O estruturalismo surgiu a partir dos trabalhos de Ferdinand de Saussure sobre linguística e se propõe a analisar culturas e sociedades como sistemas de relações. Claude Lévi-Strauss aplicou essa abordagem à antropologia, buscando entender as estruturas profundas que produzem significado cultural. Marxistas contribuíram com uma visão crítica das relações de poder entre culturas e uma metodologia anticolonialista. Geertz definiu cultura como um conjunto de significados compartilhados em um grupo.
O documento apresenta os principais conceitos da Teoria Estruturalista de Organizações, incluindo: (1) a visão da organização como uma estrutura complexa onde as partes se relacionam; (2) as origens da teoria a partir da necessidade de entender as interações entre grupos; (3) a sociedade moderna como uma sociedade de organizações.
1) No século XIX, a América Latina conquistou independência da Espanha, porém não conseguiu unificação sob o panamericanismo de Bolívar, enquanto os EUA expandiram seu território e consolidaram o abolicionismo após a Guerra Civil.
2) Na Europa, a Inglaterra se tornou a maior potência econômica e marítima do século XIX, enquanto a França e a Alemanha se industrializaram após suas unificações tardias, dando início ao imperialismo e neocolonialismo europeu.
O documento discute a abordagem estruturalista para o estudo de organizações. A teoria estruturalista representa uma síntese entre a teoria da burocracia e das relações humanas e enfatiza tanto os aspectos formais quanto informais das organizações. A sociedade moderna é vista como uma sociedade de organizações complexas que interagem entre si.
O documento descreve a abordagem estruturalista no estudo das organizações. A abordagem estruturalista surgiu como uma tentativa de unir aspectos da teoria clássica e das relações humanas, enfatizando a estrutura da organização, as pessoas e o ambiente. A teoria da burocracia de Max Weber foi fundamental para o desenvolvimento da abordagem estruturalista.
O documento resume a teoria estruturalista, que se concentra no estudo das organizações como um todo e nas interações entre suas partes. A teoria surgiu devido à oposição entre a teoria clássica e das relações humanas e enfatiza a estrutura da organização. O estruturalismo considera a sociedade moderna como uma sociedade de organizações e analisa suas estruturas e interações.
O estruturalismo estudava as estruturas subjacentes da sociedade que não são observáveis diretamente, mas sim apreendidas por interpretação. Claude Levi-Strauss foi um dos principais nomes deste movimento, que se concentrava na análise sincrônica das sociedades para revelar as regras estruturais que organizam instituições e relações sociais. O estruturalismo foi criticado por dar pouca atenção aos aspectos diacrônicos e de mudança social.
O estruturalismo surgiu a partir dos trabalhos de Ferdinand de Saussure sobre linguística e se propõe a analisar culturas e sociedades como sistemas de relações. Claude Lévi-Strauss aplicou essa abordagem à antropologia, buscando entender as estruturas profundas que produzem significado cultural. Marxistas contribuíram com uma visão crítica das relações de poder entre culturas e uma metodologia anticolonialista. Geertz definiu cultura como um conjunto de significados compartilhados em um grupo.
O documento apresenta os principais conceitos da Teoria Estruturalista de Organizações, incluindo: (1) a visão da organização como uma estrutura complexa onde as partes se relacionam; (2) as origens da teoria a partir da necessidade de entender as interações entre grupos; (3) a sociedade moderna como uma sociedade de organizações.
1) No século XIX, a América Latina conquistou independência da Espanha, porém não conseguiu unificação sob o panamericanismo de Bolívar, enquanto os EUA expandiram seu território e consolidaram o abolicionismo após a Guerra Civil.
2) Na Europa, a Inglaterra se tornou a maior potência econômica e marítima do século XIX, enquanto a França e a Alemanha se industrializaram após suas unificações tardias, dando início ao imperialismo e neocolonialismo europeu.
