ICV Group Estonia

1. Sisemise aruandluse
lihtsus, visualiseerimine ja
ettevõttesisene
kommunikatioon
Controllingu töörühm,
Tallinn
17.05.2012
1

2. Päevakava
Kell 10-10.30 - Ülevaade 25-26. aprillil Poznanis toimunud VI
rahvusvahelisest controllerite kongressist (Toomas Haldma, Tartu
Ülikool)
10.30-11.00 - Sisemise aruandluse lihtsus juhtimisarvestuse raamistikus:
teoreetilis-praktilised aspektid (T.Haldma)
11.00-11.30 - Kommunikatsiooni arendamine ettevõtte juhtimisarvestuse ja
controllingu süsteemis (Ülle Pärl, Estonian Business School)
11.45 – 13.00 teema arutelu
13.00-14.00 lõuna
14.00 - 14.40 - Sisemise aruandluse lihtsustamise arengusuunad
ettevõttes (Eveli Opmann, AS Estiko)
14.40 - 15.20 - Sisemise aruandluse ja selle kommunikeerimise
fookusteemad Eesti ettevõtetes (Jaan Silvet, AS Proekspert)
15.40 – 16.45 – teema arutelu
16.45-17.00 – järgmise kohtumise aja ja teema arutelu.
2

3. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi
üldkontseptsioon
ESITEKS, organisatsiooni sisene aruandlussüsteem peab
võimaldama integreerida tulemusi
• teenuste ja teenusgruppide,
• organisatsiooni siseste tegevusvaldkondade (allüksuste)
• organisatsiooni kui terviku tasandil.
3 3

4. TEISEKS, organisatsiooni sisene aruandlussüsteem peab
võimaldama liigendada aruandlussüsteemi
aruandeperioodide lõikes. Ettevõttes peab olema kindlaks
määratud
• milliseid aruandeid,
• milliste näitajate osas,
• millises esitusvormis (formaat),
• millisteks tähtaegadeks ja
• millistele juhtimistasanditele tuleb esitada.
Põhimõte on lihtne: iga taseme juht peab saama ainult
sellist informatsiooni, mis on vajalik talle juhtimisotsuste
langetamiseks. 4 4

5. KOLMANDAKS peavad organisatsiooni
planeerimissüsteem ja aruandlussüsteem moodustama
ühtse terviku. Vastav planeerimissüsteem eeldab, et
kõigi siseste aruannete lõikes oleks eelnevalt koostatud
ka plaanid (aruannetega samas formaadis).
5 5

6. Tulemuslikkuse juhtimissüsteem –
Demingi e PDCA tsükkel
6
Source: Campell, Epstein, 2002

7. NELJANDAKS, organisatsiooni sisene aruandlus peab
võimaldama protsesse näha dünaamikas ja tooma
välja peamised hälbed võrdlusbaasidest. Selleks
peavad aruanded olema võrreldavad
a) baasnäitajatega (möödunud perioodi tulemus,
möödunud aasta sama perioodi tulemus jne);
b) plaaninäitajatega.
Viimane eeldab ja esitab nõuded hästi funktsioneerivale
objektiivsele planeerimissüsteemile. Hälvete analüüsi
tulemused on üheks lähtepunktiks põhjuslike seoste
analüüsile. 7
7

8. VIIENDAKS peab aruandlussüsteem võimaldama teostada
a) seisundianalüüsi,
b) majandusnäitajate vaheliste seoste põhjuslikku
analüüsi.
8 8

9. KUUENDAKS tuleb jälgida, et igale juhtimistasandile
esitataks vaid need aruanded, mis on talle vajalikud
juhtimisotsuste langetamiseks.
Ettevõttesisese aruandluse puhul tuleks eristada
kahte taset:
a) allüksuste poolt ettevõtte finantsjuhile
(controllerile) esitatavaid aruandeid,
b)ettevõtte finantsjuhi poolt ettevalmistatavaid
koondeid ettevõtte juhatusele ja nõukogule.
9 9

