Downloaded 16 times
Graafika
- 1.
- 2. Graafika tekkis u500 aastal Paberi ja trükikunsti leiutamine Kujutava kunsti liik, mille põhiväljunditeks joon, punkt, mustad ja valged pinnad Graafika käib ajaga kaasas
- 3. Joonistus – süsiPaljundus ehk estamgraafika Kõrgtrükk –puulõige, puugravüür, linoollõige, tinagravüür Sügavtrükk – vasegravüür, kuivnõel, mezzotinto, ofort, pehmelakk, akvatinta Lametrükk – litograafia, monotüüpia Sõeltrükk- serigraafia Rakendusgraafika tarbegraafika, raamatuillustratsioon, plakat, karikatuur
- 4. Trükib kõrgem osa.Trükiplaadist uuristatakse välja osad, mis ei trükiks. Enimlevinud linool ja puulõige. Miinuseks täpsete joonte saavutamise keerukus Ivo Kruusamägi Linoollõige
- 5. Algus 6 sajHiinas seoses budismi levikuga 14 saj. jõudis paberivalmistamise oskuse levikuga Euroopasse 16 saj. hakati illustreerima raamatuid ja puulõige arenes eraldiseisva tehnikaga kunstivormik Kõrgaeg 15-16 saj kui ka maalikunstnikud hakkasid selle vastu huvi tundma 16 saj II pool – uued tehnikad surusid puulõike pigem odavate rahvaväljaannete tehnikaks. Carl Eugen Keel
- 6. Puulõige on vanimgraafikatehnika, kus trükiplaadiks kasutatakse puuplaati. Puuplaadile joonistatakse kavand ning kontuuri ääred lõigatakse välja noa või peitliga. Trükiplaat kaetakse värviga ning kokkupuutel paberiga jätab puuplaat trükijälje. Võimalik on teha ka mitu kavandit ning neid erinevate värvidega üksteise peale trükkida, et saada detailirohke pind.
- 7. Eduard Wiiralt “Puulõikesünd” Albrecht Dürer “ Apokalüptilised ratsanikud”
- 8. Puugravüür võeti laialdaseltkasutusele alles 19.sajandil Puugravüür tehti otspuule Võimalik teha peenemaid jooni, kujutada paremini loomi ja linde Aluse pani Thomas Bewick 18 saj. Kasutati tiheda süüga puitu Peen joonte võrgustik August Daugell, 1893
- 9. Eduard Magnus Jakobson“ Kooli Lugemise raamat” Eduard Magnus Jakobson “ Siioni sõnumitooja leht”
- 10. Sarnane puulõikega, kuidtrükiplaadina kasutatakse linooli. Põrandamaterjaliks mõeldud, kuid leidis kasutust ka kunstnike seas Kasutuselevõtjaks Die Brücke Alguses kutsuti puulõikeks Picasso ja Matisse aitasid tõsta linooli mainet Oma lihtsuse tõttu väga populaarne amatöörkunstnike ja laste seas Eestist tuntuim Peeter Allik
- 11. Puulõike tehnika, kuidlinooli on kergem lõigata. Trükib kõrgem pind. Raske teha suuremõõtmelisi teoseid Vähe tõmmiseid Puudub trükiplaadi tekstuur Kasutatakse peitlit lõikamiseks Trükipressi abil trükitakse, saab ka käsitsi
- 12. Peeter Allik “Meiekontseptsioon on tulevik”
- 13. Eve Kask “Eresininenaine” 7/50 Eve Kask “Poeet” 20/50
- 14. Vastupidine meetod kõrgtrükile– trükib uuretes olev trükivärv Trükkimiseks kasutatakse trükipressi Materjalideks, millest trükiplaat tehakse: vask, tsink, plastmass, papp, linaleom.
- 15. Joonistus kraabitakse võisöövitatakse metallplaadile Plaadile kantakse värv ja pühitakse uuesti puhtaks. Värv jääb ainult uuretesse alles Joonistus pannakse trükipressi alla, mille tugeva surve tõttu pundub niiske ja pehme paber uuretesse ja võtab sinna jäänud trükivärvi kaasa.