O documento discute a abordagem estruturalista para o estudo de organizações. A teoria estruturalista representa uma síntese entre a teoria da burocracia e das relações humanas e enfatiza tanto os aspectos formais quanto informais das organizações. A sociedade moderna é vista como uma sociedade de organizações complexas que interagem entre si.
O documento descreve a abordagem estruturalista no estudo das organizações. A abordagem estruturalista surgiu como uma tentativa de unir aspectos da teoria clássica e das relações humanas, enfatizando a estrutura da organização, as pessoas e o ambiente. A teoria da burocracia de Max Weber foi fundamental para o desenvolvimento da abordagem estruturalista.
O documento resume a teoria estruturalista, que se concentra no estudo das organizações como um todo e nas interações entre suas partes. A teoria surgiu devido à oposição entre a teoria clássica e das relações humanas e enfatiza a estrutura da organização. O estruturalismo considera a sociedade moderna como uma sociedade de organizações e analisa suas estruturas e interações.
O estruturalismo estudava as estruturas subjacentes da sociedade que não são observáveis diretamente, mas sim apreendidas por interpretação. Claude Levi-Strauss foi um dos principais nomes deste movimento, que se concentrava na análise sincrônica das sociedades para revelar as regras estruturais que organizam instituições e relações sociais. O estruturalismo foi criticado por dar pouca atenção aos aspectos diacrônicos e de mudança social.
Kirjanduse ülemineku eksam 11. klass Tallinna Järveotsa GümnaasiumKarelKalda
Dokument sisaldab vastuseid 17 küsimustele, mis käsitlevad mitmesuguseid kirjanduslikke teemasid, žanreid ja autoreid. Igale küsimusele on vastatud pikalt ja põhjalikult, et saada parim tulemus. Teemad on alates modernismist ja eksistentsialismist kuni konkreetsete kirjanike, nagu Oscar Wilde, Herman Hesse ja Franz Kafka, elu ja loominguni. Lisaks käsitletakse ka olulisi kirjanduslikke liikumisi nagu Noor-Eesti, Siuru ja Arbujad, Tarapita ning tutvustatakse nende mõjukaid liikmeid. Dokument annab põhjaliku ülevaate erinevatest kirjanduslikest suundadest ja ajaperioodidest, aidates mõista nende mõju kirjandusele ja ühiskonnale laiemalt. Küsimused on järgnevad:
1. Mis on belletristika? Kuidas ilukirjandus jaguneb? Ilukirjanduse põhižanrid ja näited kirjandusest
2. Modernism kirjanduses. Modernistlikud kirjandusvoolud (nimeta ja iseloomusta). Vladimir Majakovski, Ilmar Laaban
3. Oscar Wilde´i elu ja looming. Estetism. Loetud raamat (“Dorian Gray portree”, “Stepihunt” või “Meister ja Margarita”)
4. Herman Hesse elu ja looming. Loetud raamat (“Dorian Gray portree”, “Stepihunt” või “Meister ja Margarita”)
5. Mihhail Bulgakovi elu ja looming. Loetud raamat (“Dorian Gray portree”, “Stepihunt” või “Meister ja Margarita”)
6. Franz Kafka elu ja looming. Loetud raamat (“Metamorfoos”)
7. Eksistentsialism kirjanduses. Albert Camus ja Jean-Paul Sartre, nende elu ja looming
8. Kadunud sugupõlv. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque ja F. S. Fitzgerald. Loetud raamat (“Vanamees ja meri” või “Suur Gatsby”)
9. Kirjanduselu 20. sajandi alguses. Noor-Eesti liikumine. Gustav Suits. Friedebert Tuglas
