Este documento es una lista de deseos para una persona. En menos de 3 oraciones, resume los deseos principales como: desearle amor y amistad verdadera aunque haya dificultades, tener enemigos que le cuestionen pero también sean justos, ser útil pero no insustituible, y tener una buena pareja para compartir el amor.
El documento habla sobre un punto limpio en su ciudad donde pueden tirar basura que no cabe en los contenedores normales como electrodomésticos, muebles, escombros, envases de pintura y podas. El punto limpio queda cerca de su colegio y anima a los niños a reciclar basura allí en lugar de tirarla de forma inapropiada.
Power point reciclaje CEIP Manolo Garvayo, Vicente Aleixandre y Ardiraedump
El documento explica por qué es importante reciclar siguiendo las tres erres: reducir, reutilizar y reciclar. Reciclar ayuda a proteger el medio ambiente y los recursos naturales al permitir volver a usar materiales como el papel, el vidrio y la materia orgánica. También proporciona ejemplos de cómo las personas pueden reducir, reutilizar y reciclar en su vida diaria para contribuir a un planeta más sostenible.
Este documento apresenta uma apostila sobre lógica de programação e algoritmos. A apostila discute conceitos importantes como constantes, variáveis, atribuição, operadores aritméticos e lógicos. Além disso, apresenta diferentes formas de representar algoritmos como diagramas de Nassi-Shneiderman, fluxogramas e português estruturado. A apostila também aborda estruturas de seleção e repetição para construção de algoritmos.
Este documento es una lista de deseos para una persona. En menos de 3 oraciones, resume los deseos principales como: desearle amor y amistad verdadera aunque haya dificultades, tener enemigos que le cuestionen pero también sean justos, ser útil pero no insustituible, y tener una buena pareja para compartir el amor.
El documento habla sobre un punto limpio en su ciudad donde pueden tirar basura que no cabe en los contenedores normales como electrodomésticos, muebles, escombros, envases de pintura y podas. El punto limpio queda cerca de su colegio y anima a los niños a reciclar basura allí en lugar de tirarla de forma inapropiada.
Power point reciclaje CEIP Manolo Garvayo, Vicente Aleixandre y Ardiraedump
El documento explica por qué es importante reciclar siguiendo las tres erres: reducir, reutilizar y reciclar. Reciclar ayuda a proteger el medio ambiente y los recursos naturales al permitir volver a usar materiales como el papel, el vidrio y la materia orgánica. También proporciona ejemplos de cómo las personas pueden reducir, reutilizar y reciclar en su vida diaria para contribuir a un planeta más sostenible.
Este documento apresenta uma apostila sobre lógica de programação e algoritmos. A apostila discute conceitos importantes como constantes, variáveis, atribuição, operadores aritméticos e lógicos. Além disso, apresenta diferentes formas de representar algoritmos como diagramas de Nassi-Shneiderman, fluxogramas e português estruturado. A apostila também aborda estruturas de seleção e repetição para construção de algoritmos.
El documento presenta el proyecto de investigación del Club de Exploradores sobre si las prácticas cotidianas de domesticación ponen en peligro a la especie morrocoy. El objetivo es establecer la relación entre estas prácticas y la amenaza a la especie. La metodología incluye el estudio biológico de la especie, visitas domiciliarias, y análisis estadístico para corroborar la hipótesis. Los resultados muestran que la mayoría de morrocoyes no atienden a su nombre y solo una cu
Canarias Excelencia Tecnológica (CET) es una asociación que busca promover el progreso tecnológico en las Islas Canarias. CET trabaja para mejorar la competitividad del sector TIC canario a través de actividades formativas, proyectos conjuntos entre empresas, y difusión de estudios sobre el papel de las TIC. Actualmente agrupa a empresas del sector TIC que dan trabajo a más de 1,700 personas y facturan más de 75 millones de euros anualmente en áreas como turismo, transporte, salud y administración públic
Iturrama es un barrio al sur de la Ciudadela de Pamplona formado por viviendas unifamiliares. Se desarrolló en la segunda mitad del siglo XIX separado de la Ciudadela por las vías del tren. Actualmente cuenta con calles abiertas y edificios de hasta 15 plantas, siendo de interés la Casa de la Misericordia y el Civivox.
El Departamento de Obras Públicas y Transportes presenta un nuevo Plan Estratégico con el objetivo de adaptarse a un entorno cambiante. El Plan establece una nueva misión centrada en el servicio a los ciudadanos a través de un Sistema de Transporte Sostenible. Para lograrlo, el Plan propone cinco instrumentos de acción y seis proyectos de vanguardia, trabajando en colaboración con otras instituciones y adaptándose de manera estratégica a los cambios del entorno.
