2. Kriis Prantsuse kuningriigisehk eellugu Prantsusmaal absolutislik monarhia Louis XIV valitsuse all Ühiskond kihistunud – tekkisid vastuolud, taheti samu õiguseid Majanduslik olukord halvenes pidevalt Ühiskondlik, poliitiline, majanduslik ja rahanduslik kriis viis generalstaatide kokkukutsumiseni (1789)
3. Revolutsiooni algusehk eellugu Vastuolud generalstaatide seas Kolmanda seisuse esindajad lahkuvad generalstaatide seast Kuulutavad end Rahvakoguks – kogu rahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal nõus tühistada Ühinevad ka aadlikud ja vaimulikud ning Rahvuskogust saab Asutav Kogu, mis pidi koostama põhiseaduse ja seadma sisse uue riigikorra Ühiskond siiski rahulolematu, tõuseb poliitiline aktiivsus Lõpuks vallutatakse Bastille’i kindlus
4. Jean-Paul Maratehk jakobiinide diktatuuri üks peamisi juhte Sündis 24. mail 1743 Oli üks prantsuse revolutsiooni populaarsemaid juhte Arst, radikaalne ajakirjanik, poliitik Nõudis monarhia kukutamist ja riigikorra muutmist Tapeti 13. juulil 1793 žirodiinide toetaja Charlotte Corday poolt noahoobiga rinda Charlotte oli vaesunud aadlidaam, kes lootis nii maksta kätte tapatalgute eest ja panna lõpp revolutsioonilisele terrorile. Ta tapeti neli päeva hiljem
5. Marat’ surm ja Rahvapäästekomiteeehk diktatuuri algus Tal ei õnnestunud jakobiinide terrorit peatada, vaid just hoogustas seda Marat kuulutati revolutsiooni märtriks ning teda hakati rahva poolt veel rohkem austama Jakobiinid kasutasid seda ära ja kutsusid poolehoidjaid üles kätte maksma Žirodiinid kukutati võimult Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas Dantoni juhtimisel kandma Rahvapäästekomitee, mis oleks pidanud ellu rakendama põhiseaduse, mille kohaselt pidi Prantsusmaa jääma ühtseks ja jagamatuks vabariigiks. See pidi sätestama rahva ülemvõimu ja kõigi kodanike võrdsust. Seda ei juhtunud, sest jakobiinide arvates oli enne vaja päästa revolutsioon
6. Jakobiinide diktatuur 1793ehk selle algus Võimule oli tuldud ebademokraatlikult – st algas poliitiliste vastaste sihikindel karistamine, arreteerimine ning hävitamine . Sellega oli kaotatud opositsioon Sõna diktatuur ei kasutatud, räägiti “revolutsioonilisest vabariigist” Esile tõusis Maximilien Robespierre Rahvuskonvendis võeti vastu otsus, millega kuulutati kahtlaseks kõik, kes ei ole tõestanud oma ustavust revolutsioonile. Hukati üle 40 000 inimese, enamik ohvritest pärines lihtrahva hulgast. 1793. aasta oktoobris hukati teiste seas ka kuninganna Marie Antoniette.
7. Jakobiinide diktatuur 1794ehk selle lõpp Peagi ilmnesid vastuolid ka jakobiinide endi seas Robespierre tembeldas temaga mittenõustuvad kaaslased, nende hulgas ka Dantoni, samuti revolutsiooni vaenlasteks ning saatis nad giljotiini alla. Prantsusmaa välispoliitiline olukord oli paranenud ja karmikäeline poliitika tundus üleliigne ning rahvas tundis, et jakobiinide valitsus ei ole nende elu parandanud Juulis 1794 arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased. Nad hukati järgmisel päeval ning diktatuur oli kukutatud
8. Revolutsiooni lõppehk mis sai edasi Rahuolematus ühiskonnas ei vaibunud Rojalistid muutusid taas aktiivseks ja lootsid monarhiat taastada Populaarsust kogus Napoleon Bonaparte, kes paistis silma eduka väejuhina Temast sai Pariisi garnisoni ülem, kuid see polnud tema jaoks piisav ning ta hakkas ette valmistama riigipööret 9. novembril 1799 viis läbi riigipöörde: tema väed hõivasid Seadusandliku Kopruse hoone, ta saatis laiali direktooriumi, hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole ja oli pannud lõpu revolutsioonile
