalik kõikides koolides jt
avaliku sektori asutustes peale panna. Veelgi enam – koolis saab
seda ka täiesti legaalselt õpilasele koju kaasa anda või siis lingi kust
tõmmata saab. Windowsile on olemas ka portatiivne versioon
(töötab ka nt mälupulgalt) ja 2013 lõpuks lubatakse ka veebipõhist
versiooni. Praktiliselt iga Linuxiga on LibreOffice kaasas, Mac OS-ile
tuleb paigaldada.
Vastandina MS Office, mille sama versiooni hoidmine
kõikides arvutites kulukas on – kas siis arvutipõhise
või töötajapõhise litsentseerimisskeemi
kasutamisel.
Office Open XML

DOCX, XLSX, PPTX jne on tuntud ka kui Office Open XML
(http://en.wikipedia.org/wiki/Office_Open_XML ) failivormingute perekond.
Kasutusel alates MS Office 2007-st. Samas ei vasta MS Office 2007 ega
MS Office 2010 poolt tehtud failid Office Open XML standardile. Seetõttu
pakub näiteks uusim LibreOffice võimalust salvestada Office Open XML
versiooni ning eraldi MS Office 2007/2010 versiooni.
Office Open XML-i (OOXML) standard on ~10 korda mahukam
ja seetõttu ka oluliselt raskem praktikas juurutada
võrreldes OpenDocument-iga. Seda enam,
et OOXML ei ole ISO standard ja ei kirjelda
kõiki nüansse.
MS Office tasuta võimalused?
●   MS Windowsile on saadaval tasuta MS Office-i vaatamisprogrammid
    –   MS Word Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimine
    –   MS Excel Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimine
    –   MS Powerpoint Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimine
Töötavad üldiselt ka Linuxis üle ühilduvuskihi Wine, võib esineda tõrkeid.
●   varasemad versioonid MS Office-i vaatamisprogramme...
●   veel vaatamisprogramme:
    http://www.officeviewers.com/
●   SkyDrive - https://skydrive.live.com/
    Pilverakendus, tasuta Windows Live-i
    kontoga kasutatav, 7 GB ruumi.
MS Office tasuta võimalused?
●   Pilverakendused on ka:
    –   http://viewer.zoho.com/
    –   http://www.viewdocsonline.com/
    –   http://docs.google.com/viewer - mugav kasutada veebis näitamiseks
        (WCAG - http://www.w3.org/TR/WCAG/ - nõuete täitmiseks)
    –   http://drive.google.com/ - 5 GB tasuta ruumi: saab ka reaalajas muuta mitme
        inimese poolt
Kõik need keskkonnad ei ole sama võimekusega
ent siiski tasuta saadaval.
Koolide üleminek vabatarkvarale?

Kuna üleminek koolides võtab aega siis seetõttu oleks mõistlik
kohe üleminekuga alustada, et see oleks võimalikult valutu kõigile
asjaosalistele. Selle ülemineku toetamiseks ja lihtsustamiseks ongi
Eesti riik käivitanud eespool mainitud 5 riigihanget (tarkvararaamistik
2011 + neli LibreOffice-i riigihanget), et luua soodus pinnas
vabatarkvarale üleminekuks kuna on ette näha, et koolide eelarved ei
kasva samas tempos kui Microsofti tarkvara hinnad. Seetõttu ei ole
rahaliselt võimalik koolidel samas mahus enam Microsofti
tarkvara edasi rentida või osta.
Kuid leidub ka KOV-e, kes siiski seda raha
kulutavad – nt Tallinn...
Milleks üle minna vabatarkvarale?

