http://www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ Sander Karu finantskoolitused ja raamatupidamise koolitused. Valik Sander Karu 20-21. mai 2013 toimunud avaliku finantskoolituse "Projektijuhi finantskoolitus, projekti tulude, kulude ja rahakäibe eelarvestamine, juhtimine ja analüüs" slaide. Olulisemad teemad:
Nüüdisaegse majandusarvestuse ja finantsjuhtimise olemus ning arengusuunad
Projekt ja projektipõhine juhtimine (organisatsioon)
Ettevalmistused projektipõhise organisatsiooni ja projektide finantsjuhtimiseks
Millele keskenduda projektijuhina finantsjuhtimises?
Projektide finantsjuhtimise eripärad
Põhilised finantsmõisted ja –aruanded ning nende seos igapäevase juhtimistegevusega
Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus
Miks ja mida „loen välja“ bilansist, kasumiaruandest ja rahavoogude aruandest?
Kuidas mõjutavad projektijuhtimise käigus tehtavad otsused bilanssi, kasumiaruannet ja rahakäibe prognoosi?
Kuidas tekib olukord, et kasum on ja raha ei ole?
Rahakäibe tsükkel – kuidas „raha käib äritegevuses ringi“
Raha konversiooniperioodi leidmine
Eelarvete koostamine projektide elluviimiseks
Eelarvestamise olemus ja olulisemad mõisted
Eelarvete koostamise eesmärgid
Eelarvestamise eripära projektipõhises organisatsioonis
Eelarvete koostamise meetodid
Projektide eelarvestamine
Projekti tulude ja kulude arvestus
Kulude arvestuse olemus ja eesmärgid
Projekt kui kuluobjekt
Kulukohtade arvestus ja seosed projekti kuludega
Kululiikide arvestus ja seosed projekti kuludega
Projekti rahakäibe prognoosimine ja eelarvestamine
Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja eelarvestamine
Kuidas vältida „auke” projekti rahastamisel?
Projekti müügitulude ja kulude eelarvestamine
Projekti materjalikulude ja materjalide eest väljamaksete eelarvestamine
Projekti tööjõukulude ja tööjõukulude eest väljamaksete eelarvestamine
Kas teha ise või palgata alltöövõtjad või FIEd?
Projekti üldkulude ja finantskulude ning nendega seotud väljamaksete eelarvestamine
Praktiline ülesanne: Projekti eelarve (eelarvestatud kasumiaruande) ja rahakäibe prognoosi koostamine
Kuidas arvestada projektide tasuvust?
Projekti rahavoogude planeerimine
Kapitali keskmine hind
Riskide hindamine
Tasuvusarvestustel põhinevad hindamise meetodid
Raha aegväärtuse kontseptsioon
Raha tulevikuväärtus
Raha nüüdisväärtus ja selle arvestusmeetodid
Rahavoogude diskonteerimisel põhinevad hindamise meetodid
Diskontomäära valiku üldised printsiibid
Projekti tulude, kulude ja rahakäibe juhtimine ja controlling
Praktiline ülesanne: Olulisemate finantseelarvete koostamine projektipõhises organisatsioonis (eelarvestatud kasumiaruanne, rahakäibe eelarve, lõppbilanss)
Projekti kasumlikkuse (tulude/kulude) ja rahavoogude analüüs
Finantsanalüüsi olemus, eesmärgid ja vajadus
Projektide finantsanalüüsi läbiviimine ja analüüsitavate näitajate (mõõdikute) valik
http://www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ Sander Karu finantskoolitused ja raamatupidamise koolitused. Valik Sander Karu 20-21. mai 2013 toimunud avaliku finantskoolituse "Projektijuhi finantskoolitus, projekti tulude, kulude ja rahakäibe eelarvestamine, juhtimine ja analüüs" slaide. Olulisemad teemad:
Nüüdisaegse majandusarvestuse ja finantsjuhtimise olemus ning arengusuunad
Projekt ja projektipõhine juhtimine (organisatsioon)
Ettevalmistused projektipõhise organisatsiooni ja projektide finantsjuhtimiseks
Millele keskenduda projektijuhina finantsjuhtimises?
Projektide finantsjuhtimise eripärad
Põhilised finantsmõisted ja –aruanded ning nende seos igapäevase juhtimistegevusega
Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus
Miks ja mida „loen välja“ bilansist, kasumiaruandest ja rahavoogude aruandest?
