Autor : Siim Raudsepp

2.  Kinemaatika – mehaanika osa, mis
kirjeldab kehade liikumist ruumis, jättes
kõrvale liikumise tekke põhjuse.
 Dünaamika – mehaanika osa, mis uurib
liikumise tekkimise ja muutumise
põhjuseid.
 Staatika – mehaanika osa, mis uurib
kehade tasakaalutingimusi.
[1]

3.  Mehaanika on füüsika osa, mis uurib
kehade liikumist ja paigalseisu ruumis
ning liikumise muutust mitmesuguste
mõjude tagajärjel. Mehaanika
põhiülesandeks on keha asukoha
määramine ruumis suvalisel ajahetkel.
 Kui keha asukoht muutub ruumis aja
jooksul, siis nimetatakse seda
mehaaniliseks liikumiseks.
 Punktmassiks nimetatakse keha, mille
mõõtmeid võib jätta arvestamata, kuna
vahemaad on keha mõõtmetega
võrreldes liiga väiksed. [1]

4.  Trajektooriks nimetatakse joont, mida
mööda keha liigub.
 Teepikkuse saame, kui mõõdame keha
alg- ja lõppasukoha piki trajektoori, aga
kui mõõdame otselennult ühest punktist
teise trajektoori arvestamata, saame
vektori, mida nimetatakse ka nihkeks.
[1]

5. • Nihe  Teepikkus
Valem s x x0 x Pikkus
s – nihe saadakse
x – lõppkoordinaat mõõtmisel
x 0 - algkoordinaat
Ühik : 1 meeter
(1m)
Tähis : s [2]

6.  Liikumisi saab liigitada trajektoori kuju
järgi. Sirge trajektoori korral on liikumine
sirgjooneline, kui aga trajektoor pole
sirge, siis on liikumine kõverjooneline.
[2]

7.  Eristada saab ka ühtlast ja mitteühtlast
liikumist. Ühtlase liikumise korral muutub
võrdsetes ajavahemikes keha asukoht
samapalju.
[2]

8.  Liikumine, mille puhul keha kiirus muutub
mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsete
suuruste võrra.
 Hetkkiirus – kiirus antud ajahetkel.
 Keskmine kiirus – ajaühikus sooritatud
keskmine nihe.
 Kiirendus – kiiruse muutumine ajaühikus.
 Liikumine on ühtlaselt kiirenev, kui kiirendus ja
kiirus on samasuunalised, aeglustuv aga, kui
kiirendus ja kiirus on vastassuunalised [2]

9. 1. Peil, I. (2012). Mehaanika
2. Trunin, Karu (2009). Teadmiste raudvara II
osa