Ettekanne Eesti Maastikuarhitektide Liidu 10. aastapäeva sümpoosiumil Tartus 10.mail 2013

1. MAASTIKUARHITEKT KUI
PLANEERIJA
Andres Levald
maastikuarhitekt EAL
Volitatud arhitekt 7
andres.levald@mail.ee
Linnaplaneeringute ajaloost rohealade teemaplaneeringuni
FB

2. Maastik ja elusloodus linnas
• Loodusest maastikuks;
• Maastikust haljastuseks;
• Konkurents või ühine areng;
• Tehnoloogiapark või eluruum;
• Rohelised ja teised võrgustikud;
• Kasvutingimused linnas;
• Välisruumi tasakaalustamise tingimused ja
võimalused
A.Levald (c)10.05.2013

3. 10.05.2013
"Linnaplaneeringu põhieesmärgiks on välisruumi ja hoonestatud
alade vahekorra kindlaksmääramine, pöörates erilist tähelepanu
välisruumidele. Seega on mõiste 'hoonestusplaan' eksitav, kuid
ajalooliselt mõistetav, kuna kaua oli linnaplaneerimise põhisisuks
vaid vabade alade hoonestuse alla võtmine.
Vähemalt sama tähtis on aga teatud alade sihipärane hoonestamata
jätmine. See on hoonestamisest isegi raskem ja seega ka tähtsam
osa ülesandest, kuna üha kiiremini kasvades muudavad arenevad
ehituspiirkonnad kogu ettejääva maa ühtlaselt hoonestatud alaks.
Hoonestamine pole kuigi suur kunst, kunst on selle protsessi
suunamine ja vajaduse korral pidurdamine.“
E. Schumacher , 1950)
Põhieesmärk
A.Levald (c)

4. 10.05.2013
“Sotsiaalne põhiprobleem on kivistunud linnade muutmine
haljastatud linnamaastikeks. Aed on inimese ja looduse
ühenduslüli, haljasala ühendab linna loodusmaastikega. Maastiku
ja välisruumi tähtsus tõuseb koos linnastumise kasvuga.“ H.-A.
Mittelbach, 1947
Saksamaa kultuuripiirkonnas on linnastumise ajalooline kogemus
eriti tugev. Esimene suurem linnastumise laine, koos sellega
kaasneva tormilise ehitustegevusega toimus seal XIX sajandi
alguses, teine, veelgi ulatuslikum ja linnaloodusele saatuslikum aga
sama sajandi viimasel kolmandikul.
Linna maastikuarhitektuurse käsitluse juuri võib otsida esimesest
linnastumislainest möödunud sajandi alguses.
Berliin kujunes sel perioodil maailma suurimaks üürikasarmute
linnaks. Berliini elanikkond, mis 1810. aastal oli 150 000
inimest, kasvas 1840.-ks aastaks 328 000 inimeseni ehk umbes 6%
aastas. A.Levald (c)

5. 10.05.2013
Vaesunud maarahva kasvav juurdevool linna töö ja leiva otsinguil
sundis linnavalitsuse aktiivselt linnaplaneerimisega tegelema, et
vältida Inglismaal tööstusrevolutsiooniga kaasnenud linnaehitusliku
kaose kordumist.
Linnaplaneerimisprojekte telliti paljudelt tuntud arhitektidelt, kaasa
arvatud maastikuarhitekt Peter Joseph Lenne‘lt (1789-1866), kes oli
tolleaegne Preisi Kuninglike õukonnaaedade direktor.
Tema üle paarikümne aastase töö tulemusena valmis 1840. aastal
Berliini linnaehituslik kavand, mis nägi ette linna haljassüsteemi
loomise haljasalade võrgu näol.
A.Levald (c)

6. 10.05.2013 P.J. Lenne, 1840A.Levald (c)

7. 10.05.2013 P.J. Lenne, 1840
"Selle projekti juures oli minu üldiseks sihiks ruumi jagamine mitte
ainult linnavalitsuse kasust lähtudes, vaid ka elanike rõõmuks.
Mida rohkem areneb rahva kultuur ja heaolu, seda
mitmekülgsemad on ka tema huvid ja vaimsed vajadused.
Siia kuuluvad ka avalikud jalutusteed, milliseid peaks suurde linna
hulgana rajatama mitte ainult rahvale lõbuks, vaid ka tervishoiu
vajadustest lähtudes."
Samal ajal toimus Potsdami ümbruse maastike kaunistamine ning
nii Potsdamis kui Berliinis tegutsesid linna ja selle ümbruse
planeerimisel ka arhitektid Karl Friedrich Schinkel, Johann Carl
Ludwig Schmid jt.
Visioon ja koostöö
A.Levald (c)

