Micropolithical theory, debatt 30.10.

1. Mikro-poliitiline teooria
Kaja Kibena ja Rain Rõigas
Oktoober 30, 2010

2. 2
Mikro-poliitiline teooria
Teooria meeldetuletus
Võtmeartiklite ülevaade
Teooria kvaliteedi ja rakenduslikkuse hinnang
Arco Vara näide

3. 3
Mikro-poliitiline teooria
Teooria meeldetuletus
Mikro-poliitika teooria kohaselt on ettevõtte otsustusprotsess otseses seoses
ettevõtete sees eksisteerivate jõuvahekordadega
“Füüsiliste ja inimressursside kasutamine selleks, et saavutada suuremat
kontrolli teiste üle ja seega kindlamad, mugavamad või rahuldavamad isiklikud
tingimused” (Burns 1961)
Mikro-poliitilise teooria kohaselt käsitletakse ettevõtet kui koalitsiooni – otsusetegijate
ringkonnas tekib mingil ajahetkel (huvide) konflikt, otsuse kaalukauss langeb sinna poole,
kellel antud kontekstis rohkem võimu
Moonutab ettevõtte terviklikku pilti
Ettevõtte jaoks optimaalne valik ja võimuolukorrast tingitud valik ei pruugi omavahel kattuda
Näide: juhtkond vs. omanikud
Makjavellism – mitte mingeid moraalikitsendusi tunnustav ja oma eesmärkide
saavutamiseks kõiki vahendeid lubatavaks pidav poliitika, mis ei põrka tagasi pettuse,
sõnamurdmise, reetmise ega isegi mõrva ees.

4. 4
Mikro-poliitiline teooria
Mikropoliitika levikut hoogustavad või piiravad asjaolud:
Poliitilist käitumist mõjutab ebamäärasus organisatsioonis
Ebamäärasuse allikad:
ebaselged eesmärgid
ebamäärane tegevuste mõõtmine (kriteeriumid ja standardid ebaselged)
keerulised otsustamiste protsessid
tugev organisatsioonisisene konkurents
igat tüüpi muudatused
(Kallutatud) Otsustusprotsessi peamised mõjutegurid: osapoole positsioon ja võim,
seatud panused ja seisukohad, suhete olukord nii koalitsioonis kui opositsioonis,
reeglid, prioriteedid, jt
Kõrge organisatsioonide läbipaistvus
Kõrge tegevuste nähtavus ja läbipaistvus
Kõrge sotsiaalse ja ühiskondliku kontrolli tase
Võimu stabiilsus
Palju varjatud kavatsusi
Keskkonna dünaamilisus kõrge
Suhete ja situatsioonide komplekssus
Mikropoliitikat mitte soosiv keskkond Mikropoliitikat soosiv keskkond

5. 5
Mikro-poliitiline teooria
Üldistatult võib mikropoliitilist käitumist seostada:
Võimu või mõjutamise kasutamisega (Butler)
Isikliku kasu saavutamisega (Burns)
Piiratud ressursside jagamisega seotud konfliktis (Wildavsky 1964)
Erinevate korporatiivsete otsustega seonduvas/kaasnevas konfliktis (Walmsley&Zald )
Tihti rakendab suurema poliitilise jõuga osapool võtteid, mis lähtuvad tema huvidest
Olukorras, kus mitmete erinevate parameetrite järgi on osapooled võrdsed võib suuremat
võimu omav osapool mõjutada eelistama teda soosivaid valikkriteeriumeid
Maailmas on palju tuntust kogunud mikro-poliitiline analüüs Kuuba kriisist ja seda
saatnud võimumängudest

6. 6
Teooria meeldetuletus
Võtmeartiklite ülevaade
Teooria kvaliteedi ja rakenduslikkuse hinnang
Arco Vara näide
Mikro-poliitiline teooria