●   koolides on endiselt vaja õpetada informaatikat ja kasutada arvuteid –
    sõltumata MASU tõmbetuultest
●   õpilaste ja ka õpetajate silmaringi avardamine ei tee paha
●   vabadus on parem kui vangistus – ka arvutimaailmas
●   julge olla eestlane – ka arvutis! Vabatarkvaralisi programme saad
    aidata tõlkida ja paremaks muuta ka Sina!
●   arvutite haldus on lihtsam ja seetõttu ka soodsam
●   lisalugemist eksiarvamustest jt aspektidest leiab
    siit esitlusest
Kohustuslikuks?
Teada on ka asjaolu, et kuni ei ole kohustuslik siis keegi ei ole sellest
huvitatud, et oma mugavustsoonist väljuda.
Isegi kui on kohustuslik – ka siis peaks olema kontroll, mis jälgiks üleminekut.
Näeme seda kasvõi Liiklusseaduse täitmisel – kuigi see on kohustuslik,
rikutakse seda praktiliselt iga päev ja sisuliselt üle päeva hukkub inimene...
Eesti riik kulutab aastas ~2,24 mln € omandusliku
tarkvara litsentside ostmisele ja/või rentimisele –
selle eest saaks ~500 inimest aasta aega
miinimumpalka... Lisalugemist:
http://www.riso.ee/et/koosvoime/vabavara/kontoritarkvara
Quo vadis – Eesti riik?
Niikaua kuni riik ei võta ette otsustavaid samme üleminekuks siis
vabatahtlikkusele lootma jäädes ei toimu seda oodatud üleminekut
soovitud aja jooksul. Reaalsest koosvõimest me rääkida ei saa veel.
Siiski mõeldakse sellele koolides kuna raha sunnib mõtlema.
Inimesed ei loe lähtekoodi – nad loevad raha.
Autor püüab seda olukorda lahendada oma uurimistööga doktoriõppes.
Samas poliitikale ja poliitikutele vastu ei saa -
valitsusele jääb alati vetoõigus.
Kuid riigihangete käivitamine näitab siiski
valitsuse tahet üle minna.
Mida arvavad õpetajad, õpilased?
●   nii õpetajatele kui ka õpilastele on oluline, et õppetööks kasutatav
    tarkvara oleks tasuta (2007 uurimus autori koolis) – koolis alustatud
    tööd soovitakse jätkata ka kodus ja vastupidi
●   riigikool ei saa sundida õpilast ega õpetajat ostma omanduslikku
    tarkvara – erandiks võiks ehk olla erakoolid
●   Eestist on teada pretsedente kus õpetaja nõutud omanduslikus
    failivormingus esitamata kodutöö eest on pandud puudulik hinne
●    vaesus ei ole argument varastamisele -
    ka intellektuaalse omandi vargus on
    vargus. JOKK ei ole lahendus (aka
    ei ole vargus vaid ainult kasutamine...)
Strateegiad?
●   Järk-järguline üleminek: alguses vahetada välja rakendused ja seejärel
    operatsioonisüsteem. Rakendused vahetada välja ükshaaval.
●   Kohene üleminek. Sobib kogenumatele kasutajatele. Olles tuttav
    Microsofti tarkvaraga, saadakse hakkama ka vabatarkvaraga. Nt
    veebilehitseja vahetamine on ilmselt kõige lihtsam. Teadlik kasutaja
    saab hakkama ka kontoritarkvara vahetusega.
●   Märkimist väärib asjaolu, et sageli ei osata töötada ka
    Microsofti tarkvaraga – siis on hea ajada
    tööviljakuse langus vabatarkvara süüks...
●   Koolitus on kõige alus – ka Microsofti
    tarkvara ei hakatud oskama üle öö
Strateegiad?
●   Üleminekuperioodiks on mõistlik jätta mõned Microsofti tarkvaraga
    arvutid
●   uued arvutid varustada vaid vabatarkvaraga
●   uued arvutid on sageli ka piisavalt võimsad, et Windowsi-spetsiifilisi
    rakendusi jooksutada virtuaalmasinas (nt Virtualbox – GPL litsents)
●   vanade MS Office-i vormingus dokumentide jaoks MS Office-i
    vaatamisprogrammid, uued luua juba LibreOffice-iga
●   probleeme võib tekkida kuna uusimad
    MS Office-i vaatamisprogrammid ei pruugi
    toimida üle Wine-i – aitavad
    tasuta pilverakendused (nt SkyDrive)
Mida teha õpitarkvaraga?
Leidub ka õpitarkvara, mis kuidagi Linuxi all töötada ei taha – Solid Edge,
CNC-masinate juhttarkvara, arvutijuhitavate tikkimismasinate tarkvara,
Lego robotite originaaltarkvara...
●   tubli algatus on Vabamasinaühistu – LinuxCNC pakub lahendusi CNC
    ehk siis arvjuhtimisega tööpinkide osas - http://www.linuxcnc.org/
●   Solid Edge, CATIA jt on profitarkvara, millele vabatarkvaralist analoogi
    on raske leida. Virtuaalmasin on üks võimalus nt Linuxi all.
    Ilmselt kõige võimsam analoog on Blender
    http://www.blender.org/
●   tikkimismasinatele on samuti raske
    vabatarkvaralist analoogi leida
Mida teha õpitarkvaraga?
Lego robotite originaaltarkvara saab asendada näiteks:
●   http://thenxtstep.blogspot.com/2011/01/scratch-for-nxt-enchanting-004
    .html
     ja ka http://enchanting.robotclub.ab.ca/
●   http://nxtpp.clustur.com/
●   http://bricxcc.sourceforge.net/
●   http://lejos.sourceforge.net/
●   http://rubyforge.org/projects/ruby-nxt/
●   ...
Muu tarkvara koolis?
Muu tarkvara on oluliselt lihtsam asendada vabatarkvaraga. Kui küsimus on
kasutaja harjumustes siis see on koolituse teema. Raskem on siis kui eespool
mainitud spetsiifiline õpitarkvara ei oma piisava funktsionaalsusega
vabatarkvaralisi analooge.
Kuid ka seal on võimalik lahendusi leida – palju sõltub ka sellest, milline on
meelestatus ja soov vabaneda tootjalukust – omandusliku tarkvara
sõltuvusest.
Tootjalukk (vendor lock-in) – sõltumine omanduslikest
failivormingutest ja -programmidest, mis
neid failivorminguid teevad.
Lisalugemist:
http://en.wikipedia.org/wiki/Vendor_lock-in
Sõltuvus?
Võidakse öelda, et kui läheme üle vabatarkvarale – ka siis sõltume
sellest? EI!
Tootjalukku siin ei ole – kasutatavad failivormingud on avatud ega sõltu
konkreetsest programmist. Seetõttu ei ole takistatud ka tarkvara vahetus.
Oluline moment on raha – vabatarkvara puhul ei sõltuta äriettevõtete
suvast tõsta hindu. Kui koolile ei ole oluline avatud lähtekood siis tasuta
olemine võiks seda ju olla.
Sama tarkvara versiooni hoidmine seetõttu
ei ole seotud litsentsikuludega vaid ainult
tööjõukuluga – see on olemas ju ka
omandusliku tarkvara puhul.
Eesti riik?
Siinkohal võiks küsida, et kas meile läheb korda meie riik?
Kas võiksime jätta maksumaksja raha Eestisse, et selle abil siinset elu
edendada?
Kui jah siis ei tohiks olla raske edasi mõelda. Ostes välismaist
omanduslikku tarkvara viime maksumaksja raha Eestist välja ning jätame
oma riigi unarusse.
Vabatarkvara kasutamisel on võimalik ka olemasolevaid
töötuid rakendada – vähemalt osa neist koolitada
nii kaugele, et nad oskaksid paigaldada
ja lihtsamat tuge pakkuda.
Näide oma koolist ...
Neutraalsus?
Kas vabatarkvara on kui võõrkeha, mis tungib meie kooliellu?
Meil on ju Microsofti tarkvara olnud juba aastaid – milleks meile jälle
midagi uut?
Märkimist väärib asjaolu, et sisuliselt on eesti maksumaksja raha eest
koolitatud USA äriettevõttele Microsoft truusid kliente ehk siis tehtud
tema toodete koolitust. Kui sama raha kulutada vabatarkvara
õpetamisele siis tekib hoobilt hulk inimesi, kes seda ka oskavad!
Miks peab üks riik nii totaalselt ühte USA
äriettevõtet toetama ja seda veel
maksumaksja kulul? Tegelikult ei peagi!
Lõpetuseks
Eespool kirjeldatut kokku võttes:
●   rõhuv enamus koolis vajaminevad tegevused, sh informaatika
    õpetamine – saab ära teha vabatarkvara baasil – see avardab palju
    enam õpilaste silmaringi ja saab ka õpilasele legaalselt koju anda
●   on spetsiifilist õpitarkvara, mis töötab vaid Windowsiga – ka siin on
    vabatarkvaralised analoogid olemas – küll mitte 100% sama
    funktsionaalsusega alati ent kas me peame ikka alati jooksma
    äritarkvara järele?
●   mis on lõpp-eesmärk? Kas tark vilistlane
    kes saab hakkama ka siis kui ei ole raha
    või oma mugavustsoonis vegeteerimine?
Lõpetuseks
Eespool kirjeldatut kokku võttes:
●   kui koolides õpetatakse ka vabatarkvara siis sellest võidab ka riik –
    vajaminevate teadmistega tuleviku tegijad on siis olemas
●   arvutifirmad saavad tegeleda asisemate tegevustega kui vaid
    Windowsi hädade ravimisega – 70...80% praeguse keskmise
    arvutifirma sissetulekust tuleb Windowsi hädade ravimistest
●   ühiskonnas tekib rohkem ressursse MASU-st
    väljatulemiseks ja ka teiste kriitiliste
    probleemide lahendamiseks
    (energia vms)
Lõpetuseks
Eespool kirjeldatut kokku võttes:
●   läbi vabatarkvara kasutamise kaasneb ka turvalisuse ja töökindluse
    kasv – vähem tööseisakuid kuna pahavara ei riku enam niipalju
    arvuteid
●   kindlasti on jätkuvalt vaja tegeleda tooli ja klaviatuurivahelise
    ühenduse harimisega: SE (social engineering) on võimalik ka Linuxis
●   turvalisus ei ole seisund vaid protsess – seda ka
     vabatarkvara maailmas
●   kõigile võrdsed alused – tasuta
Lõpetuseks
Eespool kirjeldatut kokku võttes:
●   levinud on naabri efekt – kui naaber kasutab siis mina ka kuid keegi ei
    taha olla esimene – riik peaks siin olema esimene: 5 riigihanget
    vabatarkvara osas ei ole siiski mitte niisama käima pandud
●   ühiskonna teadlikkuse ja seeläbi efektiivsuse kasv – hedonistist
    elupõletaja asendumine teadliku kasutajaga
●   väiksem tõenäosus, et Blasteri poolt põhjustatud kaos
    võiks korduda (film „Veebisõdalased“ -
    http://www.imdb.com/title/tt2317542/ )
●   huvitavat lugemist

