2. Mis on Alzheimeri tõbi? Haigus põhjustab närvirakkude järkjärgulise hävimise. Alzheimerit põdev inimene muutub otsustusvõimetuks, ta ei suuda meenutada ja mäletada ning probleemseks muutuvad ka lihtsad igapäevaasjad. Alzheimeri haigetel inimestel hakkavad arenema ka teised haigused nagu nt pneumoonija ning see lõppeb surmaga.
3.
4. Ajalugu Alzheimeri haigust kirjeldas esimesena 1906. aastal saksa närviarsti AliosAlzheimer. Ta kirjeldas ühe 55-aastase dementse naise haiguslugu. Oma artiklis kirjeldas ta kattu, puntraid ja kämpe, mis on Alzheimeri tõve tunnused.
5. Fakte Alzheimeri tõvest Ei ole osa loomulikust vananemisest. Suurem osa seda haigust põdevatest inimestest on üle 65-aastased kuid on diagnoositud ka 30-aastastel. Esineb nii meestel kui naistel. Ei ole teada Alzheimeri tõve põhjust. Ei ole võimalik välja ravida, kuid haiguse kulgu on võimalik ravimitega leevendada.
6. Diagnoos Ei saa diagnoosida ühe ainsa testiga. Tõve diagnoosiks tuleb teha mitmeid katseid. Katsed hõlmavad endas füüsise uurimist, laboratoorseid katseid, mälu ja võimekuse teste jne. Kogu diagnoosimine võib aega võtta 6 kuud kuni aasta.
7. Tõve kujunemine On teada, et Alzheimeri tõbe põhjustab närvirakkude hävimine. Samas ei ole teada, mis põhjustab algse närvirakkude kahjustuse.
9. Ohusümptomid Mäluhäired Raskused igapäevastes toimingutes Kõneprobleemid Aja ja koha taju halvenemine Kehv või halvenenud otsustusvõime Probleemid abstraktse mõtlemisega Asjade panemine kummalistesse kohtadesse Tuju ja käitumise muutumine Isiksusemuutused ja aktiivsuse kadu.
10. Erinevused normaalse vananemise ja Alzheimeri vahel Normaalne vananemine Unustab detaile Unustatu meenub Võimeline kasutama märkmeid Võimeline järgima juhiseid Saab iseendaga hakkama Alzheimeri tõbi Unustab sündmusi Unustatu kaob jäädavalt Võimetu kasutamaks märkmeid Ei suuda järgida juhiseid Ei suuda endaga toime tulla
11. Muutused emotsioonides ja tujudes Kaob aktiivsus ja elurõõm Kaob kontroll oma emotsioonide ja tujude üle Kiirelt vahelduvad kurbus, rõõm, hüsteeria jt Haige võib muutuda kahtlustavaks oma lähedaste ja tuttavate suhtes
12. Muutused käitumises Vaimne võimekus halveneb Haige võib hakata asju peitma Esineb ringi uitamist Uni on häiritud
13. Muutused füüsilistes võimetes Koordinatsioon ja liikumisvõime halvenevad Probleemid enda pesemisel, riietamisel ja söömisel Tekib põiepidamatus ning kaotatakse kontroll oma soolestiku üle
14. Alzheimeri tõve staadiumid I staadium – Sümptomid puuduvad, kuid arstlikul läbivaatusel on nähtavad muutused ajukoes. II staadium - Väga kerged kognitiivsed häired, mis võivad sarnaneda normaalse vanainimese käitumisele. Inimene võib tunda mäluhäireid, kuid neid ei märka teised inimesed.
15. III staadium - Kerged kognitiivsed häired. Muutusi märkavad ka kõrvalseisjad. Mäluhäired ja kontsentreerumisvõime muutused on märgatavad ka meditsiiniliste testidega Sagedased sümptomid: raskusi õige sõna või nime leidmisel, raskused uute nimede meeldejätmisel, asjade kaotamine.
16. IV staadium - Keskmise raskusega häired, mis on kindlalt märgatavad Sümptomid: vähenenud teadmised hiljutistest või praegu toimuvatest sündmustest, matemaatilise mõtlemise häired, raskemad mõtlemisülesanded on raskenenud, ei mäletata enda minevikku Inimene on tihti ärevuses ja segaduses
17. V staadium - Keskmise raskusega häired. Ilmnevad suured mälulüngad Isik võib vajada mõnel määral abi igapäevaelus. Võib unustada oma aadressi ja telefoninumbri Kerge aja ja koha taju kadumine. Lihtsamad matemaatilised tehted on keerukad Võib vajada abi kergete otsuste tegemisel Ei vaja abi söömisel ja tualetis käimisel
18. VI staadium - Tõsised häired. Mäluhäired suurenevad. Tekivad isiksusemuutused. Haige kaotab teadmised hilistest sündmustest ja ümbritsevast keskkonnast. Reeglina mäletavad oma nime Vajavad mõningast abi tualetis käimisel ja söömisel Tekivad häired ööpäevases elurütmis Isiksusehäired, paranoia, kinnisideed, hallutsinatsioonid, sundkäitumine
19. VII staadium - Tõve lõppstaadium. Väga tõsised häired. Kaob võime reageerida väliskeskkonnale Kaob seostatud kõne, kuid fraasid ja üksikud sõnad võivad säilida Patsient vajab abi nii tualetis käimisel kui söömisel Kaob võime iseseisvalt liikuda Lihasliigutused häiruvad Kaovad refleksid sealjuures ka neelamisvõime
20. Alzheimeri tõve uurimustest ja tulemustest Teatakse, et vanadusega suureneb risk haigestuda Suurem risk on ka inimestel kelle suguvõsas on haigust esinenud Tõbi võib olla mitmepõhjuseline ning seda uuritakse kolmes valdkonnas: - Geneetika - Väliskeskkonna mõjud - Organismi sisesed ebakõlad
21. Geneetika On olemas kaht tüüpi Alzheimeri tõbe: - FamiliaalneAlzheimeri tõbi (FAD) - Sporaadiline Alzheimeri tõbi FAD esineb 5-10% haigusjuhtudel, kui haigus on põritud. Haigus läheb ühelt generatsioonilt teisele domineeriva päritava struktuurina. Ülejäänud juhtudel esineb Sporaadiline Alzheimeri tõve vorm
22. Väliskeskkonna mõju Alzheimeri tõve põhjustajaid otsitakse nii õhust, pinnasest ja veest Tuntud teooria järgi võib tõve põhjustajaks olla alumiinium, kuid seda pole siiani suudetud tõestada Uuritakse ka teisi elemente ja aineid nt väetised, elavhõbe jne.
23. Organismi sisesed ebakõlad Teadlased uurivad ka aju keemilisi tasakaalutusi Alzheimeri tõve põdevatel inimestel. Uuringud jätkuvad, et leida ravimoodust selle haiguse ravimiseks.