2. William Morris ja Arts and Craftsliikumine 1861 avas Morris oma firma, 1875 a. Nimega Morris & Co (tegutses kuni 1940) Kunst peab oleme tõene ja ainult käsitsi tehtav kunst saab seda olla Stiil: Laenas gootikast, kaasaegsest maalikunstist, prerafaeliitidelt laenatud sensuaalne ja lineaarne joon Ornamentide kasutus ükskõik mille kujundamisel Ruum pidi olema kujundatud ühes ja samas stiilivõtmes Kloostrarhidektuurile omane suletus ja asümmeetrilisus Interjöörid : tühjus, mõnede elementidega (kamin) Vaba liialdustest
10. Historitsism Eestis Maitsetõrge mittleklassikalise arhitektuuri vastu Seostub traditsioonilise kunstisümboolikaga Otto Pius Hippius Mitte ajaloostiilide imitatsioon, vaid loovus mis minevikuvormide taaskasutamise kaudu püüdis luua mälu aktiveerivaid visuaalseid märke Neogootika Friedrich Ludwig von Maydell Keila-Joa mõis, millele järgnesid veel mõned mõisad Neorenessanss Neomanerism Mööblis esineb stiililine mitmekesisus 1877 Lutheri vabrik, veekindel liim Rudolf von Engelhardt
16. Konstruktiivne ratsionalism Ameerika Ühendriikides 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul.Śeikerite stiil Lihtsus, tehniline täpsus, liialdusteta vorm Raudsõrestikkonstruktsioon, maja monteeriti kokku tööstuslikult valmisdetailidest Ornament stiliseeriti ja selle osatähtsus viidi minimaalseks
24. Frank Lloyd Wright arhidektuur ja mööbel Orgaaniline arhitektuur, väljakasvamist loodusest Oluliseks valgus, peab ruumi pääsema vähemalt kolmest küljest, millest tulenes ristikujuline põhiplaan Eritasandilised põrandapinnad Klaasist Lükanduksed Katuslagi Suure akna või klaasseina taga jätkub toapõrand välisterassina Siseruumidesse tellis kui ka maakivi, sobitades neid krohvseinte ja puupaneelidega Mööblis lihtsus, sirged jooned ja ristkülikulised vormid ( geomeetriliste-kuubiliste vormidega) Jaapanlik stiliseeritud vorm
32. Shakerid Toolid mille vorm meenutab 18. saj. Inglismaa talupojatooli Tooli põhitunnuseks on sirge, redeliks kujundatud leen. ( Samamoodi tehti ka kiiktooli, lastetooli ja käetugedega tooli) Mööbel oli kerge
33. Juugendstiil Paljud eriilmelised stiilivariandid Uus stiil oli “uus” ja vastandas end “vanale” Kunsti- ja arhitektuuriarusaamade uuendamise nõue Maja on tervik, üks organism, selles ei tohi leiduda midagi, mis arhitektuurse tervikuga orgaaniliselt ei seostuks Ruumide paigutus pidi olema kasutajale mugav, hakati projekteeritama “ seest välja” Graniit, põllukivi, tellis Dekoorimotiivid laenati floorast ja faunast (tavaliselt kujutati taimi ja lilli koos nende varreosaga ja mõnikord ka juurega Looma-ja linnuriigist eelistati pikakaelalisi linde, salamandrit, vähki ja krabi Värvigamma au sees: violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised jms. Eriti paabulinnu värvid
34.