More Related Content

Similar to Linux koolis

Vaba tarkvara võimalused ikt õpetamisel margus ernits 2014
Vaba tarkvara võimalused ikt õpetamisel   margus ernits 2014Vaba tarkvara võimalused ikt õpetamisel   margus ernits 2014
Vaba tarkvara võimalused ikt õpetamisel margus ernits 2014
Margus Ernits
 
Vabavara filosoofia ja puudlused
Vabavara filosoofia ja puudlusedVabavara filosoofia ja puudlused
Vabavara filosoofia ja puudlused
Edmund Laugasson
 
Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits)
Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits) Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits)
Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits)
Riigi Infosüsteemi Amet
 
Margus Ernits "Vaba tarkvara võimalused IKT õpetamisel"
Margus Ernits "Vaba tarkvara võimalused IKT õpetamisel"Margus Ernits "Vaba tarkvara võimalused IKT õpetamisel"
Margus Ernits "Vaba tarkvara võimalused IKT õpetamisel"
Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liit
 
LibreOffice kasutamisest omavalitsustes
LibreOffice kasutamisest omavalitsustesLibreOffice kasutamisest omavalitsustes
LibreOffice kasutamisest omavalitsustes
Edmund Laugasson
 
Alustav ettevõtja ja tarkvaralitsentsid 190522.pdf
Alustav ettevõtja ja tarkvaralitsentsid 190522.pdfAlustav ettevõtja ja tarkvaralitsentsid 190522.pdf
Alustav ettevõtja ja tarkvaralitsentsid 190522.pdf
Kaido Kikkas
 
Võrgustikuseminar 260412 wikiversity
Võrgustikuseminar 260412 wikiversityVõrgustikuseminar 260412 wikiversity
Võrgustikuseminar 260412 wikiversity
Kaido Kikkas
 
Vabadusest koolis
Vabadusest koolisVabadusest koolis
Elu on kirju. Ka arvutis
Elu on kirju. Ka arvutisElu on kirju. Ka arvutis
Elu on kirju. Ka arvutis
Kaido Kikkas
 
Vaba ja tasuta...?
Vaba ja tasuta...?Vaba ja tasuta...?
Vaba ja tasuta...?
Kaido Kikkas
 
Kaido Kikkas "Vaba ja tasuta? Vaba tarkvara mõisted ja olemus."
Kaido Kikkas "Vaba ja tasuta? Vaba tarkvara mõisted ja olemus."Kaido Kikkas "Vaba ja tasuta? Vaba tarkvara mõisted ja olemus."
Kaido Kikkas "Vaba ja tasuta? Vaba tarkvara mõisted ja olemus."
Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liit
 
Hüüru Teabetoa arvutikoolitus 16.02.13
Hüüru Teabetoa arvutikoolitus 16.02.13Hüüru Teabetoa arvutikoolitus 16.02.13
Hüüru Teabetoa arvutikoolitus 16.02.13
Kaido Kikkas
 
Vaba Tarkvara Päev
Vaba Tarkvara PäevVaba Tarkvara Päev
Vaba Tarkvara Päev
Edmund Laugasson
 
Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad: kursuse tutvustus
Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad: kursuse tutvustusSotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad: kursuse tutvustus
Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad: kursuse tutvustus
Kaido Kikkas
 
Valikuvõimaluste laiendamine Libre Office projekti näitel (Mehis Sihvart)
Valikuvõimaluste laiendamine Libre Office projekti näitel (Mehis Sihvart) Valikuvõimaluste laiendamine Libre Office projekti näitel (Mehis Sihvart)
Valikuvõimaluste laiendamine Libre Office projekti näitel (Mehis Sihvart)
Riigi Infosüsteemi Amet
 
Kuidas ma juhin projekte ja inimesi pilves olevat vaba tarkvara kasutades (An...
Kuidas ma juhin projekte ja inimesi pilves olevat vaba tarkvara kasutades (An...Kuidas ma juhin projekte ja inimesi pilves olevat vaba tarkvara kasutades (An...
Kuidas ma juhin projekte ja inimesi pilves olevat vaba tarkvara kasutades (An...
Riigi Infosüsteemi Amet
 
Seitse võrguteenust, üks e-kursus
Seitse võrguteenust, üks e-kursusSeitse võrguteenust, üks e-kursus
Seitse võrguteenust, üks e-kursus
Kaido Kikkas
 
Kalle Kebbinau "Miks ja milline vabatarkvara haridus- ja teadusasutustele?"
Kalle Kebbinau "Miks ja milline vabatarkvara haridus- ja teadusasutustele?"Kalle Kebbinau "Miks ja milline vabatarkvara haridus- ja teadusasutustele?"
Kalle Kebbinau "Miks ja milline vabatarkvara haridus- ja teadusasutustele?"
Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liit
 

Similar to Linux koolis (18)

Vaba tarkvara võimalused ikt õpetamisel margus ernits 2014
Vaba tarkvara võimalused ikt õpetamisel   margus ernits 2014Vaba tarkvara võimalused ikt õpetamisel   margus ernits 2014
Vaba tarkvara võimalused ikt õpetamisel margus ernits 2014
 
Vabavara filosoofia ja puudlused
Vabavara filosoofia ja puudlusedVabavara filosoofia ja puudlused
Vabavara filosoofia ja puudlused
 
Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits)
Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits) Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits)
Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits)
 
Margus Ernits "Vaba tarkvara võimalused IKT õpetamisel"
Margus Ernits "Vaba tarkvara võimalused IKT õpetamisel"Margus Ernits "Vaba tarkvara võimalused IKT õpetamisel"
Margus Ernits "Vaba tarkvara võimalused IKT õpetamisel"
 