Kuidas mõjutavad projektijuhtimise käigus tehtavad otsused bilanssi, kasumiaruannet ja rahakäibe prognoosi?
Kuidas tekib olukord, et kasum on ja raha ei ole?
Rahakäibe tsükkel – kuidas „raha käib äritegevuses ringi“
Raha konversiooniperioodi leidmine
Eelarvete koostamine projektide elluviimiseks
Eelarvestamise olemus ja olulisemad mõisted
Eelarvete koostamise eesmärgid
Eelarvestamise eripära projektipõhises organisatsioonis
Eelarvete koostamise meetodid
Projektide eelarvestamine
Projekti tulude ja kulude arvestus
Kulude arvestuse olemus ja eesmärgid
Projekt kui kuluobjekt
Kulukohtade arvestus ja seosed projekti kuludega
Kululiikide arvestus ja seosed projekti kuludega
Projekti rahakäibe prognoosimine ja eelarvestamine
Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja eelarvestamine
Kuidas vältida „auke” projekti rahastamisel?
Projekti müügitulude ja kulude eelarvestamine
Projekti materjalikulude ja materjalide eest väljamaksete eelarvestamine
Projekti tööjõukulude ja tööjõukulude eest väljamaksete eelarvestamine
Kas teha ise või palgata alltöövõtjad või FIEd?
Projekti üldkulude ja finantskulude ning nendega seotud väljamaksete eelarvestamine
Praktiline ülesanne: Projekti eelarve (eelarvestatud kasumiaruande) ja rahakäibe prognoosi koostamine
Kuidas arvestada projektide tasuvust?
Projekti rahavoogude planeerimine
Kapitali keskmine hind
Riskide hindamine
Tasuvusarvestustel põhinevad hindamise meetodid
Raha aegväärtuse kontseptsioon
Raha tulevikuväärtus
Raha nüüdisväärtus ja selle arvestusmeetodid
Rahavoogude diskonteerimisel põhinevad hindamise meetodid
Diskontomäära valiku üldised printsiibid
Projekti tulude, kulude ja rahakäibe juhtimine ja controlling
Praktiline ülesanne: Olulisemate finantseelarvete koostamine projektipõhises organisatsioonis (eelarvestatud kasumiaruanne, rahakäibe eelarve, lõppbilanss)
Projekti kasumlikkuse (tulude/kulude) ja rahavoogude analüüs
Finantsanalüüsi olemus, eesmärgid ja vajadus
Projektide finantsanalüüsi läbiviimine ja analüüsitavate näitajate (mõõdikute) valik
2. On ühtlustada arusaamist sellest,
millised on kutseõppes
omandatavad oskused,
teadmised ja tööohutusnõuded
partnermaade ehitussektoris.
3. Omnia, Soome
Qualitas Forum SRL, Itaalia
MTÜ E-Umbrella, Eesti
Kaunase Ehituskool, Leedu
Barkava Kutsekeskkool, Läti
Kuressaare Ametikool, Eesti
4. Arendada kutseharidust õppekavade
arendamise ja ühtlustamise kaudu
Toetada tööjõu (ehitajate) vaba liikumist ühelt
maalt teisele
Võimaldada kutseõppeasutuste õpilastele
välispraktikat välismaal nende oskuste
omandamiseks, mida on Eestis raske
praktiseerida
5. Partnermaade ehitusvaldkonna õppekavade
sisu (kompetentside) võrdlemine.
Partnermaade ehitusvaldkonna peamiste
erialade (ehitustööde) kaardistamine ja võrdlus
Partnermaade ehitusettevõtetes kasutatavate
tehnoloogiate ja metoodikate võrdlus
Partnermaade tööohutusalaste nõuete võrdlus
6. Partnermaade kutseõppe raames omandatavate
ehituseriala kompetentside võrdlus
Nimekiri partnermaade ehitusvaldkonnas enim nõutud
oskustest.
Loend ehitusettevõtete külastuste raames
kaardistatud erinevustest ehitustehnoloogias ja
metoodikas.
Partnermaade tööohutusalaste nõuete loend
Kodulehekülg tulemuste avalikustamiseks
Koolitusasutustest ja ettevõtetest moodustatud
võrgustik praktikate korraldamiseks.
7. 68 lähetust 5 riiki, kus vastuvõttev partner
organiseerib projektikoosoleku, mis koosneb
töötubadest, seminaridest ja ettevõtete
külastustest.