8. 10.05.2013
Dresden - Pieschen
A.Levald (c)

9. 10.05.2013 A.Levald, M.Wiesenhüter, 1982A.Levald (c)

10. 10.05.2013 A.Levald, M.Wiesenhüter, 1982A.Levald (c)

11. 10.05.2013 A.Levald (c)

12. Tallinn 1860 - 1880
1864 - Tallinn võetakse merekindluste nimekirjast välja ja
vanalinna ümbritsev bastionkindlustuste vöönd antakse
linnavalitsusele üle.
Esmalt kavandas linnavalitsus saadud alad ehituskruntideks
jagada ning uusi tänavaid ehitada. Avalikkus nõudis aga
tungivalt sinna haljasalade rajamist.
Aleksander II tegi 1876. aastal Tallinna osalise planeerimiskava
kinnitamisel märkuse, et linnale üle antud aladele võiks Riia
eeskujul rajada puiestikud.
Seda võeti kuulda.
10.05.2013
Visioon ja koostöö
A.Levald (c)

13. Tallinn 1885
Eurich10.05.2013
Euroopas on vähe linnu nii suurejoonelise bastionaalparkide
vööndiga
A.Levald (c)

14. Tallinn 1881
Eurich
Mustjõe, Stroomi
10.05.2013 A.Levald (c)

15. Tallinn XIX sajandi lõpus
10.05.2013 A.Levald (c)

16. Tallinn XIX sajandi lõpus
1870 – Tallinn-Peterburi raudtee avamisega tõusis
Tallinn tollase Vene Impeeriumi üheks tähtsamaks
sadamaks
Tallinna elanike arv kasvas aastasaja lõpul kiiresti ja
1910-1914 moodustas aastane juurdekasv 9,5%
aastas.
XIX sajandi lõpuks laienesid hoonestatud alad linnas
oluliselt.
10.05.2013 A.Levald (c)

17. Tallinn XIX sajandi lõpus
Kuni XIX sajandi viimase veerandini olid kõik linnasisesed
vahekaugused jalgsi ületatavad. Linna hoonestatud ala
laienemine tingis linnasisese transpordi arendamise vajaduse.
1888 avati esimesed hoburaudtee liinid.
Vanalinna funktsioonide muutumine, keskuse osatähtsuse kasv,
uute rajoonide tekkimine – kõik see nõudis uute tänavate
rajamist ja uusi läbimurdeid linnamüürides, mida XIX sajandi
lõpupoole ka tehti.
Rannal kiiresti arenevad laevaehitus- ja remonditehased,
sadamaseadmed ja laod eraldasid linna merest.
Üldise linnaplaani puudumine tegi võimatuks heade kohalike
plaanilahenduste leidmise.
10.05.2013 A.Levald (c)

18. Tallinn XX sajandi alguses
1953
10.05.2013 A.Levald (c)

19. 1953
Tallinna raad algatas 29. veebruaril 1912 rahvusvahelise
võistluse ühtse linnaplaneeringu koostamiseks.
Võistlustingimused nägid ette nii linna olemasoleva
hoonestusala rekonstrueerimise kui ka uute ehituspiirkondade
planeerimise.
Planeeringu elluviimine pidi toimuma kahes etapis: esimene oli
arvestatud 25 aastale, teine aga kõigi kavandatavate alade
hoonestamisele.
Esimese auhinna vääriliseks tunnistati 1913.aasta aprillis ehk
üsna täpselt 100 aastat tagasi arhitekt Eliel Saarineni kavand.
10.05.2013 A.Levald (c)

20. Tallinn 1913 Eliel Saarinen – Suur-Tallinna planeeringukavand
10.05.2013 A.Levald (c)

21. Tallinn 1913 Eliel Saarinen ja Suur-Tallinn
Saarineni kohaselt on uutes, orgaanilise detsentraliseerimise
põhimõtete kohaselt rajatavates rajoonides ette nähtud
vajalikud maa-alad kõigi eluvajaduste rahuldamiseks.
Liiklus uutes rajoonides toimub põhiliselt jalgsi. Linna
transpordisüsteem on vajalik vaid episoodiliste kontaktide jaoks.
Põhilise ühistranspordi liigina paneb Saarinen ette
kombineeritud rööbastranspordisüsteemi (tramm ja linna
raudteeliin).
Tihe trammiteede võrk peab ühtlaselt paiknema kõigis
linnaosades ja kaugus elamutest ei või ületada 500 m. Linna
raudtee peab toimetama elanikud igast rajoonist uue raekoja
juurde 15 minuti jooksul.
10.05.2013 A.Levald (c)