LibreOffice kasutamisest omavalitsustes
LibreOffice kasutamisest omavalitsustesLibreOffice kasutamisest omavalitsustes
LibreOffice kasutamisest omavalitsustes
 
Alustav ettevõtja ja tarkvaralitsentsid 190522.pdf
Alustav ettevõtja ja tarkvaralitsentsid 190522.pdfAlustav ettevõtja ja tarkvaralitsentsid 190522.pdf
Alustav ettevõtja ja tarkvaralitsentsid 190522.pdf
 
Võrgustikuseminar 260412 wikiversity
Võrgustikuseminar 260412 wikiversityVõrgustikuseminar 260412 wikiversity
Võrgustikuseminar 260412 wikiversity
 
Vabadusest koolis
Vabadusest koolisVabadusest koolis
Vabadusest koolis
 
Elu on kirju. Ka arvutis
Elu on kirju. Ka arvutisElu on kirju. Ka arvutis
Elu on kirju. Ka arvutis
 
Vaba ja tasuta...?
Vaba ja tasuta...?Vaba ja tasuta...?
Vaba ja tasuta...?
 
Kaido Kikkas "Vaba ja tasuta? Vaba tarkvara mõisted ja olemus."
Kaido Kikkas "Vaba ja tasuta? Vaba tarkvara mõisted ja olemus."Kaido Kikkas "Vaba ja tasuta? Vaba tarkvara mõisted ja olemus."
Kaido Kikkas "Vaba ja tasuta? Vaba tarkvara mõisted ja olemus."
 
Hüüru Teabetoa arvutikoolitus 16.02.13
Hüüru Teabetoa arvutikoolitus 16.02.13Hüüru Teabetoa arvutikoolitus 16.02.13
Hüüru Teabetoa arvutikoolitus 16.02.13
 
Vaba Tarkvara Päev
Vaba Tarkvara PäevVaba Tarkvara Päev
Vaba Tarkvara Päev
 
Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad: kursuse tutvustus
Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad: kursuse tutvustusSotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad: kursuse tutvustus
Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad: kursuse tutvustus
 
Valikuvõimaluste laiendamine Libre Office projekti näitel (Mehis Sihvart)
Valikuvõimaluste laiendamine Libre Office projekti näitel (Mehis Sihvart) Valikuvõimaluste laiendamine Libre Office projekti näitel (Mehis Sihvart)
Valikuvõimaluste laiendamine Libre Office projekti näitel (Mehis Sihvart)
 
Kuidas ma juhin projekte ja inimesi pilves olevat vaba tarkvara kasutades (An...
Kuidas ma juhin projekte ja inimesi pilves olevat vaba tarkvara kasutades (An...Kuidas ma juhin projekte ja inimesi pilves olevat vaba tarkvara kasutades (An...
Kuidas ma juhin projekte ja inimesi pilves olevat vaba tarkvara kasutades (An...
 
Seitse võrguteenust, üks e-kursus
Seitse võrguteenust, üks e-kursusSeitse võrguteenust, üks e-kursus
Seitse võrguteenust, üks e-kursus
 
Kalle Kebbinau "Miks ja milline vabatarkvara haridus- ja teadusasutustele?"
Kalle Kebbinau "Miks ja milline vabatarkvara haridus- ja teadusasutustele?"Kalle Kebbinau "Miks ja milline vabatarkvara haridus- ja teadusasutustele?"
Kalle Kebbinau "Miks ja milline vabatarkvara haridus- ja teadusasutustele?"
 

More from Edmund Laugasson

Tigu lahkamas ehk ekskursioon UNIXi maailma
Tigu lahkamas ehk ekskursioon UNIXi maailmaTigu lahkamas ehk ekskursioon UNIXi maailma
Tigu lahkamas ehk ekskursioon UNIXi maailma
Edmund Laugasson
 
Connecting in Windows to jtel2016
Connecting in Windows to jtel2016Connecting in Windows to jtel2016
Connecting in Windows to jtel2016
Edmund Laugasson
 
Trikid ja-nipid vabatarkvaras
Trikid ja-nipid vabatarkvarasTrikid ja-nipid vabatarkvaras
Trikid ja-nipid vabatarkvaras
Edmund Laugasson
 
HCII2014 presentation
HCII2014 presentationHCII2014 presentation
HCII2014 presentation
Edmund Laugasson
 
Event 2014 digiturbelabor
Event 2014 digiturbelaborEvent 2014 digiturbelabor
Event 2014 digiturbelabor
Edmund Laugasson
 
Eduroam
EduroamEduroam
OpenDNS
OpenDNSOpenDNS
FSCONS 2013: Why is free software important in education?
FSCONS 2013: Why is free software important in education?FSCONS 2013: Why is free software important in education?
FSCONS 2013: Why is free software important in education?
Edmund Laugasson
 
JTELSS13 Why is free software important in education
JTELSS13 Why is free software important in educationJTELSS13 Why is free software important in education
JTELSS13 Why is free software important in education
Edmund Laugasson
 
Hardware Freedom Day 2013 Riistvara Vabaduse Päev
Hardware Freedom Day 2013 Riistvara Vabaduse PäevHardware Freedom Day 2013 Riistvara Vabaduse Päev
Hardware Freedom Day 2013 Riistvara Vabaduse Päev
Edmund Laugasson
 
Maailmapäev 2012
Maailmapäev 2012Maailmapäev 2012
Maailmapäev 2012
Edmund Laugasson
 

More from Edmund Laugasson (11)

Tigu lahkamas ehk ekskursioon UNIXi maailma
Tigu lahkamas ehk ekskursioon UNIXi maailmaTigu lahkamas ehk ekskursioon UNIXi maailma
Tigu lahkamas ehk ekskursioon UNIXi maailma
 
Connecting in Windows to jtel2016
Connecting in Windows to jtel2016Connecting in Windows to jtel2016
Connecting in Windows to jtel2016
 
Trikid ja-nipid vabatarkvaras
Trikid ja-nipid vabatarkvarasTrikid ja-nipid vabatarkvaras
Trikid ja-nipid vabatarkvaras
 
HCII2014 presentation
HCII2014 presentationHCII2014 presentation
HCII2014 presentation
 
Event 2014 digiturbelabor
Event 2014 digiturbelaborEvent 2014 digiturbelabor
Event 2014 digiturbelabor
 
Eduroam
EduroamEduroam
Eduroam
 
OpenDNS
OpenDNSOpenDNS
OpenDNS
 
FSCONS 2013: Why is free software important in education?
FSCONS 2013: Why is free software important in education?FSCONS 2013: Why is free software important in education?
FSCONS 2013: Why is free software important in education?
 
