1. Stiiliajalugu
Alina Toptši
III DEK
toptsia@art.tartu.ee
___________________
WILLIAM MORRIS JA ARTS AND CRAFTS LIIKUMINE
Historitistlikud kunstiarusaamad
Lähtepunkt - Inglise sotsiaalse ja keskkondliku tegelikkuse kriitika
Arhitektuur ja sisustus - viktoriaanlik historitism
William Morris oli õppinud Oxfordis arhitektiks ja maalijaks
Ühiskondlikelt vaadetelt oli Morris tõeline sotsialist-utopist
Morris pidas vajalikuks protesteerida historitistlikus-industraliseeruvas maailmas
toimuva allakäigu vastu.
“Kogu kunsti juures ja baas peituvad käsitöös”
Red House. Philip Webb. 1859

2. Membland Tile Panel designed by Morris
and William De Morgan
for Morris & Co.
Morris & Co. Stained Glass

3. Jasmine Wallpaper, 1872
Red House upper landing

5. Morris tegeles kõigega, mis puudutas ruumi kujundust ja sisustust.
Tekstiilikandid, tapeet, värvitud klaas, trükitud ja kootud tekstiil, vaibad, mööbel.
Laenas palju gootikat kuid kasutas ka palju kaasaegset kunsti
Ruumikujunduse juures pidas silmas terviklikkust.
Morrise tööd olid vabad liialdustest.
William Morrise magamistuba. Red House.

6. William Morrise stiilis vannituba.
William Morris. Tugitool

7. HISTORITSISM EESTIS
19. sajand
Manufaktuuride asemel vabrikud
Arhitektuur - mõisad, peagi ka linnahooned
“Mitteklassikaline”
Eesmärgiks loovus
Esimene neogooti hoone: Keila-Joa mõis (1831-1833)
II historitsistlik stiil - neorenessanss
Mitmekesine arhitektuur,interjöör ning mööblidisain
Drapeeriga ning vitraažiga aknad ja vaheuksed, toataimed, seinal rippu vad raamitud
fotod ja pildid, pisiskulptuurid, looma ja linnu topised
Keila-Joa mõis.

8. Kei
la-
Joa mõis
Saku mõis

9. Seli mõisa paviljon
.

10. KONSTRUKTIIVNE RATSIONALISM AMEERIKA
ÜHENDRIIKIDES 19. SAJ. LÕPUL JA 20. SAJ.
ALGUL.
Tõsteti esile lihtsust, tehnilist täpsust, liialduseta vormi.
Vorm oli lihtne tollasel foonil, muidu ikka historitsistlik.
Gottfried Semper
: “Uus kunst”
Raudsõrestikkonstruktsioon
Klassikaline ornamentika taandus hoonete fassaatidelt.
Louis Sullivan - Wainwright Building

11. Bradbury Building, Los Angeles,
USA.
Georqe Herbed Wyman,
1889-1893.
Bradbury Building, Los Angeles, USA.
Georqe Herbed Wyman, 1889-1893.

12. FRANK LLOYD WRIGHTI ARHITEKTUUR
JA MÖÖBEL.
Hakkas proekteerima eramaju
Levima hakkab nn. individualistlik demokraatia ideed
Wrighti “originaalne arhitektuur”
Ülimalt oluline - valgus !
Wright ise armastas ehitisi võrrelda el
avate olenditega, kelle sünnil mängivad kaasa ümbritsev keskkond, kliima, maapinna
reljeef jpm.
Mööbel - lihtsate geomeetriliste vormidega
Frank Lloyd Wright.
Fallingwater. Maja kose kohal. 1934-1948. Ohio, USA.
Frank Lloyd Wright.
Taliesin West. Kunstniku ateljee Arizonas, USA-s. alates 1937

13. Frank Lloyd

14. Frank Lloyd Wright
JUUGENDISTIIL
19. Sajandi lõpp
Arhitektuuris peegeldub ühiskonna uuenemine
Jugend - saksa k. “noorus”
Puudus ühtne ja kõigi poolt aktsepteeritav teooria
Loodusekultus, keeruline vorm
Eksponeeritakse looduslikku kivi igal võim
alikul moel.
Violetne, kahvatukollane, valge, õunroheline,
paabulinnu värvid
Tähtsaim - kogumulje

