Mandrijää kujundas pinnamoe

1. 6.b klass
17. september
Õp Natalia Presnetsova

2. seletada, kuidas on moodustunud Eesti pinnamood.

3. mandrijää – материковый лед
jääaeg – ледниковый период
liustik – ледник
rändrahn – валун (большой камень)
tasandama – выравнивать
poleerima – полировать
pinnamood = reljeef – рельеф
moreen – морена
tasandik – равнина
voor – друмлин
oos – оз
moreenküngas – моренный холм

4. Jääaeg algab, kui ilm muutub külmemaks ja sadanud
lumi ei jõua suve jooksul ära sulada.
Lume alumised kihid muutuvad jääks.
Jäämass hakkab liikuma ja tekkib LIUSTIK.

5. Liustikud katavad tänapäeval
ligikaudu 10% maismaast.
Eyjafjallajökull,
liustik Islandil Gröönimaa jääkilp

6. Liustiku sees on rändrahnud (валуны),
kivimiosakesed, liiv, savi ja muld. Need tasandavad ja
poleerivad maapinda.
Nendes kohtades, kus mandrijää kunagi oli, on maapind
ümardunud vormidega (с округлыми формами) ja ei ole
suuri mägesid.

7. On sete, mis on jäänud
pärast liustikku ja mis koosneb
kivimiosakestest.
Paks moreenikiht katab kogu Eesti.

9. Tasandikud (равнины), voored (друмлины), oosid
(озы) ja moreenkünkad (моренные холмы).

10. seletada, kuidas on moodustunud Eesti pinnamood.