Download to read offline
m6ttej6ud2
- 1. sinuversum fotodgettyimages 80cosmopolitan.ee juuni 2015 MõjujõudKas teadsid, et negatiivsete tunnetega võid oma ter- vist nõrgestada? Ja seda, et positiivsed emotsioo- nid on heaoluga reaal- ses seoses? Jah, sinu mõtted on võimsamad, kui sa arvata oskad. KairitKütt H iljuti avaldas Ameerika psühholoog Scott Barry Kaufman uuringu, millest ilmnes, et negatiivsed tun- ded suudavad tõepoolest sinu elukvaliteeti ja tervislikku seisundit mõjutada. Tema sõnul kehtib sama ka optimismi puhul ehk positiivne mõtle- mine võib su immuunsüsteemi tugev- dada. Seega, kui varem pidasid väljen- dit “kõik on kinni mõtlemises” kergeks sõnakõlksuks, siis loe edasi ja saa teada, millinereaalnemõjuselleltegelikultsinu elukvaliteedile on. “Negatiivse hinnangu saanud emot- sioonid on tajutavad mitmete keha ja meele omadustena.” Mõtete
- 2. sinuversum juuni 2015 cosmopolitan.ee81 Söövitavnegatiivsus Joogajuhendaja ja -õpilane Marilii Toots (www.joogatun- nid.ee) ütleb, et nimetades midagi positiivseks või negatiiv- seks, anname sellele omapoolse tõlgenduse, mis ei tarvitse olla tegelikkusega kooskõlas. Tihti lähtutakse hinnangute andmisel just hetkeemotsioonidest. “Negatiivse hinnangu saanud emotsioonid on tajutavad mitmete keha ja meele omadustena,”sõnabtajatoobnäiteksraskustunde,kurbuse, rahutuse,huvipuuduse,ebakindlusejakahtluse.“Negatiivne emotsioon võib ollatakistav,pidur- dav ning jõudu rööviv – sõltuvalt subjektiivsest tõl- gendusest.” “Olukord või sündmus,misteki- tab tugevaid, ras- kesti talutavaid emotsioone (nii positiivseid kui ka negatiivseid) võib pikemas perspek- tiivisosutudastabi- liseerivaks ja pu- hastavaks jõuks. Samuti see, mis pakub hetkeliselt naudingut, võib ajapikku hoopis kannatusi põhjustada,” lisab Toots ja ütleb, et taju- minelähtubsubjektistehktajujast,mittetajutavastobjektist. Ambromed Kliiniku psühholoog Liine Põldsam selgi- tab samuti, et intensiivseid negatiivseid emotsioone, näi- teks tugevat ärevust või ärritumist kogedes toimub orga- nismis mitmeid muutusi. “Vereringesse paiskuvad hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin, mis toimivad sti- mulandina. Pulss kiireneb, vererõhk tõuseb, pupillid laienevadjaverevoollihastessesuureneb.Needmuutused aitavadmeilomajõuvarusidkoondada,etolukorragatoime tulla,” märgib ta. “Intensiivsetel negatiivsetel tunnetel on läbi aja olnud kohastumuslikroll–needonandnudmärkumeileohtlikust stiimulist, varustanud meid energiaga ning seeläbi valmis- tanud ette ohuga toimetulekuks – võitlemiseks või põge- nemiseks. Kui tekkinud negatiivsed emotsionaalsed reaktsioonid on lühiajalised, taastab organism oma tavapärase seisundi üsna kiiresti. Kui need on aga pikaajalised ja püsivad, ei pruugi meie organism suuta normaalset olekut taastada. Selle ta- gajärjel võime kogeda kurnatust, vererõhk võib olla pi- kema aja jooksul kõrgem, samuti esineda südame rütmihäireid,” selgitab Põldsam. “See, mis pakub hetke- list naudin- gut, võib aja- pikku hoopis kannatusi põhjustada.”