15. Hotel Tassel, Brüssel. 1892-1893

16. Hotel Tassel, Brüssel. 1892-1893

17. Hotel Solvay, Brüssel. Victor Horta. 1895-1900

18. Henry van de Velde
(1863-1957) mööbel.

19. Henry van de Velde (1863-1957) mööbel.
JUUGENDISTIIL EESTIS
Tartu“Vanemuise” teatrimaja (1905-1906 hävinenud)
Ammende villa, 1903-1905
Taagepera mõis, kaminasaal, Otto Wildau,
1907-1912.
Mööbel “Luterma”

20. Teater “Vanemuine” enne hävingut

21. Teater “Vanemuine” enne hävingut
Ammende villa (1903-1905)
Ammende villa (1903-1905)

22. MODERNISM EUROOPAS
20. SAJANDI ALGUL
Lihtne vorm, odavus, suur maht
Puudus ornament, hoone skeletsus oli esile toodud, akende klaaspinnad hiiglaslikuks
kavandatud, viilkatus lamekatuseks madaldatud.
Bauhaus - esimene modernistlik disainikool.
Uute materjalide kasutamine, ekspressiivne vorm, diagonaalsete ja elliptiliste joonte
eelistamine, masinast inspireerumine, kerguse, sünaamilisuse ja ka ajutisuse mulje
saavutamine.
Jahrhunderthalle.
Max Berg, Adolf Meyer.1911-1913

24. Gropius residence. 1938
Architects Walter Gropius and Marcel Breuer. (1938-1939)

25. Walter Gropius

26. MODERNISM HOLLANDIS.
DE STIJL’I NEOPLASTITISM.
Kolmemõõtmelise vormi muutumine kahemõõtmeliseks plaaniks.
Ühendada looduse vormid ja värvid ühtseks tervikuks.
Arhitektuur- eeskujuks Hendrik Petru
s Berlage
Gerrit Thomas Rietveld
“Uue ajastu mööbel”
Asümmeetrilisus
Café Aubette, Theo van Doesburg. 1927

27. Café Aubette, Theo van Doesburg. 1927
Block, The Netherlands. Gerrit Rietveld, 1931

28. .
Gerrit

29. Rietveld
BAUHAUS -
ESIMENE MODERNSE
DISAINI KOOL.
1919. a.
Skuptuuri-, teatri-, klaasi-, fotograafia-, metalli-, puidu-, keraamika-, tüpograafia-,
reklaami-, seinamaali- ja kudumistöökoda.
Kohustuslik pooleaastane eelkursus
1930 valiti uueks direktori
ks Ludwig Mies van der Rohe, kuna Meyeriga oli liialt palju tülisid ning ta ei meeldinud
paljudele.
Bauhausi kõige novaatrilikum mööblidisainer oli Marcel Breuer
“torumööbel”
Bauha
usi hoone

31. Bauhausi hoone
Marcel Breueri toolid ja
kirjutuslauad

32. MODERNISM,
FUNKTSIONALISM
JA LE CORBUSIER.
Tihedalt seotud Le Corbusier iskikuga.
Funktsionalism - vorm tuleneb
funktsioonist
Jäigad lahendused fassaadile, plaanile,
detailide vormile, dekoorile.
Uus arhitektuur püüdis olla demokraatlik.
Painutatud puust toolid
Interjööri ja arhitektuuri ei käsitletud lahus
Lehmanahaga, kangaga üle tõmmatud mööbel.
L'Esprit Nouveau pavilion

34. Paviljoni
interjöör
TRADITSIONALISM
JA MODERNISM
SKANDINAAVIAS
1920.-1930. AASTAIL
Taani - traditsionalism 1920 lõpul, Vilhelm Lauritzen, Arne Jacobsen, Mogens Lasse,
Kaare Klinti, Poul Henningsen
Soome - Martti Välikanga, Johan Sigfrid Sireni, Alvar Aalto
Rootsi - Erik Gunnar Asplund, Sigurd Lewerenzi, Carl Malmsten

