1. Põhiküsimus Teistlik maailmavaade Deism - kellav ä rgi Naturalism - lõpliku ruumi vaikus Eksistentsialism - katse ületada nihilism
universum
Sekulaarne humanism Marksism Nihilism - nullpunkt 20. saj. Ateistlik Teistlik eksis-tentsialism 19.
ülima reaalsuse Isikuline Jumal (kolmainsus) on Transsendentne Jumal eksistentsialism saj - Kierkegaard
loomus ja lõputu transendentne ja (algpõhjus) universumi looja on
iseloom immanentne, kõiketeadev, j ätnud selle omap äi. Jumal ei Jumalat ei ole. Aine on kõik, mis on ja eksisteerib igavesti. Jumala olemasolu küsimust
suver ä ä n ne ja hea.. Jumal on ole immanentne, ei ole Jumal on surnud. ei saa lahendada mõistuse
üks ja ainus esmane olev, t äiuslikult isikuline, ei valitse abil, üksnes usu kaudu.
esmane reaalsus, kogu inimtegevuse üle, ei ole
ülejä ä n ud reaalsuse ainus ettehooldav.
allikas
universumi Jumal lõi kosmose ex nihilo, et Jumala loodud kosmos on Kosmos eksisteerib põhjus- Universum on suletud, Kosmos koosneb Universum on
(v älise see loomulike põhjuste võrdse deterministlik - põhjus-tagaj ärg tagaj ärg ahelana suletud eksistentsil ei ole t ähendust. ainult ainest, on inimolenditele võõras
reaalsuse) toimivuse tingimusel püsiks ahelana suletud süsteem, imed süsteemis. suletud süsteem. süsteem
loomus k äigus avatud süsteemina. ei ole võimalikud.
inimkonna Inimolendid on loodud Jumala Isikulised inimolendid on Inimolendid on keerukad Üksikisik on ebaisikuliste Ainult inimolendite Inimolendid on
loomus n äo j ärgi, seega isikused, universumi kellav ärgi osad, “masinad”, isiksus on jõudude toimimise tulemus puhul eelneb isikulise dolendid, kes
enesetransendentsed, autonoomsed Jumalast. keemiliste ja füüsiliste eksistents loomusele: tunnetavad Jumala
intelligentsed, moraalsed, omaduste suhe, mida ei inimene kujundab olemasolu.
sotsiaalsed ja loovad. mõisteta t äielikult ennast.
Surm on kõige lõpp
mis juhtub Iga inimese jaoks on surm v ärav Elu lõpeb surmaga. Kellav ärk Surm on paradoks:
inimesega kas osadusse Jumalaga või k äib maha - võib-olla Jumal on Surm on isiksuse ja Surma ei ole, kõik on Lõplik paratamatus teeb h äving ja taassünd
surres igavesse eraldatusesse (ainsast seal lõpus, ei tea. individuaalsuse h äving. surnud lõpu kõigele
inimlikku püüdlust lõplikult t äitvast t ähendusele
Jumalast)
Inimolenditel on eneseteadvus ainsatena universumis
inimteadmise Inimolendid on võimelised Me võime uurida universumit, Kogu tõde on
alus tunnetama maailma v äljaspool mis on normaalseisundis. ja nad on vabad Mõtlemisel ei ole Inimolenditele ilmneb reaalsus 2 kujul: paradokaalsus.
ennast ja Jumalat. (sest Jumal on Eriilmutust ei ole olemas. teadlikult v ä ä r tust ja teadmine ei objektiivsel ja subjektiivsel. Nad on Teadmine on
inimesed nii loonud ja Mõistuse abil ei ole võimalik kõike kaalutlema, ole võimalik. oma loomuse ja saatuse poolest subjektiivne.
kontakteerub ise nendega - teada, sest Jumal asub otsustama ja vabad.
eriilmutus) v äljaspool. tegutsema.
Eetika puudutab ainult inimolendeid.
eetika alus Eetika on transendentne ja Eetika piirdub üldise ilmutusega. isiklik, subjektiivne. on
põhineb Jumala kui püha ja Ei ole võimalik vahet teha hea ja Inimtegevuse V ä ä r tusliku miski Objektiivne mm on absurdne. Autentne v ä ä r tuslik
armastava olendi iseloomul. halva vahel. Universum on hindamise aluseks eitus. isik peab m ässama ja v ä ä rtust looma.
normaalne ja ilmutab seda, mis on eesm ärk ellu
on õige. jä ä d a.
Ajalugu on lineaarne, t ähenduslik sündmuste ahel, mida ühendavad põhjus ja tagaj ärg.
ajaloo mõte Ajalugu on lineaarne, Ajalugu on lineaarne, alguse ja Sündmuste
t ähenduslik sündmuste ahel. mis lõpuga, sest kosmose areng millel ei ole ühtset valitsevad juhus ja millel ei ole endast kõrgemal kroonikana on ajalugu
viib Jumala poolt inimkonna jaoks m ä ä rati loomisel. eesm ärki paratamatus seisvat eesm ärki. t ähtsusetu, kuid kui
etten ähtud eesmürkide mudel või müüt, mis
t äitumiseni. Ajalugu ei ole tuleb olevikus
pöörduv, korratav ega tsükliline. läbielada, on
ülitähtis.