7. 7
Võtmeartiklite ülevaade
Pfeffer,J. & Salancik,G.R. Organizational Decision Making as a Political Process –
Case of a university budget. 1974
Artiklis püütakse hinnata kui palju mõjutab ülikooli ühe teaduskonna mõjuvõim ülikooli
eelarve allokatsiooni
Uurimusest selgus, et teaduskonna võim (võimu vähesus) ja selle eelarve on omavahel
korrelatsioonis
Võimu omavad teaduskonnad (läbi kohtade/häälte erinevates nõukogudes) suutsid läbi aja
oma eelarve osa hoida suuremana kui seda oleksid lubanud tavapärased eeldused (näiteks:
eelarve jagamine vastavalt õpilaste arvule, vms)
Uurimismeetodina kasutati teaduskondade juhtide intervjuusid, arhiivmaterjale, ülikooli
ja teaduskondade eelarveid ning nende analüüse. Tulemuste olulisust tõestati läbi
matemaatilise statistika ja ökonomeetria
Kuigi uuringusse kaasati võimlikult palju tegureid, mis võiksid organisatsiooni
ressursside jagamist mõjutada jääb siiski õhku mitu asjaolu, millega lõpuni välja ei
arvestatud
Seadusandlus, majanduskeskkond, ametiühingute tegevus
Mikro-poliitiline teooria

8. 8
Mikro-poliitiline teooria
Westphal, J. D. & Zajac, Substance and Symbolism in Ceos Long-Term Incentive
Plans. Administrative Science Quarterly. 1994
Artikkel uuris kuidas tegevjuhtide pikaajalised motivatsiooniprogrammid omavad
organisatsioonides pigem sümboolset tähedust kui sisulist tähendust
Juhid argumenteerivad, et nende pikaajaline motivatsioon peab olema tagatud, mis omakorda
loob tingimused ettevõtte eduks
Uurimus toetus empiirilisele analüüsile, mis sisaldas poliitilisi ja institutsionaalseid
tegureid 570 USA suurima korporatsiooni tegevjuhtide pikaajaliste
motivatsiooniprogrammide juurutamise ja kasutamisel kohta 20 aasta jooksul
Järeldus oli see, et suur osa organisatsioonidest tõenäoliselt juurutab juhtidele (eriti
suurt võimu omavatele CEOle) väga helded motivatsiooniprogrammid, kuid kindlasti ei
garanteeri see veel ettevõtte enda edukust
Uuringu piiranguks on asjaolu, et see sisaldab üksnes USA ettevõtteid

9. Mikro-poliitiline teooria
Raamat: Graham T. Allison. Essence of Decision: Explaining the Cuban Missile
Crisis. Boston. Little Brown, 1971. Second edition Longman. 1999
Tegemist on 1962. aasta Kuuba raketikriisi uurimusega. Autor küsib: miks N. Liit
paigutas Kuubale 1962. aastal oma tuumarelvad? miks USA reageeris tuumarelvade
paigutamisele mereblokaadiga? miks N. Liit siiski järele andis ja tuumarelvad Kuubalt
ära tõi?
Uurimus väitis, et riiklike institutsioonide välispoliitilised huvid olid erinevad. Täpsemalt,
Kuuba raketikriisi alguses ning kriisile lahenduste otsimisel põrkusid USA
Riigidepartemangu, Luurekeskagentuuri, USA Kaitseministeeriumi, USA õhujõudude ja
USA laevastiku huvid
Igaüks kogus kriisi kohta informatsiooni eri viisil, analüüsis seda omamoodi ja reageeris kriisile
erinevalt
Tulemus oli see, et institutsioonid pakkusid president John F. Kennedyle neile
soodsaid lahendusi ja võistlesid presidendi soosingu pärast. Sama mudel on
täheldatav ka N. Liidu tegevust analüüsides
Uuringu piirangus on asjaolu, et käsitleb üksnes ühte kriisisituatsiooni
9

10. 10
Teooria meeldetuletus
Võtmeartiklite ülevaade
Teooria kvaliteedi ja rakenduslikkuse hinnang
Arco Vara näide
Mikro-poliitiline teooria

11. 11
Mikro-poliitika teooria
Teooria kvaliteedi ja rakenduslikkuse hinnang
Teooria aitab seletada organisatsioonides aste leidvaid käitumis- ja
otsustamisprotsesse erinevatel tasanditel
Vaadates organisatsioonides tegevust ning otsusi ei ole raske väita, et mikro-poliitisel
teoorial on täiesti olemas oma koht teiste majandusteeoriate seas
Näiteks võib mikro-poliitika teooria aidata lahti seletada ja mõista organisatsioonide
“köögipoolt“ selliste delikaatsete teemade käsitlemisel nagu seda on näiteks eelarveliste
rahade jagamine või tõlgendada tippjuhtkonna omavahelist (või tippjuhtkond vr. omanikud -
ehk seal kus võim on lähedal) võimuvõitlust
Kasutades mainitud eelarve jagamise näidet võib iga organisatsioon, viies läbi
statistiliste andmete analüüsid, kontrollida oma eelarve allokeerimise “õigsust”
erinevate osakondade vahel
Kindlasti on mikro-poliitika teooria hästi rakendatav ka poliitikas
Teooria mõju järeldatakse tulemustest, mitte ei mõõdeta protsessi elemente. Teooria
nõrkuseks saab pidada sõltuvust erinevatest muutujatest