35. Vilhelm Lauritzeni
disainitud
kirjutuslaud

36. Alvar Aalto
FUNKTSIONALISM EESTIS
1920-1930 AASTAIL.

37. Olev Siinmaa, Edgar Johan Kuusik, Elmar Lohk, Eugen Haabermann, Herbert Johanson,
Alar Kotli, “Luterma”.
Herbert Johansoni proekteeritud Tallinna Kesklinna Vene gümnaasium
ART DEKO

38. 1920-1930 arhitektuuri ja interjööristiilid
Inspiratsioon eksootilisest ja kodumaisest etnograafilisest traditsioonist
Kaunis modernism, sulatas oma kujundite hulka paljusid stiile.
Ornamendimotiiv - la rose lribe
Dekoratiivkunst - Franz Jourdin
Art Deko õitseng langeb 1929
Mööbel - Pierre Chareau, Clement Rousseau, Pierre Legrain, Jean Dunand, Eileen Gray.
Pierre Chareaeu interjöör, 1924

39. Pierre Chareau mööbel

40. Eileen Gray, 1927

41. Jean Dunand
SÜRREALISM
1929 “Hea maitse repertuaar”
Neostiile enam ei välistatud
Carlos de Besteguile le Corbusier
Le Corbuiser

42. Mae Westi huuled,
Solvador Dali

43. MODERNISM JA
ART DECO USA-S.
Museum Of Modern Arts - MOMA
Richard Neutra - Lovell House
Toetatakse moodsat esemeesteetikat
Fassaadid tavaliselt kaetud faktuurse geomeetrilise ornamenting
Hollywoodi stiil
Põhimõtteks ei olnud odav butafooria, vaid ehtsus kõiges

44. Lovell Health House,

45. Richard Neutra, 1926-1928
Health House
Richard Neutra

47. Chrysler Building, New York
William van Alen
1928-1930
1930 AASTATE HISTORITSISMI
UUS LAINE JA
TOTALITAARSED REŽIIMID.
“ Modernistlik suhtumine tähistab kunsti ja hea maitse allakäiku.”
Heinz Löfferhardt, Hermann Gretsch - mööblikujundajad
“igavesed” materjalid
Marmor, graniit, pronks, väärispuud
Orname
ndi
naasmine

48. Hermann
Gretsch
NEOHISTORITSISM JA
ART DECO
EESTIS.
Karl Burman
Eugen Haberann
Erich Wolffeldt
Aleksander Nürnberg
Olev Siinmaa
Fridrihs Skujinš
Alar Kotli
Karl Burman
Apartment house in Tallinn (Tatari 21b)

49. Neoklassitsistlik Pärnu Supelasutuse hoone,
Wolffeldt,Siinmaa ja Nürnberg, 1927

50. Presidenti kantselei hoone, Alar Kolti, 1937-1939
EESTI STIIL
Edgar Velbri
Läbivad motiivid - hobusepea, päikeseratas, tulbiõis.
Sini-puna-oranžid toonid
Treitud jalgadega raamkonstruktsiooniga toolid ja pingid
Õigupoolest polnud tegu stiiliga selle tavamõttes, kus on olemas nii ühtne idee kui ka
vorm.
Kasutati erinevaid erhitektuuri ja esemete nii öelda alusvorme, mida kaunistati
etnograafilise ornamendi ja mütoloogiliste piltidega.
August Roosileht, Aleksander Remmel, Nigul Espe
Olev Siinmaa, maja Nõmmel
Hämariku 8, 1935

51. Eesti
arhitektuurimuuseum,
Ahtri 2, Tallinn
“Luterma” toolipõhi lillemotiiviga

52. ART DECO EESTIS
Sidrunkollane, ultramariinsinine, roostepunane
Mustad akna - ja ukseraamistused
Mööbel - hele kask
Kaks Art Deco suunda - 1.enam modernne 2.traditsioonilisi arhitektuuri kujundusvorme
ja elemente kasutav
Üldidee - eksponeerida paljast raketise jälgedega betoonseina - oli radikaalselt moderne
Palju seinamaale, vitraaže, skulptuure
Maaliti ornamendibordüüre, terveid seinu katvaid pannoosid
Intensiivne värv!
Luksuslik mulje - “ajaloolised” kristallühtrid
Art Deco - hotellid, kinod, kohvikud,restoranid
Tallinna linnavalitsuse hoone sein (endine EKA), Robert Natus, ehitatud 1929-1932

