Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Eesti kunst 1918–1940

5,651 views

Published on

Eesti kunst 1918–1940

Published in: Education
  • Be the first to comment

Eesti kunst 1918–1940

  1. 1. Eesti kunst 1918-1940 Koostaja Merike Tamm
  2. 2. Täna teemaks: <ul><li>Eesti rahvusliku kunstielu kujunemine </li></ul><ul><ul><ul><li>1919 Tartus kunstiühingu Pallas kunstikool </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Tallinnas Riiklik Kunsttööstuskool aastast 1924, </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>varem aastast1914 Tallinna Kunstitööstuskool </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Eesti kunsti suurnäitus aastal 1919 </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Eesti Kunstnikkude Rühm </li></ul></ul></ul><ul><li>Mõjutused </li></ul><ul><ul><ul><li>1920. aastail avangardism: ekspressionism, kubismist lähtunud konstruktivism, kubofuturism </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>1930. aastail realismilähedus </li></ul></ul></ul><ul><li>Kunstnikkonna kolm põhitüüpi </li></ul><ul><li>Arhitektuur </li></ul>
  3. 3. Eesti kunst 1918 – 1940 Põhja-Euroopa demokraatlik väikeriik 1920. aastail avangardism 1930. aastaist realismilähedus Kiire aeng Ekspressionismi mõjud Kubismist lähtunud konstruktivism Ei hoolitud eriti sürrealismist ja kubismist 19. ja 20. saj vahetusel postimpressionism ja rahvusromantism (impressionism jäi vahele) Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe Eduard Ole, Arnold Akberg, Märt Laarmann Eduard Viiralt, Peet Aren, Anton Starkopf
  4. 4. Ajaloost: vt Prezi esitlus <ul><li>24. 02. 1918 – Eesti Vabariigi väljakuulutamine </li></ul><ul><li>1919. a. korraldati eesti kunsti suurnäitus </li></ul><ul><li>1919. a. asutati Tartusse kunstikool “Pallas” </li></ul><ul><li>02. 02. 1920 – Tartu rahu </li></ul><ul><li>1921 – Eesti saab Rahvaste Liidu liikmeks </li></ul><ul><li>01. 12. 1924 – kommunistide mässukatse </li></ul><ul><li>1933 – rahvahääletus kiidab heaks uue põhiseaduse </li></ul><ul><li>12. 03. 1934 – K. Pätsi ja J. Laidoneri juhitud riigipööre </li></ul><ul><li>1937 – uue põhiseaduse vastuvõtmine </li></ul><ul><li>1938 – amnestia poliitilistele vangidele </li></ul>
  5. 5. <ul><li>1878 -1925, maalija ja joonistaja, ekspressionist  </li></ul>Konrad Mägi
  6. 6. Naise portree
  7. 7. Merikapsad <ul><li>1913-1914 </li></ul>
  8. 8. Norra maastik <ul><li>1908-1910. </li></ul><ul><li>Õli, lõuend, </li></ul><ul><li>58,6 x 75,5 cm </li></ul>
  9. 9. Teel Tartust Viljandisse <ul><li>1915 – 1916. </li></ul><ul><li>Õli, lõuend, </li></ul><ul><li>94 x102 cm </li></ul>
  10. 10. Capri maastik <ul><li>kõige kallimalt oksjonil müüdud Eesti maal. </li></ul><ul><li>Hinna ajas Hausi oksjonil rekordilise 2 miljoni kroonini Moskva kunstikaupmees AndrianMelnikov 2007. a </li></ul>
  11. 11. Laevad Veneetsias <ul><li>1922 – 1923 </li></ul><ul><li>Õli, lõuend </li></ul><ul><li>58,5 x 66,5 cm </li></ul>