10. Kirjanduselu 1920ndatel. Siuru ja Tarapita. Marie Under ja Artur Adson
11. Kirjanduselu 1920ndatel. Siuru ja Tarapita. Henrik Visnapuu. August Gailit
12. Anton Hansen Tammsaare elu ja looming. Tema teos “Tõde ja õigus”
13. Kirjanduselu 1930ndatel. Arbujad. Betti Alver ja Heiti Talvik
14. Kirjanduselu 1940. aastatel (muutused eesti kirjanduselus). Totalitaristliku kirjanduse eesmärk ja teemad. Pagulaskirjandus. Karl Ristikivi elu ja looming
15. 1960ndate kirjandus. Kassetipõlvkond ja sinna kuulunud luuletajad. Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel
16. Raimond Kaugver ja loetud raamat (vangilaagri temaatika - “Postuumselt rehabiliteeritud”)
17. Jaan Krossi elu ja looming. Loetud raamat (“Wikmani poisid”)
Kirjanduse ülemineku eksam 11. klass Tallinna Järveotsa GümnaasiumKarelKalda
Dokument sisaldab vastuseid 17 küsimustele, mis käsitlevad mitmesuguseid kirjanduslikke teemasid, žanreid ja autoreid. Igale küsimusele on vastatud pikalt ja põhjalikult, et saada parim tulemus. Teemad on alates modernismist ja eksistentsialismist kuni konkreetsete kirjanike, nagu Oscar Wilde, Herman Hesse ja Franz Kafka, elu ja loominguni. Lisaks käsitletakse ka olulisi kirjanduslikke liikumisi nagu Noor-Eesti, Siuru ja Arbujad, Tarapita ning tutvustatakse nende mõjukaid liikmeid. Dokument annab põhjaliku ülevaate erinevatest kirjanduslikest suundadest ja ajaperioodidest, aidates mõista nende mõju kirjandusele ja ühiskonnale laiemalt. Küsimused on järgnevad:
1. Mis on belletristika? Kuidas ilukirjandus jaguneb? Ilukirjanduse põhižanrid ja näited kirjandusest
2. Modernism kirjanduses. Modernistlikud kirjandusvoolud (nimeta ja iseloomusta). Vladimir Majakovski, Ilmar Laaban
3. Oscar Wilde´i elu ja looming. Estetism. Loetud raamat (“Dorian Gray portree”, “Stepihunt” või “Meister ja Margarita”)
4. Herman Hesse elu ja looming. Loetud raamat (“Dorian Gray portree”, “Stepihunt” või “Meister ja Margarita”)
5. Mihhail Bulgakovi elu ja looming. Loetud raamat (“Dorian Gray portree”, “Stepihunt” või “Meister ja Margarita”)
6. Franz Kafka elu ja looming. Loetud raamat (“Metamorfoos”)
7. Eksistentsialism kirjanduses. Albert Camus ja Jean-Paul Sartre, nende elu ja looming
8. Kadunud sugupõlv. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque ja F. S. Fitzgerald. Loetud raamat (“Vanamees ja meri” või “Suur Gatsby”)
9. Kirjanduselu 20. sajandi alguses. Noor-Eesti liikumine. Gustav Suits. Friedebert Tuglas
10. Kirjanduselu 1920ndatel. Siuru ja Tarapita. Marie Under ja Artur Adson
11. Kirjanduselu 1920ndatel. Siuru ja Tarapita. Henrik Visnapuu. August Gailit
12. Anton Hansen Tammsaare elu ja looming. Tema teos “Tõde ja õigus”
13. Kirjanduselu 1930ndatel. Arbujad. Betti Alver ja Heiti Talvik
14. Kirjanduselu 1940. aastatel (muutused eesti kirjanduselus). Totalitaristliku kirjanduse eesmärk ja teemad. Pagulaskirjandus. Karl Ristikivi elu ja looming
15. 1960ndate kirjandus. Kassetipõlvkond ja sinna kuulunud luuletajad. Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel
16. Raimond Kaugver ja loetud raamat (vangilaagri temaatika - “Postuumselt rehabiliteeritud”)
17. Jaan Krossi elu ja looming. Loetud raamat (“Wikmani poisid”)