- 16. Plussideks: Peentetäpsete joonte saamise võimalus. Kasutati raamatute illustreerimisel Tehnikad: vasegravüür, kuivnõel, ofort, akvadinta, pehmelakk, mezzotinto.
- 17. 15 saj. algulLõuna- Saksamaal kasvas välja kullasepa tööst. 16.saj sai enimkasutatud paljundamise tehnikaks. Vasegravüür võimaldab väga täpseid ja detailirohkeid kujutisi Vastupidav trükiplaat lubab trükida kuni 800 tõmmist
- 18. Joonistus graveeritakse uuritsaga2-4 mm paksusele vaskplaadile Tekkinud servjooned vajutatakse siledaks Plaat kaetakse trükivärviga Plaadi pind puhastatakse ja jäetakse ainult graveeritud vagudesse trükivärv Trükitakse niiskele ja pehmele paberile trükipressi abil
- 19. Albrecht Düreri “MelanhooliaI” Albrecht Düreri "Rüütel, surm ja kurat"
- 20. Eduard Wiiralti „ Põrgu“
- 21. Kujutis kraabitakse trükiplaatikasutades nõela. Nõela joon on suhteliselt õhuke Tõmmiste arv väike
- 22.
- 23. Eduard Wiiralt "Régine" Eduard Wiiralt ”Kaksikportree"
- 24. 17. saj. leiutasLudwig von Siegen 18. saj. saavutas populaarsuse Inglismaal, kus graafikaga tegeleti suhteliselt vähe. Kujutise moodustavad mustal pinnal olevad valged pinnad Võimaldab edasi anda maaliteoste variundeid
- 25. Vaskplaat karestatakse mehhaaniliseltkasutades kumeraotsalist hambulist kiigerauda Plaadile joonistust kandes poleeritakse kohati karestatud pinda madalamaks Mida siledamaks poleeritakse, seda heledam jääb toon tõmmisele Kõrgemad karedamad pinnad jäävad tumedamad
- 26. Ludwig von Siegen “ Portrait of Amelie Elisabeth von Hessen”
- 27. Kaljo Põllu “Boat of the Sun”
- 28. Eduard Wiiralt “Moonika”
- 29. Leiutati 16.sajandil Augsburgirelvameister Daniel Hopfer’I katsetused metallplaatidega Kunstis võttis esmakordselt kasutusele Urs Graf Albercht Aldtorfer võttis kasutusele vaskplaadi Kõrgpunkt saabus Rembrandti loomingus
- 30. Metallplaat kaetakse asdaltlakigaSellesse kihti kraabitakse ofortnõelaga kujutis Tihti kaetakse plaat joonistuse paremaks eristumiseks tahmaga Seejärel pannakse plaat happesse Peale happekindla kihi eemaldamist kaetakse plaat trükivärviga Värv hõõrutakse tekkinud vagudesse ning trükitakse trükipressi abil. Peened jooned kaetakse vahepeal kinni, et jooned ei muutuks liiga laiaks. Võimaldab 100-200 tõmmist
- 31.
- 32. Daniel Hopfer “Viispalgasõdurit”
- 33. 16.sajand Esimeseks pehmelakikasutajaks peetakse Dietrich Meyerit
- 34. Metallplaat kaetakse pehmekrundiga ja asetatakse sellele paber Paberile tehakse joonistus pliiatsi või kriidiga Joonistuse kohal hakkab krunt paberi külge Paber eemaldatakse ja krundist eemaldatud pind söövitatakse Tehakse tõmmis.
- 35.
- 36.
- 37. 18. sajand Jean-Baptiste Le Prince Söövitusel saadud teraline plaadipind sobib kriidijoonistuste reproduktseerimiseks Võimaldab reprodutseerida ka värvilisi pindasid ja varjundeid
- 38. Poleeritud vask- võitsinkplaat tolmutatakse kampoli- või asfaldipulbrit sisaldavas kastis. Aineosaksed jäävad soojendamisel plaadi külge kinni Plaat söövitatakse parema tulemuse nimel mitu korda, seejuures heledamaks jäävad pinnad kaetakse vahepeal ofortlakiga. Trükivärv tungib ainult karestatud ja söövitatud pindadele. 100 kvaliteetset tõmmist
- 39.
- 40.
- 41.