JTELSS13 Why is free software important in education
JTELSS13 Why is free software important in educationJTELSS13 Why is free software important in education
JTELSS13 Why is free software important in education
 
Hardware Freedom Day 2013 Riistvara Vabaduse Päev
Hardware Freedom Day 2013 Riistvara Vabaduse PäevHardware Freedom Day 2013 Riistvara Vabaduse Päev
Hardware Freedom Day 2013 Riistvara Vabaduse Päev
 
Maailmapäev 2012
Maailmapäev 2012Maailmapäev 2012
Maailmapäev 2012
 

Linux koolis

  • 1. Linux koolis – kuidas ja milleks? Edmund Laugasson EIÕPS juhatuse liige edmund.laugasson@eiops.edu.ee Esitlus kätte saadav aadressil http://www.slideshare.net/edmundlaugasson/
  • 2. Kuidas see algas? ● Internetist otsides võib leida Elmer Joandi artikli aastast 1998 – http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/linux_koolis.htm – seal tuuakse peamise argumendina välja GPL litsents ja lähtekoodi avatus ● veidi hilisem artikkel Koolielus aastast 2011 – http://koolielu.ee/info/readnews/124977/linux-koolides kus tuuakse välja, et Linuxit mittekasutavad koolid panevad oma õpilased ebavõrdsemasse olukorda Sama artikli lõpus veel mõned viited.
  • 3. Kuidas see algas? ● Koolilinuxi projekt Eestis – http://www.nordtech.ee/koolilinux/ - kena algatus kuid jäi pooleli. Huvilistele projekt lugemiseks - http://et.scribd.com/doc/4055115/Koolilinuxi-projekt ● väike artiklite kogumik aastast 2010 - http://et.scribd.com/doc/27641474/Edmund-Laugasson-Vaba-tarkva ra-mujal-maailmas - selgub, et mitmed koolid üle maailma on üle minemas või juba läinud Linuxile ● Jüri Vainu raamat „Operatsioonisüsteem Linux“ (1998): http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/index2.htm
  • 4. Mida on tehtud? ● inglaste kena algatus - http://www.linuxgfx.co.uk/ ja http://en.wikipedia.org/wiki/The_Linux_Schools_Project - Ubuntu LTS- versiooni baasil valmislahendus koolidele: veebipõhine haldus (4096-bit AES krüpto), LAMP, FTP, e-post, Samba failiserver, PDC (primaarne domeenikontroller – NT 4.0), LDAP, proxy (Squid), DHCP-server, intsidentide haldus, WPKG tugi Windowsi klientidele jne ● analoogne lahendus Fedora baasil - http://directory.fedoraproject.org/ ● Wikipedia ülevaade http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Linux_adopters
  • 5. Mida on tehtud? ● täpset ülevaadet ei saa kuniks ei ole tehtud vastavat uuringut – kohustust registreerida ju ei ole, üks arutelu - http://pingviin.org/ftopic3241.html ● kuuldavasti Eestis kasutatakse mitmes koolis vabatarkvara ja see arv kasvab üha enam, mida lähemale 01.07.2014 tuleb – sellest mõne hetke pärast ● manpremo – hea algatus meie oma tegijate poolt - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Manpremo ja https://www.manpremo.org/ ● 2010 Vaba Tarkvara Päev: materjalid leitavad: https://www.ria.ee/tark-e-riik-2010/ ja ka http://wiki.softwarefreedomday.org/2012/Estonia/ http://www.softwarefreedomday.org/
  • 6. Mida on tehtud? ● ECDL-ile (http://www.ecdl.ee/) vastavad vaba tarkvara materjalid - http://www.opensource.bda.lv/ee/oppematerjalid/ - võiks teha kaasaegsemad materjalid, nt Estobuntu baasil ● http://atveries.lv/cd/index-ee.html - veel lätlastelt valik vaba tarkvara Windowsile ● http://www.valo-cd.net/ - soomlaste analoogne algatus ● neid on kindlasti veelgi - http://opensourcewindows.org/ , http://osswin.sourceforge.net/ , http://opensourcelist.org/ , http://vabavara.eu/ , http://www.theopendisc.com/ ● riigi tugi oleks siin asjakohane...
  • 7. Mida on tehtud? ● veel viiteid: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_free_and_open-source_software_pack ages http://viki.pingviin.org/Windowsi_programmide_vasted_Linuxis http://www.digitaldarknet.net/thelist/ ● vabatarkvaraliste analoogide leidmine: http://www.osalt.com/ http://alternativeto.net/ ● http://linux.ee/ , https://pingviin.org/ http://kysi-mult-linuxit.alvatal.ee/ http://www.estobuntu.org/
  • 8. Riiklik õppekava? ● Põhikooli Riiklik Õppekava - https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001?leiaKehtiv sisaldab lisa 10: valikaine „Informaatika“ - https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1009/VV1_lisa10.pdf kus punktis 1.1.4 Füüsiline õppekeskkond räägitakse erinevate operatsioonisüsteemidega arvutite vajadusest : lisaks Windowsile kas Mac OS või Linux – ideaalis võiks kõiki kolme õpetada ent Apple-i riistvara käib koolidele üle jõu – jääb vaid Linux... ● riik ei jõua kontrollida punkti 1.1.4 täitmist...
  • 9. 01.07.2014? ● Maailmapanga andmeil - http://data.worldbank.org/about/country-classifications/country-a nd-lending-groups#High_income - on Eesti kõrge sissetulekuga maa: 12 476 € ja rohkem aastas ● sellest tulenevalt ei saa Microsoft pakkuda enam programmi „Partners in Learning“ (PiL) hüvesid – soodsamaid hindu litsentside rentimisel ● hinnatõus toimus 01.07.2011 kuid veidi enne seda pakuti 3-aastast püsilepingut, mida enamus koole ka valis – 3 aastat saabki täis 01.07.2014
  • 10. Litsentside hinnad koolis ● kui enne hinnatõusu oli ühe töökoha (MS Windows + MS Office) maksumus Koolilepingus (MS School Agreement) 3,9 € (koos KM- ga) siis uued hinnad on ~13,77 korda kallimad: MS Windows 23,01 € ja MS Office 30,68 € - kokku 53,69 € - siia lisandub veel viirusetõrje – see oli esialgne prognoos ● koolis ei tohi kasutada tuntud tasuta viirusetõrjeid – AVG, Avira, MS Security Essentials jne – rahapuudusel suurem turvarisk...
