1. Majanduse ülevaade ja
riigieelarve täitmine,
jaanuar 2013
Rahandusministeerium
27.02.2013

2. MAJANDUSARENGUD

3. Kindlustunne tõusis viimase kuuga tööstuses ja
tarbijatel, kuid langes kõigis muudes sektorites
50 130
40 120
30 110
20 100
10 90
0 80
-10 70
-20 60
-30 50
-40 40
-50 30
-60 20
-70 10
-80 0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.)
*Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite
koondnäitaja
Eesti Konjunktuuriinstituut

4. Ärikonjunktuur paranes viimase kuuga tööstuses ja
kaubanduses, kuid halvenes ehituses ja teeninduses
70
60
50
40
30
20
10
0
-10
-20
-30
-40
-50
-60
-70
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Tööstus Teenindus Kaubandus Ehitus
Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite näitajad
Eesti Konjunktuuriinstituut

5. Eesti SKP kasvas IV kvartalis 3,7%ni. Kasvu veab info-
ja side, veondus, kaubandus ja teised sisenõudlusele
suunatud tegevusalad
55
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
-25
-30
-35
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks
Ehitusmahuindeks Kaupade eksport
Statistikaamet

6. Hõive kasv jätkus aasta lõpus
tuhat %
60 24
40 21
20 18
0 15
-20 12
-40 9
9.3
-60 6
-80 3
I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012
Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)
Statistikaamet

7. Jaanuari inflatsiooni mõjutas peamiselt
elektrituru avanemine
%€ %€
12 6
10 5
8 4
6 3
4 2
2 1
0 0
-2 -1
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Kuine THI (parem skaala) THI Eurotsooni inflatsioon Baasinflatsioon
EP

8. Detsembris oli eksport nõrk, samas impordimahud
jätkasid kasvu
%, v.e.a. % punkti
75 45
50 30
25 15
0 0
-25 -15
-50 -30
2009 4 7 10 2010 4 7 10 2011 4 7 10 2012 4 7 10
Ekspordi ja impordi kasvu vahe (parem skaala) Eksport Import

9. RIIGIEELARVE TULUD

10. Tulusid laekus jaanuaris 615,9 mln (8,2%
riigieelarves kavandatust). Kasv 2012.
jaanuariga võrreldes 6,3%
1 000 10%
900 9,4% 9%
800 8%
8,0% 8,2%
700 7%
600 52,0 6%
141,4 72,3
500 5%
400 4%
300 585,2 3%
490,8 529,6
200 2%
100 1%
0 0%
2011 2012 2013
maksulised tulud (mln €) mittemaksulised tulud (mln €)
eelarve täitmine (%) parem skaala

11. Maksulaekumised kasvasid 9,7% võrra
Eelarve 2013 jaanuar 2013 1 kuu Eelarve 2013
(tuhat EUR) (tuhat EUR) v.e.a. täitmine
MAKSUD KOKKU 6 054 720 585 204 10,5% 9,7%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 025 240 495 200 10,7% 9,9%
Füüsilise isiku tulumaks 293 300 34 026 6,9% 11,6%
Juriidilise isiku tulumaks 234 000 29 469 24,4% 12,6%
Sotsiaalmaks 2 069 030 182 387 6,1% 8,8%
Raskeveokimaks 3 900 869 1,0% 22,3%
Käibemaks 1 549 360 155 236 10,2% 10,0%
Aktsiisid kokku 821 150 88 628 19,8% 10,8%
Alkoholiaktsiis 209 000 28 462 45,3% 13,6%
Tubakaaktsiis 161 800 22 567 8,1% 13,9%
Kütuseaktsiis 417 000 34 087 12,3% 8,2%
Pakendiaktsiis 350 22 -51,5% 6,3%
Elektriaktsiis 33 000 3 490 12,6% 10,6%
Hasartmängumaks 21 500 1 767 -1,0% 8,2%
Tollimaks 33 000 2 817 22,0% 8,5%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 029 480 90 004 9,4% 8,7%
Töötuskindlustusmakse 161 680 19 964 6,9% 12,3%
Kogumispensionimakse 87 600 7 736 46,7% 8,8%
KOV FITM 725 200 62 208 7,0% 8,6%
Maamaks 55 000 96 -44,2% 0,2%

12. Mittemaksuliste tulude laekumine kahanes väiksemate
toetuste tõttu 28% v.e.a.
mln EUR
350
300
250
200
150
100
52mln
50
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Muud Finantstulud Varade müük
Tulud varadelt Kaupade ja teenuste müük Toetused
2012 laekumine 2011 laekumine

13. RIIGIEELARVE KULUD

14. Riigieelarvest tehti jaanuaris kulusid 7,2%
plaanitust
Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa
1 000
800
600
400
200
561,1
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 (mln eurot) 2012 (mln eurot)
• Jaanuaris tehti riigieelarvest kulusid 561,1 miljonit eurot
ehk 7,2% eelarves plaanitust. Seda on 0,9% vähem kui
eelnenud aasta võrreldavad kulud.