22. Tallinn 1913 Eliel Saarinen ja Suur-Tallinn
Planeeringu koostamise ajal oli linnas haljasalasid
napilt, peamiselt haljasvöönd vanalinna ümber ja Kadrioru
park.
Saarinen loeb ülimalt tähtsaks tervislike elutingimuste
loomist linnas ja selle peamise vahendina pidevaid ja
lähedasi kontakte loodusega. Selleks kavandas ta
suurejoonelise haljastussüsteemi.
Planeeringus on märgitud, et haljasalade ja parkide paigutus
peab tagama nende vahetu läheduse elamurajoonidele, et
“iga elanik saaks käia pargis”.
Seostatud haljasalade süsteemi loomine võimaldas välja
arendada ka jalgteede võrgu.
10.05.2013 A.Levald (c)

23. Tallinn 1913
Suurejoonelise haljastussüsteemiga lootis Saarinen
vähendada kontrasti tervisliku maaelu ja tervist kahjustava
linnaelu vahel ning luua kõigile linnaelanikele tervislikud
elutingimused.
Haljasaladel olid ette nähtud ka spordi- ja mänguväljakud.
Elanike arvu kasvades oli ehitusperioodi lõpuks kavandatud
suurendada haljasalade pinda elaniku kohta
neljakordseks, absoluutne rohealade pinna kasv oli aga 30-
kordne.
Toonase maaspekulatsiooni kõrgajal oli see väga julge
ettepanek.
Eliel Saarinen ja Suur-Tallinn
10.05.2013
Visioon ja koostöö
A.Levald (c)

24. Tallinn 1913
Uutes elamurajoonides paiknesid elanikud üsna
tihedalt, kuid nii hoonestusalade sisse kui nende vahele oli
jäetud ruumi haljastusele.
Haljasalad jagunesid ülelinnalise tähtsusega
haljasaladeks, elamurajoonide parkideks ning
elamugruppide juures olevaks haljastuseks.
Saarise haljastussüsteemi põhimõtted on jäänud kestma.
Need on ka tänase Tallinna rohealade süsteemi alustalaks.
Eliel Saarinen ja Suur-Tallinn
10.05.2013 A.Levald (c)

25. Generaalplaanid pärast 1940.aastat
19711953
Majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised
kataklüsmid (revolutsioon, 2 sõda ja 50
aastat nõukogude okupatsiooni) ei
võimalda tänapäeval Saarineni
prognooside paikapidavust täiel määral
hinnata.
Generaalplaanide
põhimõtted haljasalade ja
haljassüsteemide loomiseks
kattuvad põhijoontes
Saarineni ettepanekutega.
10.05.2013 A.Levald (c)

26. Tallinn 1940
10.05.2013 A.Levald (c)

27. Kadaka küla < 1960
10.05.2013 A.Levald (c)

28. Elanike arvu muutumine Tallinnas
Tallinna rahvaarvu muutumine
0
50 000
100 000
150 000
200 000
250 000
300 000
350 000
400 000
450 000
500 000
1871
1891
1915
1926
1935
1959
1965
1971
1973
1975
1977
1979
1984
1990
1992
1994
1996
elanikke
10.05.2013
1844 oli Tallinnas 18
822 elanikku ja 9 227
sõjaväelast. Kokku 28
049 elanikku
Elanike arv Tallinnas
10-kordistus 120
aastaga;
Mitmel perioodil
kasvas elanike arv 10%
ümber aastas
A.Levald (c)

29. Maastike muutumine
10.05.2013 A.Levald (c)

30. Maastike muutumine
10.05.2013 A.Levald (c)

31. Maastike muutumine
10.05.2013 A.Levald (c)

32. Varasemad haljastuse planeeringud
Tallinna linna haljasalade korrastamise skeem (Eesti
Projekt 1979)
10.05.2013 A.Levald (c)