  • 11. Litsentside hinnad koolis reaalsed hinnad (€, sh KM) pärinevad GT Tarkvaralt 7.08.2012 seisuga periood litsents tüüp min kogus MS Windows MS Office aastates kõik kooli Koolileping rent arvutid kuid 1 või 3 24 32 vähemalt 25 kõik 200+ töötunniga OVS-ES rent 1 või 3 23 32 töötajad kuid vähemalt 5 Open Academic väljaostmine 5 2 76 78
  • 12. Litsentside hinnad koolis Kõik siintoodud litsentsid nõuavad aluslitsentsi, milleks on 113 € ühe arvuti kohta. Siia lisandub veel viirusetõrje tasu orienteeruvalt 11 € ühe arvuti kohta aastas. Veel olgu öeldud, et üks organisatsioon saab ühe korra kasutada Microsofti kampaania Get Genuine (hangi tõeline) võimalust ehk siis 113 €-ga saada aluslitsents. Hiljem tuleb osta karbiversioon ehk siis suurusjärk 200 € aluslitsentsiks. Teiste sõnadega tuleks kohe valida see arvutite hulk, millele aluslitsents mainitud Microsofti kampaania Get Genuine (hangi tõeline) raames ostetakse kuna seda saab teha vaid üks kord. Aluslitsentsiks osta selline, mida ka kasutada saab (mitte MS WinXP Home RUS)...
  • 13. Viirusetõrje? Märkimist väärib asjaolu, et näiteks Linuxit kasutades pole vaja viirusetõrjet osta kuna seal pahavara praktiliselt ei levi operatsioonisüsteemi eripärade tõttu. Sama lugu on tegelikult ka Mac OS-iga. Samas tuleb hoida ka Linuxit kaasaegsena ehk siis uuendada – turvalisus ei ole seisund vaid pidev protsess, mille eest peab hea seisma ja seda sõltumata kasutatavast tarkvarast. Lihtsalt vabatarkvara kasutades ei tule lisakulutusi viirusetõrje näol. Samas Linuxit jt sealseid programme on oluliselt lihtsam ehk siis vähem töömahukam kaasaegsena hoida kui seda Windowsi või Mac OS-i all on.
  • 14. Viirusetõrje? MS Security Essentials-i asemel pakutakse koolidele MS Forefront Endpoint Protection nimelist viirusetõrjet hinnaga 2,8 € ühe arvuti kohta ja seda siis koos Koolilepingu või OVS-ES lepinguga (rendilepingud) – kogus peab olema sama, mis põhitoodetel (kas siis arvuti- või töötajapõhine). Symantec Endpoint Protection-i orienteeruv hind on 10,2 € ühe arvuti kohta – seda siis Open Academic Licence-i puhul. Teised viirusetõrjed on juba kallimad.
  • 15. Open Academic Licence Väljaostulitsents Open Academic annab kaasa autoriseerimiskoodi, mis võimaldab 2 aasta jooksul üksikult litsentse juurde osta. Kui see aeg möödas siis tuleb uuesti miinimumkogus litsentse võtta, mis taas 2 aasta jooksul võimaldavad siis üksikult juurde lisada. Litsents ise on tähtajatu. Alati on võimalik ka täisversioon võtta – koos uue arvutiga on suurusjärk 100 € (OEM-litsents) ja olemasolevale arvutile karbiversioon (retail) suurusjärk 200 €. Ilmselt kõige parem suhe paindlikkuse ja hinna vahel.
  • 16. MS Office? MS Office-iga on nii, et hetkel on küll Koolileping ent kui see lõpeb siis ei tohi ühelgi arvutil enam MS Office-it peal olla – selleks tuleb siis eraldi litsents osta. Edasine MS Office-i kasutus sõltub valitavast litsentseerimisskeemist. Samas ei ole MS Office-i olemasolu enam vajalik kuna Eesti riik näeb ette sellest loobumise. Riik ise on siin eeskuju näidanud – Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium on MS Office-ist ~loobunud. Teised ministeeriumid tulevad siin tasapisi järgi. Eks seetõttu ka 4 riigihanget LibreOffice-i teemadel (http://www.riso.ee/et/LibreOffice-tugihanked ) on käima pandud, et seda üleminekut toetada. Täisversiooni hinnad algavad 300 €-st.
  • 17. Koosvõime raamistik Lisaks on käivitatud Tarkvararaamistik 2011 riigihange (http://www.riso.ee/et/node/518) koosvõime raamistiku (http://www.riso.ee/et/koosvoime/raamistik) kaasajastamiseks, mis näeb muuhulgas ette ka vaba tarkvara ekspertide võrgustiku loomise – see on ka loodud Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liidu näol (ALVATAL – http://www.alvatal.ee/) - sellega on olemas ka vabatarkvara tugi firmade näol.
  • 18. Koosvõime raamistik Koosvõime raamistik on Eesti valitsuse tahte avaldus kasutada vaba tarkvara kogu riigis. Dokument Riigi IT arhitektuur. Versioon 1.01 (2007) ja selle dokumendi uuem versioon sätestab muuhulgas ka kasutatavate failivormingute valiku: ● mitmepoolset redigeerimist vajavate failide puhul OpenDocument - seda võimaldab LibreOffice kui ka MS Office 2010 ja uuem ● mitmepoolset redigeerimist mittevajavate failide puhul PDF - seda võimaldab LibreOffice kui ka MS Office 2010 ja uuem Koosvõime raamistikus ei ole juttu MS Office-i failivormingute kasutamisest...
  • 19. Koosvõime raamistik Olgu mainitud, et kuigi MS Office 2010 toetab OpenDocumenti avamist ja salvestamist – ei tee ta seda alati nii kui oodatakse kuigi MS on OASIS-Openi liige. Seetõttu ei soovita failivahetust rajada impordile-ekspordile: avades OpenDocumenti vormingus dokumenti MS Office-iga on see tema jaoks importimine ja salvestamine MS Office-iga OpenDocumenti on tema jaoks eksportimine. Sama on LibreOffice-i jaoks MS Office-i failivormingute kasutamine – mitte panna vaikimisi! Lahendus on olemas – tuleb kasutada LibreOffice-it ja seeläbi ka OpenDocumenti vorminguid! Seda on ka riik oma koosvõime raamistikuga ette näinud.
  • 20. Koosvõime raamistik LibreOffice on alati tasuta saadaval ja võimalik kõikides koolides jt avaliku sektori asutustes peale panna. Veelgi enam – koolis saab seda ka täiesti legaalselt õpilasele koju kaasa anda või siis lingi kust tõmmata saab. Windowsile on olemas ka portatiivne versioon (töötab ka nt mälupulgalt) ja 2013 lõpuks lubatakse ka veebipõhist versiooni. Praktiliselt iga Linuxiga on LibreOffice kaasas, Mac OS-ile tuleb paigaldada. Vastandina MS Office, mille sama versiooni hoidmine kõikides arvutites kulukas on – kas siis arvutipõhise või töötajapõhise litsentseerimisskeemi kasutamisel.