15. Valitsemisalade jaanuari kulud ja eelarve täitmine
250 9.5% 10.0%
9.1%
9.0%
7.9%
200 7.4% 8.0%
7.3% 7.2%
7.0%
6.6% 7.0%
150 5.7% 6.0%
4.8% 5.0%
4.5%
234.29
100 4.0%
2.8%
3.0%
142.22
50 2.0%
1.0%
30.38 25.87 26.56
0.45 8.79 17.55 11.71 11.36 16.82 5.49
0 0.0%
Riigi- HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM
kantselei (jo+reg)
jaanuari kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

16. Tegevuskulude eelarvest täideti jaanuariga 7,1%
20,000 14.0
12.1
18,000
11.1 12.0
16,000
14,000 9.0 10.0
12,000 7.4 7.7 5,322 7.4 7.3
7.1 6.9 8.0
10,000 5.7 6.1
13,035
6.0
8,000 4.1
6,888
6,000 4.0
5,880 9,366 2,493
4,000 1,984 994
2,007 3,682 2.0
2,000 2,070 3,599 1,740 3,748 2,359 4,434 3,449
2,062 2,952
896 1,797 936 1,141
0 645 0.0
Muud HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM
majandamiskulud (tuhat eurot) personalikulud (tuhat eurot) Kulud (% planeeritud tegevuskulude eelarvest)
• Tegevuskuludeks kasutati aasta esimese kuuga kokku 83,4
mln eurot ehk 7,1% eelarvest.
• Sellest tööjõukuludeks kasutati jaanuaris 48,4 mln eurot ehk
7,9% eelarvest.
• Majandamiskulusid tehti aasta esimese kuuga aga 35,0 mln
eurot ehk 6,2% aastaks plaanitust

17. Sotsiaalkulud suurenesid jaanuaris 7% võrra
• 2012. aasta esimese kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 233 mln
eurot ehk 14,3 mln eurot (7,0%) mullusest enam. Eelarvest 8,0%.
• Kasvu põhjused:
– pensioniindeksi tõus ja saajate arvu suurenemine (pensionid, kasv 3%);
– suurem sotsiaalmaksu laekumine (ravikindluskulud, 6%);
– riigipoolse panuse suurenemine (riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni
fondi, 108%);
– saajate arvu kasv (puuetega inimeste igakuulised toetused 3%, erijuhtudel riigi poolt
makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest, 2% ja ajateenijate eest, 4%)
– päevamäära tõus ( töötutoetus, 34%)
• Kasvu leevendasid:
– tööhõive kasv (riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest vähenes 35%).
– saajate arvu vähenemine ja muutused saajate struktuuris (vanemahüvitis vähenes
6%, peretoetused vähenesid 1%)

18. Peamised sotsiaalkulud jaanuaris I
Periood: 2009-2013. a jaanuar
140,000,000
120,000,000
100,000,000
80,000,000
60,000,000
40,000,000
20,000,000
0
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste
toetused
2009 2010 2011 2012 2013
Jaanuar (mln eur) Plaanitust
Ravikindlustus 71,9 8,7%
Pensionikulu 113,2 7,7%
Peretoetused 8,1 8%
Vanemahüvitis 13 7,6%
Puuetega inimeste igakuulised toetused 4,8 7,2%

19. Peamised sotsiaalkulud jaanuaris II
16,000,000
Periood: 2009-2013. a jaanuar
14,000,000
12,000,000
10,000,000
8,000,000
6,000,000
4,000,000
2,000,000
0
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
2009 2010 2011 2012 2013
Jaanuar (mln eur) Plaanitust
Erijuhtude sotsiaalmaks 6,3 7,7%
Töötutoetus 0,8 8,7%
II sammas 15,3 8,6%