33. Tallinna linna haljasalade korrastamise skeem (EP 1979)
10.05.2013 A.Levald (c)

34. Tallinna linna rohelise vööndi skeem -
metsad
10.05.2013 A.Levald (c)

35. Tallinna linna rohelise vööndi skeem –
ökoloogiliselt kompenseerivad alad
10.05.2013
Ökoloogilise võrgustiku põhimõtteid rakendati Eestis
juba alates 1960ndatest
A.Levald (c)

36. Varasemad haljastuse arengukavad
10.05.2013
Kontseptsioon koostati ja
avalikustati 1987. aastal.
Dokument kinnitati Tallinna
keskkonnakaitse komisjoni
24. novembri 1987 istungil
ja kiideti heaks Tallinna
Linna RSN TK 29. jaanuari
1988 otsusega nr 25
A.Levald (c)

37. Varasemad haljastuse arengukavad
10.05.2013
Keskkonnakaitse kontseptsiooni arutelu 1987
Visioon ja koostööA.Levald (c)

38. Varasemad haljastuse arengukavad
• "1.1. Haljastust linnas tuleb käsitleda võrdväärse
elemendina teiste linnakeskkonda moodustavate
elementide (hooned, teed, kommunikatsioonid jne.)
kõrval. /---/
• 1.1.1. Haljastuse struktuurielemendid linnas peavad
moodustama seotud võrgu.
• 1.1.2. Tallinna kohta tuleb koostada haljastuse
generaalplaan, mis sisaldab
inventeerimisandmed, seisukorra
hinnangu, perspektiivse arengu suunad ja kriteeriumid.“
Kontseptsioonis seati üldised eesmärgid ja kirjeldati
põhimõtted linnahaljastuse ökoloogilise efektiivsuse
suurendamiseks, kaitseks ja hoolduseks
10.05.2013 A.Levald (c)

39. Varasemad haljastuse arengukavad
HALJASTUSEST JA LINNAHALJASTUSE
GENERAALPLAANIST A.Levald Õhtuleht 15 ja 22.veebruar 1989
• Linnahaljastuse staatus peab eelkõige
väljenduma, haljassüsteemi sihipärases ja kavakindlas
arendamises kogu linna ulatuses, ning tema eluliste
arenguhuvide fikseerimises nii linna generaalplaani
koosseisus kui ka eraldi projektdokumendina - kõigile
linna ametkondadele kohustuslikus, linna kui
ökosüsteemi tervishoiust lähtuvas linnahaljastuse
genplaanis.
• Siit on aga vaid üks samm veelgi komplekssema
nähtuseni, nimelt linna maastikulise arengu skeemini.
10.05.2013 A.Levald (c)

40. Varasemad haljastuse planeeringud
Tallinna haljasalade inventariseerimise plaan (1993)
 Haljastuse inventariseerimisplaani koostamise
eesmärgiks on eelkõige linna poolt hooldatavate ning
linnale oluliste haljasmaade arvestuse korrastamine.
 Aidata haljasmaade olemi väljaselgitamisega kaasa töö
käivitamisele Tallinna linnaplaaniga.
 Selgitada Tallinna haljastuse arenguplaani koostamise
vajadust Tallinna maastikuarenguplaani (MAP)
raames ning koostada lähteülesanne Tallinna MAP-ile.
 Valmistada ette otsus Tallinna maastikuarenguplaani
koostamise alustamiseks.
10.05.2013 A.Levald (c)

41. Varasemad haljastuse planeeringud
 Töömeetodiks valiti teemaandmete kihtidena
töötlemine.
 See on linnaplaneerimisel (sh. maastikuarenguplaanide
koostamisel ning maastiku analüüsil) laialt levinud
võte, mis võimaldab edaspidi käesoleva töö haakumist
nii Tallinna linnaplaani kui ka teiste erialaste
osaplaanidega (näit. liiklus, tehnovõrgud jne.).
 Nimetatud plaanide koostamisel kasutatakse
tõenäoliselt sama metoodikat kui kõige ülevaatlikumat
ja ratsionaalsemat.
10.05.2013
Tallinna haljasalade inventariseerimise plaan (1993)
A.Levald (c)

42. Varasemad haljastuse planeeringud
 Haljasmaade inventariseerimise plaani alusel määras
Tallinna Linnavolikogu 1994.aasta alguses Tallinna
haljasmaade kasutusotstarbe ning
 taotleb munitsipaalomandisse üldkasutatavate
haljasalade maa kogupindalaga 629,63 ha ning linna
hoiumetsade maa kogupindalaga 599,9 ha.
10.05.2013
Tallinna haljasalade inventariseerimise plaan (1993)
A.Levald (c)