  12. 12. <ul><li>1884 -1940, maalikunstnik, graafik, pedagoog </li></ul>Nikolai Triik
  13. 13. Sugestiivsed psühholoogilised portreed Esimene eesti kunstiprofessor LINGID: Tartu Kunstimuuseumi lehekülg: http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/NIKOLAITRIIK/
  14. 14. Tulekandja <ul><li>Albumi &quot;Noor-Eesti&quot; I, kaas </li></ul><ul><li>1905 </li></ul><ul><li>© Digitaalfotod: Ennistuskoda Kanut 2005 </li></ul>
  15. 15. Konrad Mägi portree <ul><li>1908.  Õli, lõuend. 99,5 x 84,2 cm </li></ul>
  16. 16. Sõttaminek <ul><li>Dateering 1909 </li></ul><ul><li>Mõõdud 35x49,5 </li></ul><ul><li>Tehnika Õli, lõuend </li></ul><ul><li>© Digitaalfotod: Ennistuskoda Kanut 2005 </li></ul>
  17. 17. Lennuk <ul><li>1910. </li></ul><ul><li>Tempera, kriit, paber, </li></ul><ul><li>EKM </li></ul>
  18. 18. Deemon <ul><li>Dateering 1911-1912 </li></ul><ul><li>Mõõdud 42,9x33 </li></ul><ul><li>Tehnika Akvarell, tempera, paber </li></ul><ul><li>© Digitaalfotod: Ennistuskoda Kanut 2005 </li></ul>
  19. 19. Surma viis I <ul><li>Dateering 1911-1912 </li></ul><ul><li>Mõõdud 23,1x25,2 </li></ul><ul><li>Tehnika Akvarell, tempera, paber </li></ul><ul><li>© Digitaalfotod: Ennistuskoda Kanut 2005 </li></ul>
  20. 20. Surma lõikus <ul><li>Dateering 1911-1912 </li></ul><ul><li>Mõõdud 19,3x35 </li></ul><ul><li>Tehnika Akvarell, tempera, paber </li></ul><ul><li>Lisainformatsioon © Digitaalfotod: Ennistuskoda Kanut 2005 </li></ul>
  21. 21. Ants Laikmaa portree <ul><li>1913. </li></ul><ul><li>Eesti Kunstimuuseum </li></ul>
  22. 22. Jaht <ul><li>Dateering 1913 </li></ul><ul><li>Mõõdud 23x42 </li></ul><ul><li>Tehnika Tušš, seepia, tempera, lakk, papp </li></ul><ul><li>© Digitaalfotod: Ennistuskoda Kanut 2005 </li></ul>
  23. 23. Katastroof <ul><li>Dateering 1917 </li></ul><ul><li>Mõõdud 38,3 x33, 2 </li></ul><ul><li>Tehnika Tušš, guašš, </li></ul><ul><li> paber </li></ul><ul><li>© Digitaalfotod: Ennistuskoda Kanuti 2005 </li></ul>
  24. 24. Oskar Lutsu portree
  25. 25. Juhan Liivi portree <ul><li>1934  Süsi, paber.  </li></ul><ul><li>49,1 x 42,8 cm </li></ul>
  26. 26. <ul><li>1892–1961, maalikunstnik, kunstivoolude sulataja </li></ul>Ado Vabbe
  27. 27. Ado Vabbe Reis Itaaliasse Viibis Veneetsias, Padovas, Bolognas, Roomas, Napolis, Capri saartel, Pompejis ja Milaanos Raffael Michelangelo Tizian 1914–1917 Moskva Vene avangardism kubofuturism Saksa ekspressionism V. Kandinsky Vladimir Majakovski, Vladimir Tatlin, Nikolai Kulbin Der Blaue Reiter ek Sinine Ratsanik Näitused 1911 ja 1912 Teised eestlased: Starkopf 1911–1913 Õpingud Riias ja Münchenis Anton Ažbé kunstikoolis
  28. 28. Ado Vabbe on öelnud: ” Olen alati olnud igasuguse õpetamise vastu. Inimene vaevalt saab teistelt midagi õppida. Mis tuleb, tuleb sisemisest loomisjõust, endasse süvenemisest ja selle ergutamisest. See vaikne töö on edu kindlaim pant.”