53. Tallinna linnavalitsuse peasissepääs (endine EKA) 1929
Siirak,
möblikavand, 1930 aastatel

54. Richard Wunderlich. Baarikapp, 1936.

55. STALINLIK
HISTORITSISM EESTIS
Stalin - arhitektuur ja keskkonnakujundus propagandavahendina
Tallinna Ohvitseride Maja
Kõrged saalid, kunstmarmoriga kaetud ümarsambad, stukist laerosetid ja karniisid ja
uksekaunistused, massiivsed tiibuksed, ümarkaarsed kõrged aknad ja mosaiikparkett.
Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik
Esinduslikum sisustus, interjööriga samastiilne
1950 aastate keskpaigas kadus kallis ja töömahukas ideoloogiline dekoor nii hoonetelt ja
ruumist kui ka sisustusest.
MODERNISM USA-S
PÄRAST II MAAILMASÕDA
Arhitektuurisümbolid - metall ja klaas
“internatsionaalne stiil”
“Kolmanda põlvkonna” pilvelõhkujate stiil
Terasvaiadel seisvad, peaaegu läbipaistvad majad
Less is more stiil
Charles ja Ray Eames, Eero Saarinen
Mööbel - uudsed sünteetilised materjalid
Henry Moore, Hans Arp, Alexander Calder - skulptuur
George Nelson
Case Study House, Charles Eames, 1949.

56. Case Study House, Charles Eames, 1949.
Trans World Airlines terminali interjöör New Yorgi lennujaamas.
Eero saarinen, 1956-1962

57. Charles Eames

58. Lounge-chair
Charles ja Ray Eames

59. MODERNISM
EUROOPAS PÄRAST
II MAAILMASÕDA
“ Uue arhitektuuri dekaat “
Le Corbusier
USA esemekujundus toimis ka Euroopas
Disaineri elukutse suurem sotsiaalne väärtustamine
Hans Gugelot
Kujundussuundade üha kiirem vaheldumine
Unite d'Habitation Marseille's
337 korteriga
Le Corbusier
1945-1952

60. Unite d'Habitation Marseille's, 337 korteriga, Le Corbusier, 1945-1952

61. Sektsioonimööbel, Hans Gugelot, 1957
ITAALIA
MODERNISM PÄRAST
II MAAILMASÕDA

62. Arhitektuurne neorealism
Nappide vahenditega rajati funktsionalistlikke elurajoone
Marco Zanusto, Adalberto Libera, Vico Magistretti, Gio Ponti
Esemekujunduses valitses kaks suunda :
1.Geomeetriline, milles vorm oli lihtne
2.Orgaaniline suund, milles peegeldus huvi kõikvõimalike elusvormide esteetika vastu
Sektsioonimöbel
Palazzo delle poste, Roma, 1932
Arch. Adalberto Libera (1903 - 1963)

63. Palazzo dei Congressi
Adalberto Libera, Rome, 1937-1950

64. Marco Zanuso
POPSTIIL
Nn. Teine masinaajastu
Massilise tarbimise ühiskond
Arhitektuuris realiseeriti popkunsti kujundusmõtteid vähe

65. Interjööri- ja mööblikujundus ei jäänud popkunsti mõjutustest puutumata
Materjali ja vormi plastili sus
Kombineeritavus ning teatud “kosmoslik steriilsus”
Plasttugitool “Blow”
Jonathan De Paz, Paolo Lomazzi, 1967

66. Joe Cesare Colombo, 1970
Gaetano Pesce, 1969

67. Eero Aarnio 1963-1964
SKANDINAAVIA
MODERNISM PÄRAST
II MAAILMASÕDA
Peter Hvidt, Molgaard Nielsen, Grethe Meyer, Verner Panton
Möbli ajalooline vorm esitatud moderniseeritult, pehme, teravnurgad olid poleeritud
ümaramaks, toolipõhjad enamasti punutud
Minimalistilik ilme
Rootsi - linnaehituslikud küsimused
Ergas värv
Sofa, Peter Hvidt