43. Varasemad haljastuse planeeringud
10.05.2013
Maakasutuse plaan (olem)
Probleemplaan Maastiku-
Arengu Plaan
Haljasmaade hooldusplaan Perspektiiv
Haljasalade inventariseerimise
plaan
Tallinna haljasalade inventariseerimise plaan (1993)
A.Levald (c)

44. Varasemad haljastuse planeeringud
Tallinna haljasalade inventariseerimise plaan (1993)
10.05.2013
 Haljasmaade inventuur on Tallinna maastikuarenguplaani
(MAP) koostamise esimeseks etapiks, mis käivitab pikema
kestvusega töö.
 MAP hõlmab ühe koostisosana ka Tallinna haljastuse
arenguplaani, kuid on viimasest oluliselt ulatuslikum, käsitledes
sügavuti ka looduslikke maastikuelemente ja -
vorme, linnaökoloogilisi aspekte ning paljude teiste
linnaehitusvaldkondade (hoonestus, tänavavõrk, trassid jne.)
mõju linnamaastiku kujunemisele.
 Paljudes Euroopa linnades on MAP kujunenud üheks põhiliseks
instrumendiks, millega tagatakse linnaplaanis aktiivse
maastikuhoolduse ja -kaitse põhimõtetega arvestamine ning
linna harmooniline areng.
A.Levald (c)

45. Varasemad haljastuse planeeringud
Tallinna haljasalade inventariseerimise plaan (1993)
10.05.2013
 Töö MAP-iga on neis linnades reeglina pargiameti
(haljastusameti), keskkonnaameti ja linnaplaneerimisameti ühine
mängumaa.
 MAP kui linnamaa kasutusalternatiiv on demokraatlikes
ühiskondades seatud vältima linna ehitusameti(te) poolt
koostatavate planeerimisettepanekute võimalikku ühekülgsust.
 Nii linnaplaani kui ka MAP-i koostamine on järjepidevad ja
üksteist täiendavad protsessid.
 MAP-i põhimõtteid käsitleti lähemalt linna (valla)
maastikuarhitektuurse planeerimise juhendi eelnõus (A. Levald
1992)
Visioon ja järjepidevus
A.Levald (c)

46. Tallinna üldplaneering 2010 (2001)
10.05.2013 A.Levald (c)

47. Tallinna haljastuse arengukava
10.05.2013
koostatud 1998-2005
A.Levald (c)

48. Milleks veel rohealade teemaplaneering?
Elamispinda ühe elaniku kohta on
Tallinnas umbes 2 korda vähem kui
Põhjamaades – suund
suurenemise suunas;
Haljasalade ja linnametsade
arengutrend elaniku kohta on
püsivalt negatiivne;
Toimub looduslike pidepunktide
vähenemine linnamiljöös ja
väärtushinnangute muutumine;
Elukeskkond ja avaliku ruumi
kvaliteet) linnas ei
rahulda, tulemuseks on elanike
siirdumine linna
ümbrusesse, valglinnastumine ja
kaasnev transpordiprobleemide
nõiaring.
10.05.2013 A.Levald (c)

49. Metsapinna muutumine aastast 1980
10.05.2013 A.Levald (c)

50. 10.05.2013
Koostatud 2001-2002, kehtestatud 2003
A.Levald (c)

51. Regionaalset arengut ja asustust suunavate miljöö- ja
keskkonnaväärtusi teadvustavate planeeringute
rakendamine toimub kohalikul tasandil
10.05.2013 A.Levald (c)

52. Tallinna ja ümbruskonna rohevõrgustik
10.05.2013 A.Levald (c)

53. Teemaplaneering Tallinna rohealad
1. Teemaplaneeringu “Tallinna rohealad” algatamine (Tallinna
Linnavolikogu 24. märtsi 2005 otsus nr 67)
2. Teemaplaneeringu “Tallinna rohealad” lähteülesanne
(kinnitatud Tallinna LV 11. juuli 2005 korraldusega nr 1400-k)
3. Teemaplaneeringu “Tallinna rohealad” koostas Tallinna
Linnaplaneerimise Amet. Teave TLPA kodulehel
http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-rohealad
Planeering on kooskõlastatud, välja arvatud Tallinna
Transpordiametiga, ning koostamine peatatud enne
vastuvõtmist ja avalikustamist
4. Teemaplaneeringu “Tallinna rohealad” strateegilise
keskkonnamõju hindamine on heaks kiidetud. Teave
Tallinna Keskkonnaameti kodulehel
http://www.tallinn.ee/est/g3566s26339
10.05.2013 A.Levald (c)

