2. Kodu Võrumaal
Sündinud 11.05.1902 Võrumaal Urvaste kihelkonnas Vana-Antsal vallas
talupojaperekonnas
Välimus – keskmist kasvu noormees,kõndis pika sammuga,kätt laialt
koogutades ning näitas alati välja head tuju
Pere – 2 õde, 3 venda; Karlil oli kaksikvend, kes suri 12 aastaselt kopsupõletikku
Haridus – vene õigeusu kihelkonnakool Kaikal 4; Peterburg; Tartu Poeglaste
Reaalgümnaasium
Kunstiõpingute algus – Konrad Mäe ateljeekool 1918; 1919 kunstikool Pallas
„Eesti Matisse“; foov
3. Pallases
Astus Pallasesse selle avamisel 1.10.1919
Nii õpetajad kui õpilased kuulusid eesti esimesse haritlaste
põlvkonda,kes olid peamiselt pärit maalt
Üks nooremaid – 17 – hüüdnimi „Poja“, heatahtlik ja
pehme loom, pelglik
Debüüt 1920. aastal kunstikool Pallase õpilastööde näitus
Õppereis Saksamaale – koolijuhataja Anton Starkopf sõitis
nelja õpilasega 1923 Dresdenisse
Esimesed tähtsad tööd : modernistlikud akvarellid
kodutalust – 1923-1924 rida akvarelle, seos Saksamaa
reisiga oli ilmne nii kujutamisviisi kui tehnika osas; temast oli
üleöö saanud modernist
1924 akvarellide ja õlivärvidega Karl Pärsimägi „Kompostisioon redeliga“ 1923, akvarell
realistlikud,natuurilähedased maainimeste portreed Karl Pärsimägi „Kompostioon redeliga“ 1923, akva
4. Vaikimise periood
Isa ei pooldanud kunstiõpinguid
Arenes aeglaselt – ei tahtnud lõpetada, 1926 kustutati õpilaste nimekirjast õppemaksu
tasumata jätmise pärast
Vaikimise aastad – 1926 – 1932, esineas vaid üksikutel näitustel, töödest ei tehtud kas väljagi või
said kriitika osaliseks
Vaikimise aastad veetis ta Võrumaal
Õde ja tema abikaasa osutusid oluliseks – abikaasa oli apteeker ning tõi apteegist värvide
valmistamiseks aineid; õe juures Tallinnas Nõmmel elades oli see üks harvu kordi,mil Pärsimägi
maalis Tallinnat
1932 viibis tihti Viljandis õel külas; Viljandis oli tema mõõnaaja haripunkt – ta oli närviline ja
hävitas töiud
1932 sügisel läks tagasi Pallasesse, mis tähtisab tema loomingulise kõrgaja algust
5. Tagasi koolipingis
Pallasesse tagasitulekul maalis Pärsimägi rohkem kui kunagi
varem, uues oma tööde paremiku
Õpetajaks võttis Ado Vabbe
Maalis kiiresti
Tema taotluseks oli kujutava olemuse tabamine- see kas
õnnestus otsekohe või üldse mitte
„Kui päevas 20-30 pilti valmis ei saa,pole üldse mõtet asjaga
tegeleda“
Pärsimägi teiste pilgu läbi – „jäägitult kunstile andunud siiras
loomus“,eluvõõras,näis teistest vaesem
Osales kõigil tähtsatel näitustel; 1935 kunstiühing Pallase Karl Pärsimägi „Autoportree pärlitega“
17.näitusel Tartus – siitpeale hakati tema maale seostama 1935-1936 õlimaal
Matisse’ga
6. Maalija tippvorm
Värvid – värvide abil loob Pärsimägi meeleolu
Inimeste kujutamine – inimene on tegevuses või istub väliselt passiivselt,endassetõmbunult. Kui maalil on
mitu inimest,siis omavahel nad ei suhtle. Modellideks enamasti naised. Inimesed on Pärsimäel kohati kui
ebamateriaalsed olendid,kelles puudub mõttemadalus ja kurjus.
