SlideShare a Scribd company logo
 Itaalia toiduainete valik on väga
mitmekesine ning rikkalik
 Meredest saadakse peale kalade
maitsvaid karploomi
 Rõõska Piima tarvitatakse toiduks väga
harva, koort harvemini
 Rohkesti aga valmistatakse toite Juustust
ning juustuga
 Rasvadest on esikohal Oliiviõli
 Vähem kasutatakse puuviljaseemneõli,
searasva ning pekki
 Võid ja Margariini valmisatakse vähe
 Salatid tehakse õlikastemga
 Magustoitudena süüakse puuvilju
rikkalikus valikus
 Toitude maitsestamiseks kasutatakse
aniisiseemneid, nelki, paprikapulbrit ja
pipart
 Sibulaid, Küüslauku, Peterselli, Tüümiani,
Basiilikut, Estragoni- ja teisi
 Itaalia köögi kõige tuntumad toidud on
Pitsad ja pastatoidud
 Pastad on tooted mida valmistatakse
nisujahust, munast, soolast
 Esimene pasta põhiretsept avaldati 1300
a. j a see koosneb:
1. Jahust
2. Munast
3. Soolast
 Itaallane sööb keskmiselt 28 kg
 USA-s keskmiselt 8 kg
 Saksamaal keskmiselt 6 kg
 Rootsis keskmiselt 5,5 kg
 Tiramisu
 Ricottapuding
 Granita di caffe – kohvigranita
 Gelato di ricotta ehk toorjuustuparfee
 Spumoni al cioccolato – külmutatud
shokolaadivaht
 Zabaglione ehk veinivaht
 See tähendab eelkõige lihtsust nii
valmistusmeetodites, maitsetes,
serveerimises
 Kõikide roogade maitsed on tugevad ja
selged
 Valmisroas on võimalik eristada
valmistamisel kasutatud aineid
 Valmisroogade serveerimises puudub
igasugune kenitlemine ning
ülekaunistamine
 Esikohal on hoopiski kaunid kontrastsed
värvid
 Pasta on Itaalias täiesti omaette roog
 Sinna serveeritakse selle omadusi esile
tõstev kaste
 Pastaroogi ei peideta kastmete alla
 Hoopiski jäävad nähtavale al dente
pastavormid
 Kastmele pannakse äärmiselt suurt rõhku
 Köögivilju ei hautata kunagi liiga
pehmeks vaid al dente
La dolce vita –
magus elu Itaalia
moodi

More Related Content

What's hot

Kuidas Jaotub Vesi Maal
Kuidas Jaotub Vesi  MaalKuidas Jaotub Vesi  Maal
Kuidas Jaotub Vesi MaalTiiu Lõhmus
 
Loodus Linnas
Loodus LinnasLoodus Linnas
Loodus Linnas
Georg Aher
 
Eesti rahvastikugeograafia
Eesti rahvastikugeograafiaEesti rahvastikugeograafia
Eesti rahvastikugeograafiaIngrid Mäesalu
 
Järved
JärvedJärved
Järved
Helle .
 
Imetajate tunnused
Imetajate tunnusedImetajate tunnused
Imetajate tunnused
Hille Arumäe
 
Liht ja liitlause
Liht  ja liitlauseLiht  ja liitlause
Liht ja liitlause
Майа Луст
 
Valmid
ValmidValmid
Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
MernK
 
Vee olekud
Vee olekudVee olekud
Vee olekud
jelenamahtra
 
Toiduahel
ToiduahelToiduahel
Toiduahel
Juulia Harakas
 
A S U L A
A S U L AA S U L A
A S U L A
kiisupoeg
 
Rootsi aeg Eestis
Rootsi aeg EestisRootsi aeg Eestis
Rootsi aeg Eestis
Natalja Dovgan
 
Kiiruse yhikute teisendamine
Kiiruse yhikute teisendamineKiiruse yhikute teisendamine
Kiiruse yhikute teisendamine
Vilve Roosioks
 
Teraviljad
TeraviljadTeraviljad
Elundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnadElundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnadMari Kauber
 

What's hot (20)

Kuidas Jaotub Vesi Maal
Kuidas Jaotub Vesi  MaalKuidas Jaotub Vesi  Maal
Kuidas Jaotub Vesi Maal
 
Kalad
KaladKalad
Kalad
 
Loodus Linnas
Loodus LinnasLoodus Linnas
Loodus Linnas
 
Eesti rahvastikugeograafia
Eesti rahvastikugeograafiaEesti rahvastikugeograafia
Eesti rahvastikugeograafia
 
Euroopa Liit
Euroopa LiitEuroopa Liit
Euroopa Liit
 
Kahepaiksed
KahepaiksedKahepaiksed
Kahepaiksed
 
Järved
JärvedJärved
Järved
 
Imetajate tunnused
Imetajate tunnusedImetajate tunnused
Imetajate tunnused
 
Liht ja liitlause
Liht  ja liitlauseLiht  ja liitlause
Liht ja liitlause
 
Valmid
ValmidValmid
Valmid
 
Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
 
Vee olekud
Vee olekudVee olekud
Vee olekud
 
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõusJüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus
 
