2. §
"Kõik inimesed on
autorid, ainult suurem
osa neist ei tea seda."
Professor Heiki Pisuke
3. § Intelektuaalne omand
Õigus inimese loometöö tulemusele.
• kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega,
• esitajate poolt teoste ettekannetega,
• raadio- ja televisioonisaadetega,
• leiutistega kõigis inimtegevuse
valdkondades,
• teaduslike avastistega,
• tööstusdisainilahendustega,
4. § Intelektuaalne omand
• kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja
kaubanduslike nimede ning tähistega,
• kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu,
• kõiki teisi õigusi, mis tulenevad
intellektuaalsest tegevusest tööstuse,
teaduse, kirjanduse ja kunsti
valdkondades
5. § Autor - teose autoriks saab olla
füüsiline isik või füüsilised isikud
Teos – autori loomingu tulemus (muusikapala,
kirjutis, kunst, programm)
Ka suuliselt esitatud teos (näiteks loeng,
ettekanne, kõne) on autoriõigusega kaitstav
teos, sest Eesti seadus tunnustab teose
suulist vormi.
6. § Autori õigused
• Teose loomise momendist tekib
autoriõigus.
• Mingisuguseid formaalsusi pole vaja
täita, näiteks, teost registreerida.
• Autori õigus kestab autori eluea ja 70
aastat peale tema surma.
NB! Iga autor võiks kirjutada oma teose juurde enda
nime ja töö nime.
7. § TEOSE KASUTAMINE
AUTORI NÕUSOLEKUTA
JA TASU MAKSMISETA
• Hariduslikel, teaduslikel,
informatsioonilistel, õigusmõistmise ja
halduslikel eesmärkidel
Loe lisaks: Riigiteatajast
https://www.riigiteataja.ee/akt/918060
8. § Legaalne tarkvara
Arvutiprogrammid – kaitstud samuti
autoriõigustega, kuid lisaks on veel
litsentsid
Litsents - annab meile õigusel legaalselt programmi
kasutada. Corel, Adobe, Microsoft – nende toodetega tuleb
kindlasti kaasa arve ning kinnitav litsents. Ilma selleta
kasutame programme illegaalselt. Loe lisaks
http://www.bsa.org/country.aspx?sc_lang=et-EE
9. § Proovivara - Neid võime kasutada
prooviperioodi aja (peale seda peame ostma
litsentsi)
Reklaamilikel eesmärkidel jagatud
tarkvara - Need tooted ei võimalda teha küll
kõike (osad käsud on lukus), kuid meil on õigus neid
kasutada. Peame ainult veenduma, et kas õigus
kasutada kehtib ainult õppimiseks või ka kasu
saamiseks.
Vaba tarkvara - on aga tarkvara mille eest keegi
raha ei tohiks küsida. Neid programme võite
sõpradega jagada jne. (Linux)
10. § Kuidas kasutada teiste tehtud
töid?
uudised – uudistes võib viidata
teiste tehtud töödele, esitada neid
piisavas mahus, et ka teised saaksid
informatsiooni, mis maailmas toimub
hariduslikul eesmärgil – võib kasutada
tööd, kui see annab õpetusele midagi kaasa
ning ei muutu teose ärakasutamiseks, sama
kehtib õpilaste tööde esitamisse
näidismaterjalina (õpilane või lapsevanem
peaks aga loa andma).
11. § referaatides viidates (näiteks raamatut
või artiklit tsiteerides tuleb anda teada
allikad mida kasutate)
Kui te võtate aga kellegi teise töö ja
esitate selle enda töö pähe, siis seda
nimetatakse plagiaadiks. Oleneb
õppeasutusest milline karistus on
ettenähtud, alates suurtest
pahandustest kuni käskkirjani, ülikoolis
võib sellise asja eest lausa välja visata.
12. § Mõtlemisainet?
1. Kopeerin internetist pildi ja muudan
seda. Kas ma käitun õigesti?
Vastus.
Internetist suvaliste piltide kopeerimine ja muutmine (ka
www.google.com pildiotsingust) on väärtegu. Need pildid on
kellegi omad ja seega rikun ma sellega teise inimese õigusi.
Need õigused kehtivad ka siis kui veebilehel puudub mänge
copiright või mõni muu märge.
Lahendus: veebis on olemas mitmeid kohti kust saab aga
jagatud pilte (inimesed on nad teistele tasuta jaganud ja
loobunud enda osadest õigustest) Näiteks:
http://www.flickr.com/
13. § Mõtlemisainet?
2. Referaadi/veebilehe tegemisel kasutan
pilte, kuid ma ei viita nendele
kasutatud kirjanduses/oma veebis.
Vastus.
Referaadis ja veebilehel kasutatud teiste loodud teksti,
pilte, graafikuid tuleb alati viidata, kust te nad saite!!!
14. § Mõtlemisainet?
3. Sõber annab plaadi, ütleb seal on üks hea
programm, kas ma võin seda oma
arvutisse installeerida, et teada saada
kui hea ta on?
Vastus.
Enne installeerimist pakub programm lugeda litsentsilepingut. Seda
tasub uurida. Kui seal on kirjas, et te võite seda tasuta kasutada siis
võite installeerimist jätkata. Muidu võite sattuda pisi-arvutikirjategijate
hulka. (Vahel võib leida litsentsilepingust huvitavaid asju: jagame ära
esimesele sajale inimesele kes seda loevad 2000 dollarit; see
programm võib teie andmeid kasutada reklaamis; selle programmi
installeerimisel nõustute, et kingite oma arvuti 6 kuu pärast XX
firmale. – nii et olge valvsad.. millele tee yes või accept vastate).
15. § Mõtlemisainet?
4. Sõber teeb koolis olevast näitusest
pilte. Kellelt peaksin luba küsima kui
ma tahan neid pilte muuta?
Vastus.
2. Sõbra tehtud piltide loa peate küsima esiteks sõbralt, sest fotod on tema
looming. Samas kui sõber ei pildista oma fotosid kunstipäraselt ning ainult
jäädvustab seinal olevaid töid, siis nende tööde autor võib samamoodi
keelduda, et tema töödest tehtud pilte töödeldakse või esitatakse – kehtib
jagatud autorite õigus. Tegeliku maali autoril on õigus ka keelata oma tööde
fotografeerimist ning filmimist. Kohe kindlasti peaks olema (veebis) kirjas
esitatud tööde autor/töö nimi. Samas kui on tegemist ühisnäitusega, siis
piisav klasside või kooli nimetamisest.
16. § Mõtlemisainet?
5. Pildistan aktusel direktorit, kas ma
peaks luba küsima, kas ma tohin ta pilti
muuta või oma veebis esitada?
Vastus.
Direktori käest pildi tegemiseks ei pea luba küsima, sest
tema on avaliku elu tegelane. Samas ei tohi direktorit
kujutada ega pilti hiljem töödelda nii, et ta kaotaks seal
inimväärikuse (lõikuda, joonistada habemeid jms.
rumalusi). Oma veebilehel võid pildid üles panna, sest
see on sinu enda looming.
17. §
Selle esitluse koostamiseks on kasutatud:
intelektuaalomandi infoväravat autor.ee
Riigi Teatajat-https://www.riigiteataja.ee/
