Ülevaade Tiibetist, ilma religioonita

1. Tiibet
Pö/Bod

3. Pindala on 2,47 miljonit km2
, mis on
võrreldav Euroopa Liidu pindalaga.
Keskmine kõrgus on 4000 m üle merepinna
Ulatus läänest itta on 2400 ja põhjast lõunasse
1000 km.

4. Haldusjaotus
Koosneb kolmest piirkonnast: Ü-tsang, Amdo ja
Kham.
1965. aastal loodud Hiina RV Tiibeti autonoomne
piirkond tükeldas ajaloolise Tiibeti. Autonoomne
piirkond hõlmab vaid Ü-Tsangi piirkonna ja Khami
lääneosa; Khami idaosa ja Amdo ühendati teiste
Hiina provintsidega. Kui hiinlased räägivad
Tiibetist, siis peavad nad silmas vaid Tiibeti
autonoomset piirkonda. Tiibetlaste endi jaoks
tähendab Tiibet kõiki kolme piirkonda nendes
piirides, mis kehtisid enne Hiina
Rahvavabastusarmee sissetungi 1949. aastal.

8. Rahvastik
Kolmandik Tiibetist on asustamata,
viiendikku asustavad nomaadid.
78% TAR-i elanikest on kirjaoskamatud.

9. Tiibeti elanikud
Tiibeti rahvaarvu hinnatakse umbes 13,7
miljonile
Sellest 44,5% ehk 6,1 miljonit on tiibetlased
7,5 miljonit hiinlased.
Pealinnas Lhasas elab 120 tuhat elanikku,
neist 42% on tiibetlased.

11. Vaene ja vähearenenud maa
Sissetulek ühe inimese kohta on 80 dollarit
aastas (1990).
Arvatav eluiga on 40 aastat.
ÜRO Arenguprogrammi Arenguindeks on
0,087, millega Tiibet asub Tšaadi ja
Džibuuti vahel 153. kohal maailmas.

13. Rikas maa
Tiibetis on suured boksiidi, kroomi, vase, kulla, raua,
hõbeda ja liitiumi varud,
Liitiumit arvatakse Tiibetis olevat pool maailma
koguvarudest. Hiina Rahvavabariigi maavarudest
asub Tiibetis 40%.
Potentsiaalse hüdroenergia poolest on Tiibet
maailmas kindlalt esikohal.
Viimasel ajal on hakatud avastama ka naftat.
Metsa all on umbes 13 miljonit hektarit (1985),
kokku 3,6 miljonit kuupmeetrit.

14. Arvatakse , et Tiibeti esimesed asukad
saabusid Tiibetisse rohkem kui 2000 aastat
e.m.a ida poolt. Pärimused räägivad, et
sõjakad karjakasvatajad ühendas oma vahel
410 e.m.a Indiast saabunud Nyatri tsenpo,
kes pani alguse 41 kuninga dünastiale.

16. Riikluse algus
Esimesed kirjalikud ajaloo allikad (7.-9. saj, mil algab riigi
ühendamine. Tiibeti õitseaeg saabus, kui troonile sai
Songtsen Gampo, kes valitses aastatel 630-649.
Songtsen Gampo juhtimise all astus Tiibet uude ajajärku,
mil Tiibeti laienemine jätkus vaibumatult. Nii Nepaal kui
ka Hiina nõustusid vastumeelselt liitumistega läbi abielu.
Printsess Wenchengi, Songtsen Gampo Hiina pruudi, ja
printsess Bhrikuti, mehe nepaallasest pruudi kaudu sai
budism esimest korda riigi toetuse ja kindla jalgealuse
Tiibeti pinnal. Kuningas kehtestas seaduse, mille
kohaselt oli ebaseaduslik olla mitte-budist.

18. Kuningas Songtsen Gampo valitsuse ajal rajati
Jokhangi ja Ramoche'i templid ning ehitati
kindlus sellele kohale, kus praegu asub Potala
palee Lhasas. Koostöös hiinlastega tutvuti
astronoomia ja meditsiiniga ning India allikate
põhjal loodi Tiibeti kiri. Seda kirja kasutati
budistide pühade kirjade esimestes tõlgetes,
seaduste ja Tiibeti esimeste ajalookroonikate
jäädvustamiseks.