68. Werner Panton

69. POSTMODERNISMI TULEK
Klassikaline ajalooline vorm pürgib kunsti- ja kujundusareenile tagasi
Neofunktsionalism
Aluseks ajaloolised arhitektuuri elemendid
“Ornamentalism”
Ebatraditsiooniliselt lihtsad, kuid tugevad,värvilt ekspressiivsed tekstiilid
Mööblikatet sai lihtsalt vahetada
Guild House, Philadelphia.
Robert Venturi
1960-1963
Piazza d’Italia Lousianas, New Orleans. C.W.Moore ja
August Perez. 1974-1978

71. Giacarlo Piretti toolid,
1969-1971
MODERNISMI
TAGASITULEK
EESTISSE -
RAHVUSVAHELINE,
ORGAANILINE JA TEISED STIILID.
Uued materjalid - betoon, raudbetoondetailid, kuivkrohvplaadid, vineer, klaasplokk ja
plastmass - andsid esteetikasse oma panuse.
Kotli, Volberg, Tarvas - 180 kraadine pööre arhitektuurilaadis.
Eeskujuks USA voolujooneline modernism
Lääne arhitektuuris - ratsionaalne stiTööstuslik massiehitus ja korterite planeerimine
Orgaanilise arhitektuuri võtted
Kokkupandavat tüüpi mööbel
Seinasektsioonmööbel
Pehme mööbel - poroloonpolster

72. Pühajärve restoran
Mai Roosna
1957-1961

73. Kohvik „Szolnok“
MODERNISM, POPSTIIL
JA POSTMODERNISMI

74. TULEK EESTISSE
1970. AASTATEL
Suurt mõju avaldamata arhitektuurile ja esemekunstile
Masstootmise ja kujundamise probleemide uus tase
Neofunktsionalismiga algas Eestis arhitektuuris postmodernistlik ajastu
Interjöörikujunduses säilis endiselt jõulisena modernistlik liin
1970 - probleemiks ajalooline interjöör
“eksperimendibüroode disainerid”
1978 - popkunsti ja modernismi kõrval neofunktsionalism
“Kuldne kodu”
Toomas Rein
Neofunktsionalism

75. “Kuldse kodu” koridor
1980. - 1990. AASTATE

76. RAHVUSVAHELINE
NEOMODERNISM
“uue postmodernismi” arhitektuur
Ekspressiivne modernism
Üldiste traditsiooniliste printsiipide järgimine
Eksisteerib hulk visuaalseid stiile
Ruumikujunduse inspireerijaiks olid siiani 20. Sajandi modernismi stiilid
Eriline lemmik - popstiil
Looduskivi, puu, raud, alumiinium, betoon, klaas
Philippe Starck, Ron Arad, Shiro Kuramata, Richard Rogers
Guggenheimi muuseum Bilbaos, Frank O. Gehry, 1998

77. London Lloyd hoone, Richard Rogers, 1978-1986
Shiro Kuramata tugitoolid
1986

78. Philippe Starck
1990

79. Ron Arad, 1993
POSTMODERNISM
EESTIS 1980. AASTAIL
1970 elavnes Eesti arhitektuurielu - näitused, seminarid
Neofunktsionalism, neoratsionalism, neoekspressionism
Lemmikmotiivid - viilkatus, portikus, sammas, kaar, petiknišš, ristiga aken,
astmikmotiiv
Materjalid - paas, tellis, krohvitud pind
Värvid - erksamad kui kunagi varem: valge, must, roosa, sinine
Historitsistlik postmodernism võeti 1980 aastal omaks

80. Toivo Raidmets, Eero Jürgenson, Katrin Kask, Anna Gerretz, Liis Aarne
Palmse mõisa taastatud interjöör, Leila Pärtelpoeg, 1972-1986
NEOMODERNISM EESTIS
1990. AASTAIL
Materjalid - puu, naturaalkivi, ehedast metallist pinnad
Kompositsiooniline nihestatus
Jüri Okas, Marika Lõoke, Andres Siim, Kristel Ausing, Tiina Mang

81. Sambad, viilud, tornid, ärklid
Mööbel - selged minimalistlikud vormid, napid ja täpsed detailed, hele laminaat,
mattklaas ja vineer.
Ühispanga
hoone Tallinnas,
Raivo Puusepp,
1997-1998

82. Martin Pärn
Klapp-laud
1996