  • 21. Office Open XML DOCX, XLSX, PPTX jne on tuntud ka kui Office Open XML (http://en.wikipedia.org/wiki/Office_Open_XML ) failivormingute perekond. Kasutusel alates MS Office 2007-st. Samas ei vasta MS Office 2007 ega MS Office 2010 poolt tehtud failid Office Open XML standardile. Seetõttu pakub näiteks uusim LibreOffice võimalust salvestada Office Open XML versiooni ning eraldi MS Office 2007/2010 versiooni. Office Open XML-i (OOXML) standard on ~10 korda mahukam ja seetõttu ka oluliselt raskem praktikas juurutada võrreldes OpenDocument-iga. Seda enam, et OOXML ei ole ISO standard ja ei kirjelda kõiki nüansse.
  • 22. MS Office tasuta võimalused? ● MS Windowsile on saadaval tasuta MS Office-i vaatamisprogrammid – MS Word Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimine – MS Excel Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimine – MS Powerpoint Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimine Töötavad üldiselt ka Linuxis üle ühilduvuskihi Wine, võib esineda tõrkeid. ● varasemad versioonid MS Office-i vaatamisprogramme... ● veel vaatamisprogramme: http://www.officeviewers.com/ ● SkyDrive - https://skydrive.live.com/ Pilverakendus, tasuta Windows Live-i kontoga kasutatav, 7 GB ruumi.
  • 23. MS Office tasuta võimalused? ● Pilverakendused on ka: – http://viewer.zoho.com/ – http://www.viewdocsonline.com/ – http://docs.google.com/viewer - mugav kasutada veebis näitamiseks (WCAG - http://www.w3.org/TR/WCAG/ - nõuete täitmiseks) – http://drive.google.com/ - 5 GB tasuta ruumi: saab ka reaalajas muuta mitme inimese poolt Kõik need keskkonnad ei ole sama võimekusega ent siiski tasuta saadaval.
  • 24. Koolide üleminek vabatarkvarale? Kuna üleminek koolides võtab aega siis seetõttu oleks mõistlik kohe üleminekuga alustada, et see oleks võimalikult valutu kõigile asjaosalistele. Selle ülemineku toetamiseks ja lihtsustamiseks ongi Eesti riik käivitanud eespool mainitud 5 riigihanget (tarkvararaamistik 2011 + neli LibreOffice-i riigihanget), et luua soodus pinnas vabatarkvarale üleminekuks kuna on ette näha, et koolide eelarved ei kasva samas tempos kui Microsofti tarkvara hinnad. Seetõttu ei ole rahaliselt võimalik koolidel samas mahus enam Microsofti tarkvara edasi rentida või osta. Kuid leidub ka KOV-e, kes siiski seda raha kulutavad – nt Tallinn...
  • 25. Milleks üle minna vabatarkvarale? ● koolides on endiselt vaja õpetada informaatikat ja kasutada arvuteid – sõltumata MASU tõmbetuultest ● õpilaste ja ka õpetajate silmaringi avardamine ei tee paha ● vabadus on parem kui vangistus – ka arvutimaailmas ● julge olla eestlane – ka arvutis! Vabatarkvaralisi programme saad aidata tõlkida ja paremaks muuta ka Sina! ● arvutite haldus on lihtsam ja seetõttu ka soodsam ● lisalugemist eksiarvamustest jt aspektidest leiab siit esitlusest
  • 26. Kohustuslikuks? Teada on ka asjaolu, et kuni ei ole kohustuslik siis keegi ei ole sellest huvitatud, et oma mugavustsoonist väljuda. Isegi kui on kohustuslik – ka siis peaks olema kontroll, mis jälgiks üleminekut. Näeme seda kasvõi Liiklusseaduse täitmisel – kuigi see on kohustuslik, rikutakse seda praktiliselt iga päev ja sisuliselt üle päeva hukkub inimene... Eesti riik kulutab aastas ~2,24 mln € omandusliku tarkvara litsentside ostmisele ja/või rentimisele – selle eest saaks ~500 inimest aasta aega miinimumpalka... Lisalugemist: http://www.riso.ee/et/koosvoime/vabavara/kontoritarkvara
  • 27. Quo vadis – Eesti riik? Niikaua kuni riik ei võta ette otsustavaid samme üleminekuks siis vabatahtlikkusele lootma jäädes ei toimu seda oodatud üleminekut soovitud aja jooksul. Reaalsest koosvõimest me rääkida ei saa veel. Siiski mõeldakse sellele koolides kuna raha sunnib mõtlema. Inimesed ei loe lähtekoodi – nad loevad raha. Autor püüab seda olukorda lahendada oma uurimistööga doktoriõppes. Samas poliitikale ja poliitikutele vastu ei saa - valitsusele jääb alati vetoõigus. Kuid riigihangete käivitamine näitab siiski valitsuse tahet üle minna.
  • 28. Mida arvavad õpetajad, õpilased? ● nii õpetajatele kui ka õpilastele on oluline, et õppetööks kasutatav tarkvara oleks tasuta (2007 uurimus autori koolis) – koolis alustatud tööd soovitakse jätkata ka kodus ja vastupidi ● riigikool ei saa sundida õpilast ega õpetajat ostma omanduslikku tarkvara – erandiks võiks ehk olla erakoolid ● Eestist on teada pretsedente kus õpetaja nõutud omanduslikus failivormingus esitamata kodutöö eest on pandud puudulik hinne ● vaesus ei ole argument varastamisele - ka intellektuaalse omandi vargus on vargus. JOKK ei ole lahendus (aka ei ole vargus vaid ainult kasutamine...)
  • 29. Strateegiad? ● Järk-järguline üleminek: alguses vahetada välja rakendused ja seejärel operatsioonisüsteem. Rakendused vahetada välja ükshaaval. ● Kohene üleminek. Sobib kogenumatele kasutajatele. Olles tuttav Microsofti tarkvaraga, saadakse hakkama ka vabatarkvaraga. Nt veebilehitseja vahetamine on ilmselt kõige lihtsam. Teadlik kasutaja saab hakkama ka kontoritarkvara vahetusega. ● Märkimist väärib asjaolu, et sageli ei osata töötada ka Microsofti tarkvaraga – siis on hea ajada tööviljakuse langus vabatarkvara süüks... ● Koolitus on kõige alus – ka Microsofti tarkvara ei hakatud oskama üle öö
  • 30. Strateegiad? ● Üleminekuperioodiks on mõistlik jätta mõned Microsofti tarkvaraga arvutid ● uued arvutid varustada vaid vabatarkvaraga ● uued arvutid on sageli ka piisavalt võimsad, et Windowsi-spetsiifilisi rakendusi jooksutada virtuaalmasinas (nt Virtualbox – GPL litsents) ● vanade MS Office-i vormingus dokumentide jaoks MS Office-i vaatamisprogrammid, uued luua juba LibreOffice-iga ● probleeme võib tekkida kuna uusimad MS Office-i vaatamisprogrammid ei pruugi toimida üle Wine-i – aitavad tasuta pilverakendused (nt SkyDrive)