- 3. sinuversum Mis aitaks pingeliseleluperioodil rahuneda, et väl- tida haigestumist ning hoida organismi tugevana? “Säilita selge meel, et näha sisse harjunud mõtte- ja käitumismustreid ning meele toimimise mehha- nisme,” ütleb joogajuhendaja Marilii Toots. “Tead- vustamise kaudu on võimalik emotsioone juhtida.” Mõtetesse aitab selgust tuua hingamisele kesken- dumine. “Aseta käed rinnale ja kõhule. Jälgi hingeõhu liikumist läbi ninasõõrmete, rindkere ja ala- kõhu. Märka, kuidas kogu keha hingab (luba sisse- hingamisel kõigepealt paisuda rindkerel, siis alakõ- hul, väljahingamisel aga lase kõigepealt vajuda alakõhul, siis rinnakul). Luba väljahingamisel sujuvalt pikemaks muutuda. Lõdvestu seejuures teadlikult.” “Joogapraktikas kasutatakse selguse suurendami- seks ja meele rahustamiseks ka kujustamist, heli, füüsilisi harjutusi, mantrat, enesevaatlust, teistsu- guse vaatenurga leidmist ehk olukorrast distantsee- rumist. Samuti võid lihtsalt minna ka loodusesse kõndima,” soovitab Toots ning toob võimalike va- riantidena välja veel joogatunnid (grupis või indivi- duaalsed) ja isikliku kava järgi harjutamise. “Oluline on järjepidev ja teadlik praktiseerimine.” Pseudoprobleemide 82cosmopolitan.ee juuni 2015 Kas oled tundnud, et kui su elus on kõik ideaalses korras, siis ei ole see justkui “normaalne” ning miski peab siiski halvasti olema? Jah, meie ka. “Kui kõik on hästi ja ettevõtmised sujuvad, peaks elu olema muretu ja inimene õnnelik,” sõnab psühholoog Põld- sam. “See, kas sinu jaoks on kõik hästi, sõltub sellest, kuidas sa antud olukorras mõtled ning kuivõrd neid mõtteid usud. Kui tunned survet olla rahul, sest kõik on ju näiliselt korras ja peaksid olema õnnelik, kuid sa ise seda piisaval määral ei usu, ei tunne sa ka erilist rahulolu.” “Näiteks kipuvad mõned inimesed mõtlema, et hea aeg võib otsa saada: “Varsti läheb kindlasti midagi nässu. Mis siis saab, Kõikonkinnimõtlemises? “Laias laastus on paljugi kinni meie suhtumises ja olukor- dade tõlgendamises, aga mitte ainult,” märgib Toots. “Olulist osa esindavad ka teadvustatud ja teadvustamatud harjumused ning isikuomadused, mille kaudu maailma tõlgendatakse. Tajutavad emotsioonid mõjutavad inimese üldist heaolu ja tegutsemistahet. Kui mõistad meelte toi- mimisemehhanismitervikuna,siisonvõimalikomaemot- siooneteadlikultjuhtidaningenesetunnetsuunata.Tasub aga mõelda, kas on ikka mõttekas end kontrollimatutel emotsioonidel mõjutada lasta?” “Hoiatusenatulebmärkida,etkuilubameendemotsioo- nidel juhtida ja oleme n-ö emotsionaalsel laineharjal, võib liikumine olla hetkeks kiire, kuid ootustele mittevastavad tulemused ja takistused võivad meid sama järsult ka süga- vasse kannatusse viia,” lisab Toots. “Eksisteeriboht“emotsionaalsessedopingusse”takerduda, soovidesolnutveeljaveelkogeda.Eladespidevalt“Ameerika mägedel”, on see lühiajaliselt lõbus ja annab jõudu, kuid pi- kemas perspektiivis võib osutuda väsitavaks ning kurnavaks nii vaimselt kui ka füüsiliselt. See võib juhatada hoopis sõltu- vuste, kurnatuse või läbipõlemise küüsi,” ütleb ta. Ka Põldsami sõnul mõjutavad mõtted seda, kuidas end tunneme ning seeläbi meie füüsilist heaolu. “Kujuta ette olukorda, kui oled saanud pärast uuele töökohale kandi- deerimist eitava vastuse. Ühel inimesel võivad taolises si- tuatsioonis käia peast läbi mõtted: “Sel korral ei õnnestu- nud. Saadan homme veel paar CV-d, küll lõpuks läheb hästi.” Teine võib aga samas olukorras mõelda: “Ma ei saanudki seda tööd. See on kohutav. Enam pole mõtet üritadagi.” Mida negatiivsemalt olukorda hindame, seda enam tajume negatiivseid tundeid. Need, mis kestavad pikka aega ja millega me ei oska toime tulla, võivad orga- nisminõrgestadaninghaigustelevastuvõtlikumaksmuuta.” Mõtted lõksus selgeks!