  29. 29. Parafraas E <ul><li>Dateering 1914 </li></ul><ul><li>Mõõdud 30,5x37,5 </li></ul><ul><li>Tehnika Värviline pliiats, paber </li></ul><ul><li>© Digitaalfotod: Ennistuskoda Kanut 2005 </li></ul>
  30. 30. Torukübaraga mehe figuur 1915 <ul><li>http://www.virtuaalmuuseum.ee/ADOVABBE/kirjed/kaust_6815/pilt_191/docPicture_pub# </li></ul>
  31. 31. Kompositsioon <ul><li>http://www.virtuaalmuuseum.ee/ADOVABBE/kirjed/kaust_6820/pilt_186/docPicture_pub# </li></ul>
  32. 32. Tänavastseen <ul><li>1920 </li></ul>
  33. 33. Tänavastseen <ul><li>1920 </li></ul>
  34. 34. Kompositsioon sinisel <ul><li>Dateering 1914-1915 </li></ul><ul><li>Mõõdud 23,1x20,8 </li></ul><ul><li>Tehnika Tušš, paber </li></ul><ul><li>© Digitaalfotod: Ennistuskoda Kanut 2005 </li></ul>
  35. 35. Kohvikus
  36. 36. Seine’i jõgi. <ul><li>1924. EKM </li></ul><ul><li>Akvarell, paber. </li></ul>
  37. 37. Arlekiin <ul><li>1923. TKM </li></ul>
  38. 38. Pierrot hüpik-nukkudega. <ul><li>1923. TKM </li></ul><ul><li>Akvarell, guašš, paber. 36,6 x 49,4 </li></ul>
  39. 39. <ul><li>1898 -1954, graafik ja joonistaja </li></ul>Eduard Viiralt
  40. 40. <ul><li>Sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus, suri 8. jaanuar 1954 Pariis </li></ul><ul><li>Õppis Kunsttööstuskoolis ja Pallases </li></ul><ul><li>Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks </li></ul><ul><li>Tuntumad teosed &quot;Põrgu&quot;, &quot;Kabaree&quot;, &quot;Neegripead&quot;, &quot;Lamav tiiger„, &quot;Kaameli pea&quot; </li></ul>
  41. 41. <ul><li>Käokübarad. </li></ul><ul><li>Illustratsioon J. Jaiki “Võrumaa juttudele” I. 1925. Tušš. </li></ul><ul><li>Lausa nähtud näkineiu. </li></ul><ul><li>Illustratsioon J. Kõrvi “Muinasjuttudele”. 1925. Tušš. 33,7×24,9. RKM </li></ul>
  42. 42. Naised silindritega. <ul><li>1927. Ofort. 39,5×38,1. RKM </li></ul>
  43. 43. Madonna. <ul><li>1929. Värviline linoolsügavtrükk. </li></ul>
  44. 44. Põrgu <ul><li>1930-32. Ofort, vasegravüür.39,1×46,7. RKM </li></ul>
  45. 45. Absindijoojad <ul><li>Puugravüür. 1933. EKM </li></ul>
  46. 46. Lamav akt. <ul><li>1931. Monotüüpia. 50×40. RKM </li></ul>
  47. 47. Kabaree <ul><li>1931. Ofort,vasegravüür. 38,8×45,7. RKM </li></ul>
  48. 48. Jutlustaja <ul><li>1932. Lito. 61,7×47. RKM </li></ul>
  49. 49. Neegripead <ul><li>1933. Kuivnõel. 38,6×45,5.RKM </li></ul>
  50. 50. Neegri pea. <ul><li>1933. Puugravüür. </li></ul><ul><li>21,5×16. RKM </li></ul>
  51. 51. Naised rannal. <ul><li>1934. </li></ul><ul><li>Pehmelakk </li></ul>
  52. 52. Laste pead. Claude. <ul><li>1935. </li></ul><ul><li>Itaalia pliiats. 26,2×38,3. RKM </li></ul>
  53. 53. Lamav tiiger. <ul><li>1937. Pehmelakk. 29,8×39,8. RKM </li></ul>
  54. 54. Arkeia <ul><li>1938. Kuivnõel. 24,5×47,8. RKM </li></ul>
  55. 55. Kunstnik K. Raua portree. <ul><li>1939. Kuivnõel </li></ul>
  56. 56. Kaameli pea <ul><li>1938-50. Pehmelakk. 39×30,5. RKM </li></ul>