Toiduahel
ToiduahelToiduahel
Toiduahel
 
A S U L A
A S U L AA S U L A
A S U L A
 
Rootsi aeg Eestis
Rootsi aeg EestisRootsi aeg Eestis
Rootsi aeg Eestis
 
Kiiruse yhikute teisendamine
Kiiruse yhikute teisendamineKiiruse yhikute teisendamine
Kiiruse yhikute teisendamine
 
Vana-Rooma
Vana-RoomaVana-Rooma
Vana-Rooma
 
Teraviljad
TeraviljadTeraviljad
Teraviljad
 
Elundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnadElundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnad
 

More from Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10B

Türgi köök
Türgi köökTürgi köök
Hiina köök
Hiina köökHiina köök
Prantsuse köök
Prantsuse köökPrantsuse köök
Maitseained
MaitseainedMaitseained
Iiri Inglise köök
Iiri Inglise köökIiri Inglise köök
Jaapani köök
Jaapani köökJaapani köök
India köök
India köökIndia köök
Töötervishoid, tööohutus ja olmetingimused
Töötervishoid, tööohutus ja olmetingimusedTöötervishoid, tööohutus ja olmetingimused
Töötervishoid, tööohutus ja olmetingimused
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10B
 
Eesti köök
Eesti köök Eesti köök
Mereannid
MereannidMereannid

More from Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10B (10)

Türgi köök
Türgi köökTürgi köök
Türgi köök
 
Hiina köök
Hiina köökHiina köök
Hiina köök
 
Prantsuse köök
Prantsuse köökPrantsuse köök
Prantsuse köök
 
Maitseained
MaitseainedMaitseained
Maitseained
 
Iiri Inglise köök
Iiri Inglise köökIiri Inglise köök
Iiri Inglise köök
 
Jaapani köök
Jaapani köökJaapani köök
Jaapani köök
 
India köök
India köökIndia köök
India köök
 
Töötervishoid, tööohutus ja olmetingimused
Töötervishoid, tööohutus ja olmetingimusedTöötervishoid, tööohutus ja olmetingimused
Töötervishoid, tööohutus ja olmetingimused
 
Eesti köök
Eesti köök Eesti köök
Eesti köök
 
Mereannid
MereannidMereannid
Mereannid
 

Itaalia köök

  • 1.
  • 2.
  • 3.  Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik  Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi  Rõõska Piima tarvitatakse toiduks väga harva, koort harvemini  Rohkesti aga valmistatakse toite Juustust ning juustuga
  • 4.  Rasvadest on esikohal Oliiviõli  Vähem kasutatakse puuviljaseemneõli, searasva ning pekki  Võid ja Margariini valmisatakse vähe  Salatid tehakse õlikastemga  Magustoitudena süüakse puuvilju rikkalikus valikus
  • 5.  Toitude maitsestamiseks kasutatakse aniisiseemneid, nelki, paprikapulbrit ja pipart  Sibulaid, Küüslauku, Peterselli, Tüümiani, Basiilikut, Estragoni- ja teisi
  • 6.  Itaalia köögi kõige tuntumad toidud on Pitsad ja pastatoidud
  • 7.  Pastad on tooted mida valmistatakse nisujahust, munast, soolast  Esimene pasta põhiretsept avaldati 1300 a. j a see koosneb: 1. Jahust 2. Munast 3. Soolast
  • 8.  Itaallane sööb keskmiselt 28 kg  USA-s keskmiselt 8 kg  Saksamaal keskmiselt 6 kg  Rootsis keskmiselt 5,5 kg
  • 9.  Tiramisu  Ricottapuding  Granita di caffe – kohvigranita  Gelato di ricotta ehk toorjuustuparfee  Spumoni al cioccolato – külmutatud shokolaadivaht  Zabaglione ehk veinivaht
  • 10.  See tähendab eelkõige lihtsust nii valmistusmeetodites, maitsetes, serveerimises  Kõikide roogade maitsed on tugevad ja selged  Valmisroas on võimalik eristada valmistamisel kasutatud aineid
  • 11.  Valmisroogade serveerimises puudub igasugune kenitlemine ning ülekaunistamine  Esikohal on hoopiski kaunid kontrastsed värvid  Pasta on Itaalias täiesti omaette roog  Sinna serveeritakse selle omadusi esile tõstev kaste
  • 12.  Pastaroogi ei peideta kastmete alla  Hoopiski jäävad nähtavale al dente pastavormid  Kastmele pannakse äärmiselt suurt rõhku  Köögivilju ei hautata kunagi liiga pehmeks vaid al dente
  • 13. La dolce vita – magus elu Itaalia moodi