11. • Saaremaa hauakamber
• Vaieldamatu favoriit aasta arheoloogilise leiu tiitlile on
Saaremaa üliku hauakamber. Arheoloog Marika Mägi
oli Saaremaal kalmet lahti kaevanud juba mullu.
Sügise saabudes oli läbi uurimata vaid kahtlane lohk
kaevamispiirkonna keskel. Mägi on öelnud, et ei
julgenud endalegi tunnistada, mida ta sealt leida
lootis.
Tänavune suvi tõi aga kinnituse – leiti Eesti esimene
muinas-skandinaavia tüüpi hauakamber. Kamber on
ebatavaliselt suur, teadlastel jagub uurimis- ja
vaidlusmaterjali kauaks. Aga ka need, kellele
arheoloogia seostub Indiana Jonesi või Lara Crofti
isikuga, võivad rahul olla – kambrist leiti ebatavaliselt
palju hõbeehteid.
12. • Veneetsia klaas Viljandist
Arheoloog Arvi Haak kaevas välja osa Viljandi
ordulinnusest. “Olulisim leid on kindlasti sinisest
klaasist nõudekillud,” on ta veendunud. Haak
peab leiu päritolu kohaks Veneetsiat. Avastus on
tähelepanuväärne, sest tolle perioodi Veneetsia
klaasi peale ei satu naljalt kogu Euroopaski.
Kauni maalinguga klaas on Haagi hinnangul
pärit 13. sajandi lõpust või 14. sajandi algusest.
Samast Viljandi linnusest leidsid arheoloogid ka
kenasti torni laotud mündid. Haak arvab, et tegu
on ühe tengelpunga sisuga, mille ümbert
tengelpung ära mädanenud. “Üks münt on väga
haruldane. Selliseid on tervest maailmast teada
üksikuid,” selgitab arheoloog.
13. • Kasetohust salatee
• Valter Langi juhtimisel kaevasid arheoloogid
Raplamaalt Keava lähedalt suvel välja unikaalse
sootee jäänused. “Seni oli teada vaid üks-kaks
enne 13. sajandit rajatud sooteed,” räägib Lang
oma leiu tähtsusest. Sootee algab
muinaslinnuse väravast, selle kaudu oli
linnusesse varjunutel võimalik välismaailmaga
salaja ühendust pidada. Seda, et muinasajal
Eestis säärased teed olid, on teada
muistenditest. “Kuhu tee täpselt välja viib ja
milline on teine ots, tahame selgitada järgmisel
aastal,” teatab Lang.
14. • Katakombid Tallinnas
• Aprillis puhastasid arheoloogiafirma Tael
arheoloogid 17. sajandist pärit Wismari
raveliini (raveliin on üks teatavat tüüpi
kaitseehitis kindluse välisküljel). Raveliini
tipust tuli aga välja seniteadmata käik
maa-alustesse katakombidesse. Uusi
käike leidsid kaevajad üle 80 meetri
pikkuses. “Käigud ehitati enne
Põhjasõda,” räägib arheoloog Peeter
Talvar. “Teine käik, mille meie leidsime, oli
juhuks, kui esimene vallutatakse. Käikude
vahel on uksed ja ka laskepilud.”
15. • 500-liitrine supikatel
• Lausa pime õnn leidis üles arheoloogid,
kes augustis Harjumaal Padise kloostri
juures proovikaevamisi tegid.
Arheoloogiafirma AGU-EMS arheoloogi
Villu Kadakase sõnul sattusid nad tohutule
pajale. Umbes meetrise läbimõõduga
katel mahutab inimese lahedalt ära, selles
võib keeta korraga 500 liitrit suppi. Nii
suurt needitud katelt ei ole Eestist varem
leitud
16. • Lennuk maailmasõjast
• Ida-Virumaa sõjaajaloo klubi Otsing tõi
tänavu suvel päevavalgele Teise
maailmasõja ajal Kiviõli lähedal alla
kukkunud Vene lennuki ja lenduri
surnukeha jäänused. JAK 9D kukkus alla
1944. aasta veebruaris luurelennu ajal.
Klubi on teatanud leiust
muinsuskaitseametile ja otsib nüüd
hukkunud lenduri sugulasi Venemaalt.
