Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Õpistiilid ja mälutehnika

1,795 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Õpistiilid ja mälutehnika

  1. 1. Õpistiilid ja mälutehnika Natalja Dovgan 27.02.2012
  2. 2. Õpistiilid Visuaalne/verbaalne – eelistavad, kui info on esitatud visuaalselt ja kirjalikus vormis (raamatud, loengukonspektid, õppematerjalid www- lehekülgedel või veebipõhistes õpikeskkondades. Visuaalne/mitteverbaalne - eelistavad visuaalseid õppematerjale, mis on esitatud piltide, kaartide, jooniste või video kujul. Kinesteetiline - õpivad kõige paremini füüsilise ning käelise (puudutamine, kirjutamine) tegevuse abil. Auditiivne/verbaalne - eelistavad õppematerjale verbaalsel kujul kuulda. Neile sobib õppimine audiokassetidelt ning raadioülekannete kuulamine.
  3. 3. Mina õpin paremini, kui informatsioon on esitatud visuaalselt VInfo jääb mul paremini meelde, kui õpetaja jutustab ja ma kuulan AInfo jääb mul paremini meelde, kui ma kirjutan, trükin teksti KÕppimisel eelistan ma raamatuid, loengukonspekte V/VMulle sobib õppimine audiokassetidelt AGraafikud ja joonised aitavad mul teemast paremini aru saada V/MÕppimisel eelistan ma füüsilist tegevust, katsetamist KMulle pakuvad huvi õpiku illustratsioonid: fotod, pildid, kaardid V/MTekst jääb paremini meelde, kui seda valjusti loen AMul on lihtsam õppida teoreeme, mille juures on joonis V/MMina armastan õpitu üle oma mõtetes arutleda ATabelid ja skeemid aitavad mul infot struktureerida, korrastada V/MMulle meeldib õpitu dramatiseerimine, kujundamine V/M
  4. 4. Unustamise kõver (H. Ebbinghaus)
  5. 5. Mälutehnika Mälutehnika ehkmnemotehnika onoskus kasutada jatreenida oma mälu.Tuleneb KreekamälujumalannaMnemosyne nimest http://en.wikipedia.org/wiki/Mnemosyne
  6. 6. Mälureeglid Positiivne sisendus ja tahe - ma tahan seda meelde jätta - see jääb mulle meelde• Vaimne tegevus info omandamisel
  7. 7. Meelespidamine3 komponenti:I - Info omandamine ehk salvestamineII - Info alalhoidmine ehk säilitamineIII - Info kasutamine ehk meenutamine
  8. 8. Info omandamise faktorid Kordamine Materjali organiseeritus Materjali kodeerimine Asja mõistmine Info rakendamine – teises situatsioonis kasutamine
  9. 9. Kordamine Mehhaaniline kordamine ei aita! Korrata tuleb rohkem kui hädapärast tarvis. Kordamine peab olema ajas jaotatud (3). Materjal peaks olema arusaadav. Materjali hulk peaks olema paras. Toetuda olemasolevatele assotsiatsioonidele.
  10. 10. Unustamine, kordamine
  11. 11. Materjali organiseerimine Materjal on antud Näide: Helitud häälikud süsteemis (nt kui õpik tähestikulises järjekorras on hästi korrastatud) BDFGHKPSŠT Õppija loob ise Kergem on meeles pidada süsteemi (nt materjali rühmitamine teatud rütmilise salmi järgi ühikuteks) GBD – KPT – S ja H – F ja Š
  12. 12. Materjali kodeerimine Kodeerimine on see, Sõnu võib kodeerida mida inimene TEEB, kui  tähenduse järgi ta midagi tajub ja siis meelde jätab.  kirjutamise kuju järgi  tindi värvi järgi Kodeerimine on MÄLUJÄLJE tekitamine.
  13. 13. Info reprodutseerimine seoste leidmine küsimuste esitamine endale vastamine perioodiline kordamine struktuuri (skeemi) loomine piltliku kujundi loomine seaduspärasuste leidmine
  14. 14. Assotsiatsioonide tekitamineNumbrite (arvude) Näide:õppimisel saab luua Lydia Koidula elaskõige erinevaid seoseid. aastatel 1843-1886 (seos: 1843 ja 43 aastat)Ise loodud seosed Näide:püsivad meeles! Infotelefon 1188 (visuaalne pilt kahest viiulist)
  15. 15. Kasutatud allikad Tiia Pedastsaar http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/maluteh Eva Palk. Mälu. http://koolipsyh.weebly.com/esitlused.html

×