35. Vertikaalset gradatsiooni rõhutas kõrge kaldega katus ja välja venitatud kujuga aknad Maalingud või mosaiikpinnad Fassaadidel skulptuurid, mosaiigid Tervik kokku mõjub maaliliselt, ujuvalt Uued materjalid lisasid hoonele ekstravagantse ilme : fajanss, majoolika, kahhel
43. Dekoratiivne Juugend: *Belgia: Victor Horta Gustave Serrurier-Bovy Henry van de Velde- ülim maalilisus *Prantsusmaa: Õitsengu keskuseks – Pariis Hector Guimard- metroo René Lalique- klaas, valgustid, ehted Eugene Gaillard- lihtne mööbel Émile Gallé Louis Majorelle Daumid Emile Victor Prouvé
53. Juugendstiil Eestis Juugendstiil levis Eestis koolitatu arhidektide, tellijate reisikogemuste ja ajakirjanduse-raamatute kaudu Neeruti mõis, Taagepera mõis Georg Hellat Loodusliku kivi-pae-ja krohvi maaliline vastandamine Rahvusmütoloogilistel teemadel maalitud pannood Hermann Ammende villa Ornament maalingud Kahhelahjud Värvilised vitaarzaknad Võimsad puhvetkapid Nikolai Triik, Roman Nyman, Oskar Kallis, Teodor Ussisoo
58. Modernism Euroopas 20. saj. algul Ornament puudus, hoone skeletsus, lamekatus, Sekundeeris ekspressionism Max Berg Muthesius Walther Gropius Bruno Paul Werkbund Sündis Bauhaus- esimene modernistlik disainikool Futuristlik liikumine Itaalias eitas mineviku dekadentliku ja sümbolistliku kunsti Masinatest inspireerumine,kerge, dünaamilisus, ajutisuse mulje
70. Modernism Hollandis.De Stijl´i neoplastitsism Theo van Doesburg Pieter Oud Piet Mondrian-neoplastitsism Universaalsus , mitte rahvuslikkus Kolme mõõtmelise vormi muutmine kahemõõtmeliseks pinnaks-plastilise vormi algelement Loodusvormid taandada algelementideks ja loodusevärvid alg- ehk põhivärvideks Sirgjoon, kolmnurk, arhitektuuris- kuup Punane, kollane, sinine, valge must, hall Arhitektuuri eeskujuks- Hendrik Petrus Berlage ehituskunst- ühiskonna peegeldus Materjalid pidid olema siledad ja läikivad Gerrit thomas Rietveld
80. Bauhaus- esimene modernse disaini kool Weimari Kunstikutsekool ühendati Kujutava Kunsti Kõrgkooliga- Bauhaus Arhitektur , skulptuur ja maalikunst sulanduvad üheks tervikuks Kunst ja tehnoloogia- uus ühtsus Hannes Meyer Ludwig van de Rohe Mööbel peab olema ruumi kui joonistatud, ei tohi segada liikumist ega pilgu kulgu ruumis. Mugavus , dünaamilisusja kergus Breuer- torutoolid Josef Albers Mart Stam Mies van der Rohe
89. Modernism, funktsionalism ja Le Corbusier Ehitise vorm tuleb tema funktsioonist Odav ja aegasäästev, valgusküllane, liigsetest asjadest ahistamata Charles Édouard Jeanneret- Le Corbusier Le Corbusier- arhitektuuri defineeris kui “meisterlikku, korrektset ja suurejoonelist mahtude ja valguse mängu” Maja kui masin- ehk maja mis töötaks funktsionaalselt sama hästi kui masin Pierre Jeanneret ja Le Corbusieri koostööl valmis mööbel Torutoolid Cowboy tool
117. Funktsionalism Eestis 1920. – 1930. aastail 1930. püüti funktsionalismist teha rahvuliku identiteedi käepikendus Karl Burman Edgar Johan Kuusik Kastarhitektuur muudeti vastuvõetavaks traditsiooniliste elementide ja dekoori abil Olev Siinmaa Anton Soans Herbert Johanson Interjöör oli pigem art decolik (kaunistus lembeline) Lutheri vabriku jõuline töö
124. Art Déco Kujunes välja Prantsusmaal, teiseks õitsengumaaks oli USA Dekoratiivne, sisult sümbolirikas, materjalikasutuselt rikkalik ning luksuslik Stiili mõjutajaiks olid: Eksootilised balletid, Pariisi moeloojad Uus eriala: interjööri dekoreerimine Esinduslikkuse-, luksuse- ja elitaarsusepüüdlused Arhitektuuris-kuubilis-geomeetriline ja ka vabalt ekspressiivne vorm,mille pind on kaetud geomeetrilise ornamendiga Glasuur, majoolika, marmor jms. Robert Mallet-Stevens Pierre Patout Pierre Chareau Emile Jacques Ruhlmann Stiililised sulandumised Jean Dunand- aafrika motiivid Pierre Legrain Eileen Gray
143. Sürrealism Art Deco ja Funktsionalism väsitasid Emilio Terry Loodi kontrastsusi Helena Rubinstein Salvador Dali Jean Michel Frank Kurt Selgimann Maalide sürrealism viidi üle ka interjööri
149. Modernism ja art déco USA-s Richard Neutra Rudolph Schindler Tuli Euroopast faśismi eest põgenevate arhitektide ja disaineritega Mies van der Rohe Breuer Gropius Raymond Loewy Tööstusdisain Norman Bel Geddes Streamlined modernism William van Alen Donald Deskey