10. Aruandluse visualiseerimine
Teoreetilised seisukohad
- Visualiseerimisel oluline roll inimesele info
omandamisel, sest juhtimisarvestuse (JA)
aruanded mõjutavad infovoogu (mahtu) (Ware,
2004).
- Visualiseerimisel oluline roll JA-le kuna vastav
osakond valmistab juhtidele otsuste
langetamiseks infot ette (Horvath, 2009)
- Info disainitakse info ettevalmistaja poolt ja
vastavalt tehnilistele võimalustele/harjumustele 10

11. Teoreetilised seisukohad
• Esitamine mõjutab kasutajate hindamist
finants- ja mittefinantsinfo lõikes (Cardinaels,
Veen-Dirks, 2010)
• Graafiline esitlus (versus tabelid) laiendab
otsustustegevust kui baasteadmised on
madalamad (Cardinaels, 2008)
• Kasutatud Cognitive Fit teooriat (Vessey,
1991) uurimiseks
• Juhid tahavad näha “suurt pilti” ja põhjuslikke
seoseid
11

12. Materjalikulude kokkuhoiu mõju tulemuslikkusele (Volkswageni näide)
Müügitulu
55,2 Mrd Brutokasum
Muud kulud
10,9 Mrd miinus
1,6 Mrd
Omahind Käiberentaablus
pluss jagatud
53,6 Mrd 3%
Materjalikulu Müügitulu
55,2 Mrd
42,7 Mrd
+ 57 %
- 1 Mrd
(2,3 %)
Müügitulu
55,2 Mrd Brutokasum
Materjalikulud
41,7 Mrd miinus
2,6 Mrd Käiberentaablus
Omahind
jagatud
pluss 52,6 Mrd 4,7 %
Muud kulu Müügitulu
55,2 Mrd
10,9 Mrd
Materjalikulude vähendamisel 2,3 % on sama efekt kui 57% müügitulu kasvul
(konstantse käiberentaabluse korral) 12
Allikas: VW 2007 aastaaruanne; Möller, 2009

13. Saksa eksperiment :
• 55 tudengit (22% naisi) Müncheni
ülikoolist, keskm.vanus = 24.3 aastat
•65 juhti (28% naisi), vanus keskm. 30 a, 4
aastat töökogemust
• Tudengitel sama lähenemine tabelitele ja
graafikutele
• Juhtidele ainult tabelite põhjal kehvem
tulemus (võisid olla vähem motiveeritud)
• vaid 12% kasutas tabeleid ja graafikuid
võrdselt
•Täiendav info suurendas otsustuskindlust
kuid mitte otsuste kvaliteeti 13

14. Kirjandust teemale
• Byrne, S, Pierce, B (2007). Towards a More
Comprehensive Understanding of the Roles of
Management Accountants – European Accounting
Review, 16, 469-498.
• Cardinaels, E. (2008). The interplay between cost
accounting knowledge and presentation formats in
cost-based decision-making. - Accounting,
Organizations and Society, 33, 582-602.
• Cardinaels, E., van Veen-Dirks, P. (2010): Financial
versus non-financial information: The impact of
information organization and presentation in a
Balanced Scorecard, - Accounting, Organizations
and Society 35, 565-578.
14

15. Kirjandust teemale
• Meyer, J. (2000). Performance with tables
and graphs: effects of training and a Visual
Search Model. - Ergonomics, 43, 1840-1865.
• Vessey, I. (1994). The effect of information
presentation on decision making: A cost-
benefit analysis. Information & Management,
27, 103-119.
• Vessey, I. (1991). Cognitive Fit: A Theory-
Based Analysis of the Graphs Versus Tables
Literature. Decision Sciences, 22, 219-240.
15

16. Tänud kuulamast ja ärksat
jätku !
16