  57. 57. Noor araablane. <ul><li>1940. Metsotinto. 23,6×24,3. RKM </li></ul>
  58. 58. Berberi tüdruk kaameliga  <ul><li>1940 Graafika, pehmelakk, paber Mõõdud: lm 67,2 x 49,7 cm ; plm 49,3 x 38,7 cm </li></ul>
  59. 59. Eesti neiu <ul><li>1942. Pehmelakk. 33×24,3. RKM </li></ul>
  60. 60. Monika <ul><li>1942. Metsotinto. 49,4×31,8. RKM </li></ul>
  61. 61. Virve <ul><li>1943. </li></ul><ul><li>Kuivnõel. 333,3×31,8. RKM </li></ul>
  62. 62. Viljandi maastik <ul><li>1943. Kuivnõel. 39,3×64. RKM </li></ul>
  63. 63. 1915. läks ta õppima Tallinna Kunsttööstuskooli, Sündis Peterburi kubermangus, 1909 Tallinna 1919. aastal asus kunstikooli „Pallas“, Anton Starkopfi skulptuuriateljees, lemmikala –graafika karakteriküllane tüpaaž, ilmekus Eeskujuks Dürer, Vabbe 1922 Dresden, verism (Otto Dix) 1925-1939 Pariis 1943-1956 Pariis 1936 suur isikunäitus 1930. a algul loomingu kõrgpunkt Nägemuslikkus + naturalism, inetus, küüniline pealispind, aimatav meeleheide, maagilise realismi ja uusasjalikkusega
  64. 64. Kolm põhitüüpi 1930. aastail <ul><li>I </li></ul><ul><li>Silmarõõmu maalijad </li></ul><ul><li>II </li></ul><ul><li>Realistlik </li></ul><ul><li>rahva elu kujutamine </li></ul>III Eestilikud motiivid Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Aleksander Vardi, Jaan Grünberg, Kristjan Teder (Elmar Kits ja Endel Kõks) Andrus Johani, Nikolai Kummits, Kaarel Liimand Eerik Haamer, Juhan Nõmmik, Johannes Võerahansu Lisaks Psühholoogiliste probleemide käsitlemine Johannes Greenberg Modernistlik realism või hiline impressionism Mis erinesid üksteisest esteetiliste ja ühiskondlike põhimõtete poolest
  65. 65. Eesti arhitektuur Funktsionalism Olev Siinmaa Rannahotell eramud Edgar Johan Kuusik ja Anton Soans Kunstihoone 1930. aastaist Eklektilisem stiil esindushoonetel Alar Kotli Kaitseliidu maja Presidendi kantselei Funktsionalismi jõju jätkus koolide, kortermajade ja mitmete eramute ehitamisel (Matteus)
  66. 66. Kasutatud allikad http ://modernism.virtuaalmuuseum.ee/EDUARDWIIRALT/docDesc_pub http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt http://www.virumaa.ee/2002/12/ve-wiiralt-eduard/ http://www.virumaa.ee/2004/01/eduard-wiiralt-1933/ http://estarts.ca/artist.php?id=39 http://www.digikogu.ekm.ee/eesti19saj_1940/maal/oid-4968/?&offset=225 http ://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ado_vabbe_olivervaldmaa.htm http://euandislovenia.blogspot.com/2010/03/culture.html http://www.scribd.com/doc/13892759/Eesti-kunst-19181940a http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Triik 08.01.2012 http://www.syg.edu.ee/~peil/konrad_magi/ 08.01.2012 http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/EDUARDWIIRALT/docDesc_pub 08.01.2012 http://web.zone.ee/marjukodukas3/EestimaalB.htm http:// www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunst/tekst/galerii.html Testimiseks sähvikud: http://web.zone.ee/marjukodukas3/EestimaalB.htm

×