- 4. sinuversum “Selleks, et eesmärkesaavutada, aga seejuures võimalikult vähe stressi kogeda ning eduelamust suurendada, tasub arvesse võtta järgmisi nõuan- deid,” soovitab psühholoog Liine Põldsam. “Ees- märgi saavutamiseks on vaja see esmalt sõnas- tada,” ütleb ta ja soovitab järgida SMART reeglit. juuni 2015 cosmopolitan.ee 83 kui partner mind maha jätab? Mis siis, kui mu lastega midagi halba juhtub, kui mu äriplaan ebaõnnestub?” Taolised mõtted tekitavad ärevust ja hirmu, olgugi et miskit negatiivset pole aset leidnud, ja takistavad head olukorda nautimast,” selgitab Põld- sam. Miks mõtlevad inimesed probleemidele, mida te- gelikult pole olemas, ega suuda seetõttu elu nautida? “Siinkohal tulevad mängu isikuomadused ja ümbritsev keskkond. Neurootilisemad inimesed kalduvad rohkem muretsema, tõlgen- davad tavapäraseid olukordi ohtlikena ning peavad pisiprob- leeme lootusetult keerulisteks. Keskkond, milles oled kasvanud ja igapäevaselt eksisteerid, võib isikuomaduste avaldumist soo- sida või piirata. Kui oled kasvanud peres, kus ühel või teisel vane- mal oli kombeks alati halvimaks valmis olla ja ülemäära pabis- tada, ning sulle on omane kõrgem neurootilisus, siis on üsna tõenäoline, et oled murelikuma meelelaadiga,” märgib psühho- loog. Kuidas seda muuta? “Olgugi, et sa ei saa oma isiksust muuta, on n-ö probleemide väl- jamõtlemine tegevus ja seda juba saab,” sõnab Põldsam ning soovitab: “Keskendu käesolevale hetkele. Kui hakkad probleeme välja mõtlema, rändad oma mõtetes olukordadesse, mida veel pole ja võimalik, et ei tulegi. Keskendumine praegusele hetkele hoiab tähelepanu sellel, mis on, mitte sellel, mis oli või tuleb.” “Hinga sügavalt sisse ja keskendu hingamisele. Jälgi, mis toimub sinu ümber ja sees. Oma mõtteid märgates ei pea sa neisse tingimata sekkuma.” “Eira n-ö probleeme otsivaid mõtteid. Lase lahti pähe tekkinud muremõttest, millega tegelemine tundub oluline, kuid mida tegelikult veel pole või mille osas ei saa sa hetkel midagi ette võtta. See võib algul tunduda keeruline või toimib vaid kor- raks, kuid mida enam sa negatiivsetest mõtetest lahtilaskmist harjutad, seda rohkem hakkab see ka õnnestuma.” SMARTreegel– Optimismivõlu “Positiivneemotsioonvõibollaagajulgustav,edasiviivning jõudu andev, sõltuvalt subjektiivsest tõlgendusest,” sõnab Marilii Toots. “See võib väljenduda huvis ja soovis tegut- seda, tervetes ja toimivates suhetes, lootuse olemasolus, energilisuses ja ka meeleselguses ning füüsilise keha ter- vises. Oleme tõenäoliselt kõik kogenud ajutist tugevat energiapuhangut, mis annaks justkui tiivad.” Liine Põldsam ütleb, et kui negatiivsete emotsioonide eesmärk on meie tähelepanu ohustiimulile koondada, siis positiivsed laiendavad perspektiivi maailmast. “Positiivsed emotsioonidmõjutavadajuviisil,missuurendabteadlikkust jatähelepanu.Selletulemusenasuudamerohkeminfotvastu võtta, hoida peas mitut ideed korraga ning mõista, kuidas erinevad mõtted on omavahel seotud,” ütleb ta, lisades, et heade emotsioonide kogemine aitab parandada une kvali- teeti,vähendadakülmetushaigustessejäämist,tagadakiirema paranemisesüdame-veresoonkonnahaigustestningsuuren- dadaüldistelugarahulolu.“Midarohkemsaannaderineva- tele olukordadele positiivseid hinnanguid ehk mõtled opti- mistlikkemõtteid,sedaenamkogedmeeldivaidemotsioone ning käitud endale soodsas suunas,” sõnab Põldsam. “Mee- nutame näidet, kus inimene ei saanud tööle, kuhu esialgselt kandideeris,ningmõtlessiis,etproovibveel.Taolisimõtteid mõeldes saadab ta suurema tõenäosusega CV veel mitmele tööandjale,misviibtedakiireminisoovitudeesmärgisuunas, võrreldes inimesega, kes on veendunud, et ei saagi tööd ja jätab proovimise katki,” selgitab psühholoog. Ka joogajuhendaja ütleb, et kui (meie arvates) midagi positiivsettulemaspole,kipumekaotamausaldusteluvastu ning elama minevikus või tulevikus, märkamata käesolevat hetke. “Kui meil puudub tuleviku osas selge nägemus, siis ontihtilihtsamuskudanegatiivsessekuipositiivsesse.Tead- matus ja muutused mõjuvad siis hirmutavalt,” sõnab ta. Spetsiifiline – eesmärk on sõnastatud võimali- kult täpselt ja suunatud kindlale tulemusele (hankida töö toitlustuse valdkonnas Tallinnas vs hankida töö, mis meeldib). Mõõdetav – objektiivselt saab hinnata, kas eesmärk saavutati või ei (sain töö vs ei saa- nud tööd). Asjakohane – eesmärk on asjaolusid arvestades oluline (hankida uus töö, sest õpingud on kohe läbi, tahan hakata raha teenima ning end proovile panna vs ma ei oska välja mõelda midagi muud, mida teha). Realistlik – eesmärk on saavutatav, võttes ar- vesse olemasolevaid ressursse (hankida töö, mis vastab kvalifikatsioonile, kogemustele ja on arendav). Täpselt ajastatud – eesmärgi saavutamiseks on paika pandud kindel aeg (hankida töö kahe kuu jooksul). “Kui oled sihi sõnastanud, hakka selle poole lii- kuma. Selleks, et motivatsioon ei langeks, püstita vahe-eesmärke. Pea ka meeles, et tagasilöögid on loomulikud, ning leia viise, kuidas neid ületada. Katsumused aitavad vahel leida uusi ning pare- maid lahendusi. Eesmärgi saavutamise järel on hea end premeerida,” soovitab psühholoog. mis see on?