20. Investeeringuid tehti jaanuaris oodatult vähe
200
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 18.6 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0
2012 33.6 47.1 58.7 47.5 45.8 52.2 76.3 87.8 84.6 87.1 83.7 127.2
2013 2012
Jaanuaris suunati investeeringuteks 18,6 mln eurot, sealhulgas kulus põhivara
investeeringuteks 7,5 mln ning investeeringutoetusteks 11,1 mln eurot.
Kasutatud on 2,78% eelarvest. Madal täitmine aasta esimestel kuudel on ootuspärane.
Aasta alguses toimub riigihangete ettevalmistamine ning väljamakseid tehakse enam aasta
teises pooles. Mahukate ehitusinvesteeringutega alustatakse teisest kvartalist kui algab
ehitushooaeg. Näiteks teede ehitus ja hooldus.
Võrreldes 2012. aasta esimese kuuga on toimunud hüppeline vähenemine, kuid aasta
lõikes nii suurt langust ette näha ei ole. 2013. aasta prognoosi järgi langeb investeeringute
üldmaht 11% peamiselt saastekvoodi müügituludest tehtud investeeringute arvel.

21. Välistoetusi maksti jaanuariga välja 4,4%plaanitust
• Aasta esimese kuuga tehti välistoetuste arvel väljamakseid 42,2 mln
eurot, ehk 4,4% plaanitust (2012. aasta jaanuaris vastavalt 63,6 mln eurot ja
7,1%).
• Struktuuritoetuste arvel maksti jaanuaris välja 23,0 mln eurot, ehk 3,4%
plaanitust (2012. aasta jaanuaris vastavalt 37,6 mln eurot ja 6,1%).
• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) on
jaanuariga välja makstud 18,7 mln eurot, ehk 15,0% planeeritust (2012. aasta
jaanuaris vastavalt 24,1 mln eurot ja 16,6%).
• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) plaanitud vahendite
tagasihoidlik kasutamine (0,1%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest
tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 101,2 miln
eurot).
• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismi programmperioodi 2009-2014 toetuste väljamaksete
madal tase (1 144 eurot) on ootuspärane. 2012. aasta neljandas kvartalis
kiitsid doonorid heaks kõigi memorandumites kokkulepitud valdkondade
programmide kirjeldused ning praegu tehakse ettevalmistusi programmide
rakendamiseks. Jaanuari jooksul kasutati ainult tehnilise abi vahendid.

22. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes
(2013. aasta)
800 15.0 16
700 668.9 14
600 12
500 10
400 8
300 6
3.4
200 4
124.7 108.4
100 1.3 2
23.0 18.7 0.1 0.1 28.7 14.5 0.0 0.0
0.4 7.4 0.0 0.0
0 0
Struktuuri- Maaelu/ Euroopa Muu Norra ja Šveitsi
toetused kalandus Põllumajanduse välistoetus EMP
Tagatisfond
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

23. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed valitsemisalade lõikes
(2013. aasta)
250 10
9.1 9
200 8.1 8
7
150 6
5
4.6 4.7
100 4
3.6
3.1 3
50 2.1 2
18.9 0.7
1
156.6 4.8 164.1 5.9 233.3 236.6 5.1 72.4 3.3 68.1 3.2
11.7 0.1 0.9
0 9.8 0
HTM KKM PÕM MKM SiM SOM SiM ülejäänud
(regionaal) (julgeolek) kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
•Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

24. Heakskiidetud projektide ja väljamaksete osakaal (%)
programmperioodi algusest
100% 100%
100%
92%
90%
90%
80% 76%
70% 68%
60%
60%
50% 47%
40% 38%
30%
20%
10%
1%
0%
Struktuurivahendid MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF) Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö
Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed

25. Jaanuaris kasvas riigikassa likviidsete varade maht 3,3%
1,600 49.9 60.0
1,400 50.0
1,200 40.0
22.6 30.0
1,000
20.0
800
3.3 10.0
600 636.1
-3.4 1,155.2 0.0
400 904.0 683.3 1,106.2
-16.8 -10.0
200 -20.0
301.8 320.2 333.0 347.0 346.2
0 -30.0
2009 2010 2011 2012 2013
lõpp lõpp lõpp lõpp* Jaanuar
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)
* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud ka Töötukassa vahendid
• Jaanuari lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,50 mld eurot.
• Võrreldes 2012. aasta lõpuga kasvas riigikassa likviidsed varade maht 48,2 mln eurot
ehk 3,3%.