  • 31. Mida teha õpitarkvaraga? Leidub ka õpitarkvara, mis kuidagi Linuxi all töötada ei taha – Solid Edge, CNC-masinate juhttarkvara, arvutijuhitavate tikkimismasinate tarkvara, Lego robotite originaaltarkvara... ● tubli algatus on Vabamasinaühistu – LinuxCNC pakub lahendusi CNC ehk siis arvjuhtimisega tööpinkide osas - http://www.linuxcnc.org/ ● Solid Edge, CATIA jt on profitarkvara, millele vabatarkvaralist analoogi on raske leida. Virtuaalmasin on üks võimalus nt Linuxi all. Ilmselt kõige võimsam analoog on Blender http://www.blender.org/ ● tikkimismasinatele on samuti raske vabatarkvaralist analoogi leida
  • 32. Mida teha õpitarkvaraga? Lego robotite originaaltarkvara saab asendada näiteks: ● http://thenxtstep.blogspot.com/2011/01/scratch-for-nxt-enchanting-004 .html ja ka http://enchanting.robotclub.ab.ca/ ● http://nxtpp.clustur.com/ ● http://bricxcc.sourceforge.net/ ● http://lejos.sourceforge.net/ ● http://rubyforge.org/projects/ruby-nxt/ ● ...
  • 33. Muu tarkvara koolis? Muu tarkvara on oluliselt lihtsam asendada vabatarkvaraga. Kui küsimus on kasutaja harjumustes siis see on koolituse teema. Raskem on siis kui eespool mainitud spetsiifiline õpitarkvara ei oma piisava funktsionaalsusega vabatarkvaralisi analooge. Kuid ka seal on võimalik lahendusi leida – palju sõltub ka sellest, milline on meelestatus ja soov vabaneda tootjalukust – omandusliku tarkvara sõltuvusest. Tootjalukk (vendor lock-in) – sõltumine omanduslikest failivormingutest ja -programmidest, mis neid failivorminguid teevad. Lisalugemist: http://en.wikipedia.org/wiki/Vendor_lock-in
  • 34. Sõltuvus? Võidakse öelda, et kui läheme üle vabatarkvarale – ka siis sõltume sellest? EI! Tootjalukku siin ei ole – kasutatavad failivormingud on avatud ega sõltu konkreetsest programmist. Seetõttu ei ole takistatud ka tarkvara vahetus. Oluline moment on raha – vabatarkvara puhul ei sõltuta äriettevõtete suvast tõsta hindu. Kui koolile ei ole oluline avatud lähtekood siis tasuta olemine võiks seda ju olla. Sama tarkvara versiooni hoidmine seetõttu ei ole seotud litsentsikuludega vaid ainult tööjõukuluga – see on olemas ju ka omandusliku tarkvara puhul.
  • 35. Eesti riik? Siinkohal võiks küsida, et kas meile läheb korda meie riik? Kas võiksime jätta maksumaksja raha Eestisse, et selle abil siinset elu edendada? Kui jah siis ei tohiks olla raske edasi mõelda. Ostes välismaist omanduslikku tarkvara viime maksumaksja raha Eestist välja ning jätame oma riigi unarusse. Vabatarkvara kasutamisel on võimalik ka olemasolevaid töötuid rakendada – vähemalt osa neist koolitada nii kaugele, et nad oskaksid paigaldada ja lihtsamat tuge pakkuda. Näide oma koolist ...
  • 36. Neutraalsus? Kas vabatarkvara on kui võõrkeha, mis tungib meie kooliellu? Meil on ju Microsofti tarkvara olnud juba aastaid – milleks meile jälle midagi uut? Märkimist väärib asjaolu, et sisuliselt on eesti maksumaksja raha eest koolitatud USA äriettevõttele Microsoft truusid kliente ehk siis tehtud tema toodete koolitust. Kui sama raha kulutada vabatarkvara õpetamisele siis tekib hoobilt hulk inimesi, kes seda ka oskavad! Miks peab üks riik nii totaalselt ühte USA äriettevõtet toetama ja seda veel maksumaksja kulul? Tegelikult ei peagi!
  • 37. Lõpetuseks Eespool kirjeldatut kokku võttes: ● rõhuv enamus koolis vajaminevad tegevused, sh informaatika õpetamine – saab ära teha vabatarkvara baasil – see avardab palju enam õpilaste silmaringi ja saab ka õpilasele legaalselt koju anda ● on spetsiifilist õpitarkvara, mis töötab vaid Windowsiga – ka siin on vabatarkvaralised analoogid olemas – küll mitte 100% sama funktsionaalsusega alati ent kas me peame ikka alati jooksma äritarkvara järele? ● mis on lõpp-eesmärk? Kas tark vilistlane kes saab hakkama ka siis kui ei ole raha või oma mugavustsoonis vegeteerimine?
  • 38. Lõpetuseks Eespool kirjeldatut kokku võttes: ● kui koolides õpetatakse ka vabatarkvara siis sellest võidab ka riik – vajaminevate teadmistega tuleviku tegijad on siis olemas ● arvutifirmad saavad tegeleda asisemate tegevustega kui vaid Windowsi hädade ravimisega – 70...80% praeguse keskmise arvutifirma sissetulekust tuleb Windowsi hädade ravimistest ● ühiskonnas tekib rohkem ressursse MASU-st väljatulemiseks ja ka teiste kriitiliste probleemide lahendamiseks (energia vms)
  • 39. Lõpetuseks Eespool kirjeldatut kokku võttes: ● läbi vabatarkvara kasutamise kaasneb ka turvalisuse ja töökindluse kasv – vähem tööseisakuid kuna pahavara ei riku enam niipalju arvuteid ● kindlasti on jätkuvalt vaja tegeleda tooli ja klaviatuurivahelise ühenduse harimisega: SE (social engineering) on võimalik ka Linuxis ● turvalisus ei ole seisund vaid protsess – seda ka vabatarkvara maailmas ● kõigile võrdsed alused – tasuta
  • 40. Lõpetuseks Eespool kirjeldatut kokku võttes: ● levinud on naabri efekt – kui naaber kasutab siis mina ka kuid keegi ei taha olla esimene – riik peaks siin olema esimene: 5 riigihanget vabatarkvara osas ei ole siiski mitte niisama käima pandud ● ühiskonna teadlikkuse ja seeläbi efektiivsuse kasv – hedonistist elupõletaja asendumine teadliku kasutajaga ● väiksem tõenäosus, et Blasteri poolt põhjustatud kaos võiks korduda (film „Veebisõdalased“ - http://www.imdb.com/title/tt2317542/ ) ● huvitavat lugemist