1. Barkava, Latvia – 10.-12.11.2009
2. Firenze, Italy – 25.-28.05.2010
3. Kaunas, Lithuania – 14.-16.09.2010
4. Espoo, Finland – 17.-19.01.2011
5. Kuressaare, Estonia – 23.-27.05.2011
8.
Iga partner tõlgib võrdlustulemused oma emakeelde.
Korraldada ja läbiviia küsitlus partnerettevõtetes, et selgitada
välja enimnõutud kompetentsid peamistes valdkondades.
Osaleda õppekavade võrdlemise protsessid, tööohutusalaste
nõuete kaardistamises ja koolidest ja ettevõtetest koosneva
võrgustiku moodustamises.
Osaleda hindamis- ja levitustegevustes
Organiseerida õppereise ja koosolekuid oma riigis vastavalt
projekti tegevuskavale.
Olla vastutav oma projekti eelarve ja aruandluse eest
Olla vastutav projekti tulemuste juurutamise eest oma
organisatsioonis ja riigis
Osaleda projekti kommunikatsiooniprotsessis
9. Peamiselt e-meili teel. Partneritelt oodatakse
vastuseid hiljemalt 3 päeva jooksul.
Kogu kirjavahetus on ühine kõikidele partneritele,
va juhul, kui see on väga spetsiifiline või
ebaoluline teistele partneritele
10. Projekti käigus: hindamine toimub projekti
koordinaatori ja partnerite poolt jooksvalt kogu projekti
käigus. Jälgitakse kas ülesanded ja eesmärgid
täidetakse vastavalt tegevuskavas püstitatud
tähtaegadele.
Projekti lõpus: tulemuste, kvaliteedi, ressursside,
juhtimise, meeskonnatöö ja edaspidise
koostöövõimaluse hindamine. evaluation of outcomes,
quality, used finances, leadership, team-work,
possibilities for future cooperation and etc. Kõik
osalejad täidavad küsimustiku, et selgitada välja
projekti tulemuste kasulikkus. Hindamine väljendub
ka vahe-ja lõpparuandes.
11.
Püstitatud eesmärkide täitmine:
koordinaator ja partnerid. Hindamine toimub
lõpukonverentsil
Projekti tegevused: koordinaator ja partnerid:
toimub korralistel koosolekutel.
Eelarve täitmine: kõik partnerid, aruanded
Projekti mõju ja jätkusuutlikkus: kõik
partnerid aasta möödudes projekti lõpust.
12. Suurenenud rahvusvaheline koostöö ja võrgustikkudes
osalemine partnerorganisatsioonide vahel.
Osalenud kutseõppeasutused saavad kasutada projekti tulemusi
õppekavade rikastamiseks/parendamiseks (lisada uusi
kompetentse, uusi metoodikaid ja tehnoloogiaid) ja lihtsustada
õpilaste välispraktikate korraldamist.
Kasutades moodustatud võrgustikku on lihtsam ja turvalisem
saata õpilasi välispraktikale, kuna saavutatud ühine arusaam
partnermaades praktikandile esitatavatest nõuetest ja ootustest.
Loodud võrgustik võimaldab ka edaspidist koostööd erinevates
valdkondades: õppekavade arendus, õppematerialide tootmine,
praktikakohtade leidmine, töötajate ja õpetajate lähetused, et
tõsta nende väärtust tööjõuturul.
13. Partnerorganisatsioonide väljaanded(trükitud,
elektroonilised, e-kirjad jms). Projekti kirjeldus,
tegevused, tulemused, kodulehe aadress.
Teadete tahvlid
Partneri ametlik kodulehekülg (lühikirjeldus ja link
projekti kodulehele)
Intranet (kui partneril on)
14. Publikatsioonid kohalikus meedias. Vähemalt kord
projekti perioodi jooksul.
Partnerite kodulehekülgedel (www.ksm.lt;
www.omnia.fi; www.qualitas.org,
www.madone.lv/bavs, www.ametikool.ee)
Osalemine kohalikel konverentsidel/seminaridel,
et tutvustada projekti ja tulemusi. Vähemalt kord
iga partner.
15. 02/2010
Kodulehekülg tulemuste avalikustamiseks
03/2010 – ettevõtete küsitlus
Enimnõutud kompetentsid ehitusvaldkonnas
09/2010 – õppekava võrdlus
Iga maa ehitussektori õppekavade kompetentside
kirjeldus