19. Veel kaks sajandit pärast Songtsen Gampo
valitsusaega kasvas Tiibeti tugevus ja
mõjuvõimsus.
8. sajandil ulatus Tiibeti võim Põhja-
Pakistani, Nepaali, Indiasse ja Turkestani.

20. Tiibeti riigivõimu kokkuvarisemine aastal 842 tegi lõpu
riigi laienemisele Aasias.
Budismi hääbunud toetajaskond hakkas taas laienema,
andes Tiibetile selle vaimse suhtumise, mida kõik
tänapäeval teavad. Riik suunas oma tegevuse sisse- ja
mitte väljapoole ega tõstnud enam relvi naabrite vastu.
Kui budismi mõjuvõim Nepaalis, Indias ja Hiinas järk-
järgult kahanes, sai tiibetlastest kõige pühendunumalt
usklik rahvas kogu maailmas. Alates XI sajandist tugev
India mõju.

21. 15. sajandi esimesel poolel kuulutas üks budistlik õpetlane
ja pühamees, Gender Drup, enne oma surma, et ta
sünnib taas ning jättis oma järgijatele vihjeid, kuidas oma
taaskehastust üles leida. Sellest sai alguse usk Dalai
Laamade taassündimisse. Tiitel ise saadi 1578. aastal
mongolite valitsejalt Altyn-khaanilt.
Sellest ajast alates tihenesid suhted mongolite ja tiibetlaste
vahel. Järgmine Dalai Laama leiti olevat mongolist
Altyn-khaani järeltulijas. Poiss viidi Lhasasse mongoli
vägede saatel.

22. Esimene Dalai
laama
ümbritsetuna
eelkäijatest,
sh Songtsen Gampo all
vasakul

23. V Dalai laama alustas Potala palee rajamisega

24. XVIII sajandil tugevnes Hiina mõjuvõim
Tiibetis.
Tegelik võim Tiibetis kuulus Dalai laamade
regentidele, kes valitsesid nende alaealisuse
ajal.

25. Iseseisvus
1911 avanes Tiibetil võimalus iseseisvuda
tänu Hiinas toimunud revolutsioonile, mis
kukutas keisrivõimu.

26. 1950. aasta oktoobris, vaid aasta pärast kommunistide
võimulesaamist Hiinas, ründas 30 000 relvastatud Hiina
sõdurit Kesk-Tiibetit kuuest eri suunast. Tiibeti armeel,
mis koosnes vaid 4000 mehest, ei olnud lootustki
sissetungijaid tagasi lüüa.
Lhasas krooniti XIV Dalai Laama, kes oli sel ajal vaid 15-
aastane, enneaegselt riigipeaks, kuid see tegu ei aidanud
hiinlasi kuidagi Tiibetist eemal hoida.
ÜRO-lt abi palumine oli sama kasutu. Ainus riik, mis
hiinlaste teguviisi hukka mõistis, oli El Salvador.

28. Hiinlased tugevdavad kontrolli
Mässuliste hukkamine ja vangistamine
Senise eliidi tagandamine (“riigivastase”
mõtlemise ülestunnistamine, suurmaaomanike
piinamine)
Üle 6000 kloostri – toidu annetamise keelamine
kloostritele, munkade sundabielud,
paljaksröövimine (pühad tekstid tualettpaberiks)
Kohustuslik riisi ja nisu külvamine – näljahäda
(10 aastaga 70 000 nälga surnut)
Pantšen laama vangistamine

30. 1965. aasta 1. septembril kuulutati TAR
ametlikult välja.
Seda sündmust saatsid jutud õnnelikest
tiibetlastest, kes hoidsid tagasi tänupisaraid
suurest heameelest, et nad said emamaaga
liidetud.

31. Tiibeti meditsiin
Vastavalt tiibeti meditsiinile on haigustel neli
tekkepõhjust:
aastaaegade vaheldumine;
negatiivsed jõud ja deemonid;
vale toitumine;
vale eluviis ehk käitumine.
4 ravimise viisi: ravi läbi toitumise, ravi läbi
eluviisi korrastamise, ravi läbi ravipillide või
-pulbrite, ja ravi füüsiliste teraapiate läbi.