171. Neohistoritsim ja Art déco Eestis Neohistoritsismi on eestis hiljem nimetatud traditsionalismiks Tehti rõhuasetus ühele või paarile elemendile Aleksandr Wladovsky Fridrihs Skujinś Olev Siinmaa Alar Kotli Richard Wunderlich
183. Art Deco Eestis Johanson Habermann Oluline vahend oli intensiivne värv-Sidrunkollane, ultramariinsinine, roostepunane, mustad raamistused, geomeetrilisus Jaan Siirak Elmar Lohk Roman Nyman Ajaloolised kristall lühtrid Mööbel- soliidsus Voldemar Kaarma Aleksandr Lemmberg
202. Modernism Euroopas pärast II maailmasõda Tõusid esile itaalia arhitektid-teoreetikud Esemekujundus Ulmi Kujunduse Kõrgkool Rahvusvaheline Tööstusdisainerite Ühingute Nõukogu Rahvusvaheline Interjööridisainerite Föderatsioon Society of Industrial Artists
203. Itaalia modernism pärast II maailmasõda Marco Zanuso Adalberto Libera Vico Magistretti Gio Ponti Eseme välimuse olulisus Esemekujunduse kaks suunda: geomeetriline ja orgaaniline suund Euroopa peamine disainimaa Franco Albini Carlo Mollino Gino Sarfatti Sektsioonmööbel
214. Popstiil Koduelektroonika ja sünteetiliste materjalide ajastu,Massilise tarbimise ühiskond Giovanni Offredit Futuristlikus Andy Warhol Richard Hamilton Olivier Morgue Rockmuusika, The Baetles, Kriśna liikumine, kosmos, LSD Ekperimenteeriti ruumi ja vormiga Visuaalne külg oli provokatiivne ja väga värviline Jonathan de Pasi Donato D’Urbino Paolo Lomazzi Gaetano Pescet Eero Aarnio Frank O. Gehry Joe Colombo Skulpturaalsus, kombineeritavus
237. Postmodernismi tulek Robert Venturi Teadlik imitatsioon, ornament- tähendusekandja Interjööris kasutati historitsistliku postmodernismi Robert Stern Aldo Rossi Giancarlo Piretti Polstermööbel, kergete detailidega ( mööblikatte vahetus võimalus) Ettore Sottsass- iga ese peab olema kunstiteos Shiro Kuramata Mattheo Thuni Paola Navone
252. Modernismi tagasitulek Eestisse- rahvusvaheline, orgaaniline ja teised stiilid Betoon, raudbetoon detailid, kuivkrohvplaadid, vineer, klaasplokk, plastmassid Leila Pärtelpoeg Väino Tamm ( teist korda modernismi estlemist) Vello Asi Bruno Tomberg Nomenklatuurne stiil Ühtlaselt akendega kaetud seinapind Sotsiaalne stiil ( Mustamäe elurajooni võistlus) Aili Nurk Kombineeriti modernistlike ja orgaanilisi võtteid Voldemar Herkel Aate-Heli Õun Teno Velbri
260. Modernism, popstiil ja postmodernismi tulek Eestisse 1970. aastatel Eesti kultuuri mõjutajaks sai Soome televisioon Disko-teksapõlvkonna tekkimine (naeran) Ratsionaalne rahvuvaheline stiil-Mart Port, Henno Sepmann, Raine Karp, Peep Jänes Ruumipoeesia- ja metafüüsika Kubistlik kompa Toomas Rein Vaimustuti nii USA kui Itaalia ja teiste riikide stiilimudelitest Interjöör- Modernism Skandinaavia maigulises võtmes, elavdades seda pisut popstiiliga Taimi Soo Toivo Gans Kritiseeriti toodangus oleva igavust ja ühenäolisust Värvipotensiaal Juta Lember
265. 1980.-1990. aastate rahvusvaheline neomodernism Uus postmodernism erines väliselt varasemast- sest allikana ei kasutatud mitte klassikalisi ajaloostiile, vaid juba 20. saj. Modernismi Rem Koolhaas Bernard Tschumi Pierre de Meuron Tadao Ando Frank Gehry Philippe Starck Jätkub orgaaniline või anorgaaniline suund Taastootmine Ron Arad Jean Nouvel David Walley
281. Postmodernism Eestis 1980. aastail arhitektuur sai sel kümnendil esimest korda “välja”- Soomes toimus näitusi Vilen Künnapu, Ain Padrik ja Andres Siim võitsid 1988 Los Angelese Gateway arhitektuuri võistlusel II preemia. Ado Eigi Kalle Rõõmus Ese, eelkõige kunstiese, teisejärguliseks jäi funktsioon Aala Buldas Aet Maasik Stiilide ja võtete mitmekesisus “Kunst ja Kodu” Mait Summatavet Ajaloolise vormi tsiteerimine ja interpreteerimine Toivo Raidmets
286. Neomodernism Eestis 1990. aastail Nõutus ja hetlikus Tõusid korraga esile kõik 20. saj. Avangardstiilid Stiilid segunesid High-tech Interjöörides levis- “valgeks” jätmine, tehnitsistlike detailide rohkus, klaaspinnad Ööklubide, restoranide, poodide kujundus vastavalt sihtgrupile Rahvusvahelikustumise püüd Napid ja täpsed detailid, minimalistlikud vormid Maile Grünberg Tiina Mang Tõnu Veimer