54. Teemaplaneeringu “Tallinna rohealad” koostamise sisulised
põhimõtted lähtuvad Tallinna Keskkonnastrateegiast, mis annab
üldised suunised haljastuse käsitlemisel planeeringute
koostamisel ja projekteerimisel:
10.05.2013
• Planeerimisel, projekteerimisel ja ehitustööde tegemisel
käsitletakse haljastust võrdväärse elemendina linnakeskkonna
tehislike elementide (hooned, teed, kommunikatsioonid) kõrval.
• Haljastust säilitatakse maksimaalselt, olenemata
omandivormist.
• Haljastus ning selle struktuurielemendid peavad olema kõikide
maakasutusviiside loomulik osa.
Koostöö ja järjepidevus
A.Levald (c)

55. Jätkutööks
veelinnustiku
uuring
Falgi park
10.05.2013
Rohealade väärtuste uuringud
(2006-2007)
A.Levald (c)

56. 10.05.2013 A.Levald (c)

57. Jätkutööks Tallinna
kasvukohatüüpide
ja taimkatte
kaardistamine
10.05.2013 A.Levald (c)

58. Tallinna rahvusmaastikud
Stroomi
Aegna
10.05.2013 A.Levald (c)

59. Tallinna vetevõrk ja ajaloolised veekogud
10.05.2013 A.Levald (c)

60. Rohealad ja elanike tihedus
10.05.2013 A.Levald (c)

61. Rohealade kättesaadavus
10.05.2013 A.Levald (c)

62. Rohealade kättesaadavus
• Analüüsitud on haljasalade piisavust piirkonniti.
• Kättesaadavuse analüüsi aluseks on võetud kaugused 300m ja
600m.
• Maailmas on üldiseks heaks planeerimistavaks, et hoonestatud
alal on 300m raadiuses (kuni 15 min jalakäigutee kaugusel)
vähemalt üks avalikuks kasutamiseks mõeldud ja vähemalt
haljaku suurusega haljasala (asumipark).
• Juurdepääsetavuse analüüsist selgub, et Tallinnas on
ulatuslikud piirkonnad, kus isegi asumi tähtsusega rohealad ei
ole vajalikul määral kättesaadavad.
10.05.2013 A.Levald (c)

63. Rohealade kättesaadavuse parandamise
vajadus
10.05.2013
Rohelisega on esile
toodud
piirkonnad, kus
rohealade
kättesaadavus
vajab oluliselt
parandamist
A.Levald (c)

64. 10.05.2013
ROHEALA
Makro-, meso- ja
mikrotasand
HALJASALA
LOODUSLIK
HALJASMAA
MAAVILJELUS-
MAA
Ühena vähestest
Euroopa linnadest
Tallinnas
planeeringuliselt
puudub
JÄÄTMAA
maakasutuse reserv
või kasutusele
võtmata ala
HALJASTU
ökotõhususe mõiste, mis
hõlmab kõiki maakasutusliike
linnas
Roheala
Rohealade käsitlus vajab järjepideva tüpoloogia
kasutamist, mis on nende võrreldava analüüsi ja
seire eelduseks
A.Levald (c)

65. 10.05.2013
HALJASALA
PARK
METSAPARK
HALJAK AED ÕU HALJASTÄNAV
PUIESTEE HALJASRIBA HALJASTUTEE
ASUTUSTE HALJASMAAD
KALMISTU
TERVISHOIU-
ASUTUSED
HARIDUS-
ASUTUSED
KULTUURI-
ASUTUSED
Haljasala
A.Levald (c)

66. 10.05.2013
LOODUSLIK HALJASMAA
LINNAMETS
PARKMETS HOIUMETS KAITSEMETS
ROHUMAA
PUISNIIT NIIT LOOPEALNE
RABA LIIVIK VEEKOGUDE
RANNA- JA
KALDAVÖÖND
Looduslik haljasmaa
Ökosüsteemide vaesestumisest tulenev majanduskaotus on kaks
korda suurem kui kliimamuutuse maksumus
Tuleb kaitsta säilinud looduslikke kooslusi ja leppida uudsete
ökosüsteemidega
A.Levald (c)

67. 10.05.2013
TÄNAN JÄLGIMAST!
KOOSTÖÖD JA JÄRJEPIDEVUST
VISIOONIDE ELLUVIIMISEL!
A.Levald (c)