12. 12
Mikro-poliitika teooria
Teooria meeldetuletus
Võtmeartiklite ülevaade
Teooria kvaliteedi ja rakenduslikkuse hinnang
Arco Vara näide

13. 13
Micro-political theory
Arco Vara näide
Arco Vara AS
Kinnisvarakontsern - asutatud 1992. aastal
Peamised tegevusvaldkonnad:
kinnisvara teenindus
kinnisvara arendus ja planeerimine
tsiviil- ja keskkonnaehitus
Ettevõttel 17 esindust – Eestis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias
Kontsernis töötab ca 160 inimest
Juunis 2007, noteeritakse Arco Vara AS aktsia Tallinna Börsil
Majandusnäitajad – puhaskasum, tuh. EEK
2004 – 106 635
2005 – 116 443
2006 – 217 349
2007 – 235 511
2008 - - 1 160 141

14. Juhtumi tutvustus
2007, detsember – puhkeb tüli omanikeringis
14 aastat ühist äri ajanud omanikud (Arti ja Viljar Arakas, Hillar-Peeter Luitsalu, Richard Tomingas)
on tülli pööranud
Firmast lahkusid nõukogu esimees Arti Arakas ning tegevjuht Viljar Arakas
Viljar Arakas täitis vaid „kummitempli rolli“
Tomingas ja Luitsalu: raha seisab lademes, kasumit ei teenita
Juhatus oleks pidanud rohkem tegutsema uutel turgudes – Ukraina, Balkanimaad
2008, veebruar – ostetakse pool Ukrainasse ehitatavast kaubanduskeskusest
Firma tegevjuhiks saab endine finantsjuht Aare Tammemäe
2008, august – Aare Tammemäe lahkub tegevjuhi kohalt
Tammemäe suhtles ühtviisi kõigi investoritega, ega kandnud neile igast kohtumisest ette
Arakased müüsid oma osaluse firmast Toomas Toolile
Tool üritab ettevõtte vaenulikku ülevõtmist
Tomingas ja Luitsalu ei suuda repolaene tagasi maksta ning peavad tagatiseks olevad aktsiad
loovutama pangale, kes müüvad need omakorda edasi Toolile
Stsenaarium ei rakendunud, Tooli osalus on kasvanud üle 22%
2008, oktoober – firma väljub Ukraina projektist suure kahjumiga
2009, märts – ettevõte teatab vara allahindamisest 1,2 miljardi krooni võrra
Katastroof aktsiaturul
Aktsia hinna langus 38,80 kroonilt – 1,25 kroonini
Micro-political theory

15. 15
Olukorra kirjeldus –
rakenduvad petuskeemid
Tool üritab ettevõtte
vaenulikku ülevõtmist
Stsenaarium ei rakendunud
Tooli osalus kasvas firmas
üle 22%
Omanikud vs Uus omanik TT
Mikro-poliitika teooria
Arco Vara näide
Omanikud vs omanikud
Olukorra kirjeldus -
vastastikused süüdistused
Omanik/tegevjuht tunneb
ennast “kummitemplina”
Juhtkonna poolt on ressurss
realiseerimata/kasum
väike
Vähene aktiivsus uutel
turgudel
2 omanikku müüvad oma
osaluse Toomas Toolile

16. Kokkuvõte
Arco vara väljub Ukraina projektist suure kahjumiga
Toimub vara allahindamine 1,2 miljardi krooni võrra
Aktsia hind langeb 38,80 kroonilt – 1,25 kroonini
Oma isikliku kasu eesmärgil tegutsevad omanikud viisid ettevõtte
kriisiseisu.
Tulemuseks ettevõtte maine ja turuväärtuse langus.
Mikro-poliitiline teooria

17. Täname!