Linnavaated – Tartust ja Võrumaast,kuna seal kulges ta elu;neutraalsed „turistlikud“ vaated,
Graafika – 1932-1937 lõi ka graafikat
Monotüüpia – ligi 60 monotüüpiat
„Kirves ja kuu“ – 1935 vapustas Pärsimäge hingepõhjani ema surm, 3 metafoorset tööd pealkirjaga „Kirves
ja kuu“ osutavad Mart Raua 1935. aastal ilmunud romaanile “Kirves ja kuu“
1936 lõpetas Pärsimägi Pallase. Selleks ajaks tunti tema töid näitusepildis kui „Matisse’ist lähtuvaid
väikeseid maalinguid“.
7. Unistustelinna Pariisi
Proovis juba 1929. Üritas leida
rahalist toetust, kuid ei
saanud seda.
Innustust näitab asjaolu, et
hakkas juba Eestis prantsuse
keelt õppima
1937 oli minek koos 3me
kaaskunstnikuga
La Grande Chaumiere’i
vabaakadeemia
Karl Pärsimägi „Maastik puudega“ Karl Pärsimägi „Jaapanlanna“ õlimaal
1938 Cezanne’i-vaimustus
1937-1940 õli
Pargimotiivid
8. Kuue kunstniku näitus 1939
1930ndate lõpul jätkas Eesti
näitustel esinemist – saatis pilte nii
õe perekonnale kui ka Kristjan
Tedrele
1939 oldi väga valimustuses
Pärsimägist, näitus sai palju
positiivset vastukaja
1939 Tallinna Kunstihoones väljas
27 õlimaali, Tartu Pallases 25
õlimaali
1985 rekonstrueeris kunstiteadlane Karl Pärsimägi „Ateljee“ Karl Pärsimägi „Lugeja“
Tiina Abel 1939nda aasta näituse 1938 õli dateerimata, õli
võimalikult täpselt
9. Elu lõpp
Sõjaeelses Pariisis muutus elu aina raskemaks ja kallimaks,muuseumid suleti
Pikapeale hakkas tundma koduigatsust,kuid ei raatsinud koju sõita, ei tahtnud kaotada hingelist
vabadust,mis oli Pariisist saanud
14.07.1940 jõudsid fašistlikud Saksamaa väed Pariisi ning okupeerisid linna; Pärsimäega edasist juhtnut
saab konstrueerida vaid teiste teadete järgi
Väidetavalt üritas Pärsimägi ikka lõpuks koju tagasi tulla,võttes Nõukogude saatkonnast passi. Selle
dokumendiga olevat ta langenud saksa patrulli kätte ning paigutatud koonduslaagrisse.
Levinuima versiooni järgi peeti teda juudiks,sest teda oli nähtud koos juuditariga,keda ta üritas saksa
vägede eest kaitsta. See võis olla tema armastatu.
Eestisse jõudis teade, et Pärsimägi on hädas – 11.09.1941 oli ta arreteeritud ning paigtautd Drancy
koonduslaagrisse.
Tuttavad ja pere asusid tegutsema – saatsid Prantsusemaale dokumendi tõestamaks, et Pärsimäe
perekonnas pole juute
10. Elu lõpp
Pingutused ei andnud tagajärgi
Saadeti järelpärimine Rahvusvahelisele Punasele Ristile
Punane Rist vastas Pärsmägi andmetega - märgiti ta siiski juudiks, Drancyst viidi
ta üle Auschwitzi,kus ta suri 27.07.1942. Surma põhjust pole märgitud.
Niisiis hoiti Pärsimäge üheksa kuud Prantsusmaa territooriumil Drancy’s, ent
Auschwitzi õudustes pidas ta vastu vaid vaevalt kuu
Pärsimägi suri 40 aastasena loomingulisel tõusuperioodil, ajal, mil ta oli
kunstnikuna saavutanud küpsuse
Pärsimäe looming jäi suurelt jaolt sugulaste ja sõprade valdusesse
11. Veel Pärsimäe töid
Karl Pärsmägi „Poolakt“ K.Pärsimägi „Kompositsioon rohutirtsu ja öökulliga“
1939 õli 1923 akvarell
K.Pärsimägi „Pallase koridorivaade“ 1936 õli
12. Kasutatud materjalid
Heie Treier, "Pärsimägi. Võrumaa-Tartu-Pariis". Eesti
Kunstiakadeemia, 2003
http://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=4
65
