1. VÄRVIÕPETUS Цветоведение

2. PÕHIMÕISTED ОСНОВНЫЕ ПОНЯТИЯ Põhivärvid – основные цвета Primaarvärvid – первичные цвета Sekundaarvärvid - вторичные цвета Värviring – цветовой круг Kromaatilised värvid – хроматические цвета Akromaatilised värvid – ахроматические цвета

3. PÕHIVÄRVID Kollane,punane ja sinine on põhivärvid ,neid ei saa koostada segamise teel Põhivärve omavahel segades saame kõiki teisi värve Millised värvid on põhivärvid? Miks nimetatakse neid põhivärvideks? Primaarvärvid ja sekundaarvärvid. Kuidas tekivad sekundaarvärvid?

4. VÄRVIRING K+P=ORANZ P+S=VIOLETT S+K=ROHELINE Oranz,violett ja roheline on II ast- me värvid

5. VÄRVIDE SEGAMISE ELEMENTAARTABEL Põhivärvid. Põhivärvide oma-vahelisel segamisel tekivad sekundaar-värvid. Värve on võimalik helestada ja tumestada

6. VÄRVI PÕHIKARAKTERISTIKUD Värvitoon (värvus) Ideaaliks spektrivärvid Küllastus, kromaatilisus Kromaatilised Akromaatilised Heledus Helestamine Tumestamine

7. VÄRVITOONID Põhivärvide segamisel saadakse uusi värvitoone Lähistoonid

8. KROMAATILISUS Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid Akromaatilised värvid ehk värvitud värvid Kromaatilised värvid loovad kromaatiliste värvide abiga paberil värvide maailma

9. VÄRVIDE HELEDUS Primaarsed ja sekundaarsed värvid Akromaatilised värvid Viimased võimaldavad värve helestada ja tumestada Heleduse ja tumeduse astmed

10. KOMPLEMENTAARVÄRVID Igal värvusel on täiendvärvus ehk vastandvärvus PUNANE-ROHELINE (S+K) KOLLANE-VIOLETT (P+S) SININE-ORANZ (K+P) Värviringil asuvad nad teineteise vastas

11. SOOJAD JA KÜLMAD VÄRVID SOOJAD KÜLMAD

12. VÄRVILAHENDUS TOON TOONIS Värviringil olevaid värvitoone võib helestada ja tumestada V õib valida ainult ühe sobiva värvitooni, värvida toon - toonis

13. MEELEOLU LOOMINE VÄRVILAHENDUSEGA Värviring ja värvilahendused: toon - toonis, lähistoonides, vastandvärvides, soojades toonides, külmades toonides.

14. VÄRVIKONTRASTID Värv – värvis Hele – tume V astandvärvid Soe - külm

15. KVANTITEETKONTRAST Iga värvitoon nõuab harmoonia saavutamiseks teatava hulga kontrasttooni (vastandvärvi) PUNANE - ROHELINE 1/2 - 1/2 ORANZ - SININE 1/3 - 2/3 KOLLANE - VIOLETT 1/4 - 3/4

16. SIMULTAANKONTRAST Ühe värvitooni mõju teisele Oranzil taustal muutub hall toon külmemaks, sinisel soojemaks Punane ruut tundub valgel taustal tumedam, mustal heledam

17. VALGUS

18. VALGUS JA VÄRV Päikesevalgus on liitvalgus Läbi prisma langedes laguneb ta spektri- ehk vikerkaarevärvideks

19. SPEKTRIVÄRVID Seitse spektrivärvi p unane oranž kollane roheline sinine indigo violetne

20. VÄRVISPEKTRI JAGAMINE Värvispektri jagamine kuueks tsooniks Spektrivärvid on värvitooni puhtuse hindamisel ideaaliks Vastavalt nägemistajule – kolmeks tsooniks RGB-süsteemile aluseks

21. VÄRVIMUDELID RGB (red green blue) – aditiivne värvimudel Aisting – kiirguse liitumisega (sünteesiga) CMYK (cyan magenta yellow key) –subtraktiivne värvimudel Aisting – kiirguste eraldamisega (sünteesiga)

22. RGB (RED GREEN BLUE) R-red, G-green, B-blue, C-cyan, M-magenta, Y-yellow

23. CMYK (CYAN MAGENTA YELLOW KEY) Cyan -värviga kaetud pind neelab pealelangevast valgest valgusest täielikult ära punase valguse Magenta -värviga kaetud pind rohelise Yellow -värviga kaetud pind sinise valguse

24. CMYK Cyan -värvi, magenta -värvi ja yellow -värvi segamisel neelatakse kogu pealelangev valgus - pind tundub peaaegu mustana R-red, G-green, B-blue, C-cyan, M-magenta, Y-yellow

25. KASUTAMINE RGB kasutatakse valgust kiirgavate seadmete, näiteks telerite ja arvutimonitoride töös CMYK kasutatakse trükitööstuses ja värviprinterites

26. VÄRVIPRINTERID Kujutis arvuti monitoril kasutab RGB-värve printimiseks tuleb konverteerida CMYK- kujutiseks Seda tehakse tarkvaraliselt printeri juhtprogrammi ehk draiveri abil

27. NELJAVÄRVITRÜKK Menetlus põhineb substraktiivsel CMYK-värvimudelil

28. VÄRVILAHUTUS Etapp värvifotode ja graafika trükiette - valmistuses, kus originaalkuva lahutatakse neljaks komponendiks: cyan, magenta, yellow, black

29. VÄRVIRING s eosed kolme erineva põhivalguse (RGB) ja kolme põhivärvi (CMY) vahel