Esitlus final

959 views

Published on

Published in: Education, Travel
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
959
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
3
Actions
Shares
0
Downloads
6
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Esitlus final

  1. 1. Mikro-poliitiline teooria Kaja Kibena ja Rain Rõigas Oktoober 30, 2010
  2. 2. 2 Mikro-poliitiline teooria Teooria meeldetuletus Võtmeartiklite ülevaade Teooria kvaliteedi ja rakenduslikkuse hinnang Arco Vara näide
  3. 3. 3 Mikro-poliitiline teooria Teooria meeldetuletus Mikro-poliitika teooria kohaselt on ettevõtte otsustusprotsess otseses seoses ettevõtete sees eksisteerivate jõuvahekordadega “Füüsiliste ja inimressursside kasutamine selleks, et saavutada suuremat kontrolli teiste üle ja seega kindlamad, mugavamad või rahuldavamad isiklikud tingimused” (Burns 1961) Mikro-poliitilise teooria kohaselt käsitletakse ettevõtet kui koalitsiooni – otsusetegijate ringkonnas tekib mingil ajahetkel (huvide) konflikt, otsuse kaalukauss langeb sinna poole, kellel antud kontekstis rohkem võimu Moonutab ettevõtte terviklikku pilti Ettevõtte jaoks optimaalne valik ja võimuolukorrast tingitud valik ei pruugi omavahel kattuda Näide: juhtkond vs. omanikud Makjavellism – mitte mingeid moraalikitsendusi tunnustav ja oma eesmärkide saavutamiseks kõiki vahendeid lubatavaks pidav poliitika, mis ei põrka tagasi pettuse, sõnamurdmise, reetmise ega isegi mõrva ees.
  4. 4. 4 Mikro-poliitiline teooria Mikropoliitika levikut hoogustavad või piiravad asjaolud: Poliitilist käitumist mõjutab ebamäärasus organisatsioonis Ebamäärasuse allikad: ebaselged eesmärgid ebamäärane tegevuste mõõtmine (kriteeriumid ja standardid ebaselged) keerulised otsustamiste protsessid tugev organisatsioonisisene konkurents igat tüüpi muudatused (Kallutatud) Otsustusprotsessi peamised mõjutegurid: osapoole positsioon ja võim, seatud panused ja seisukohad, suhete olukord nii koalitsioonis kui opositsioonis, reeglid, prioriteedid, jt Kõrge organisatsioonide läbipaistvus Kõrge tegevuste nähtavus ja läbipaistvus Kõrge sotsiaalse ja ühiskondliku kontrolli tase Võimu stabiilsus Palju varjatud kavatsusi Keskkonna dünaamilisus kõrge Suhete ja situatsioonide komplekssus Mikropoliitikat mitte soosiv keskkond Mikropoliitikat soosiv keskkond
  5. 5. 5 Mikro-poliitiline teooria Üldistatult võib mikropoliitilist käitumist seostada: Võimu või mõjutamise kasutamisega (Butler) Isikliku kasu saavutamisega (Burns) Piiratud ressursside jagamisega seotud konfliktis (Wildavsky 1964) Erinevate korporatiivsete otsustega seonduvas/kaasnevas konfliktis (Walmsley&Zald ) Tihti rakendab suurema poliitilise jõuga osapool võtteid, mis lähtuvad tema huvidest Olukorras, kus mitmete erinevate parameetrite järgi on osapooled võrdsed võib suuremat võimu omav osapool mõjutada eelistama teda soosivaid valikkriteeriumeid Maailmas on palju tuntust kogunud mikro-poliitiline analüüs Kuuba kriisist ja seda saatnud võimumängudest
  6. 6. 6 Teooria meeldetuletus Võtmeartiklite ülevaade Teooria kvaliteedi ja rakenduslikkuse hinnang Arco Vara näide Mikro-poliitiline teooria
  7. 7. 7 Võtmeartiklite ülevaade Pfeffer,J. & Salancik,G.R. Organizational Decision Making as a Political Process – Case of a university budget. 1974 Artiklis püütakse hinnata kui palju mõjutab ülikooli ühe teaduskonna mõjuvõim ülikooli eelarve allokatsiooni Uurimusest selgus, et teaduskonna võim (võimu vähesus) ja selle eelarve on omavahel korrelatsioonis Võimu omavad teaduskonnad (läbi kohtade/häälte erinevates nõukogudes) suutsid läbi aja oma eelarve osa hoida suuremana kui seda oleksid lubanud tavapärased eeldused (näiteks: eelarve jagamine vastavalt õpilaste arvule, vms) Uurimismeetodina kasutati teaduskondade juhtide intervjuusid, arhiivmaterjale, ülikooli ja teaduskondade eelarveid ning nende analüüse. Tulemuste olulisust tõestati läbi matemaatilise statistika ja ökonomeetria Kuigi uuringusse kaasati võimlikult palju tegureid, mis võiksid organisatsiooni ressursside jagamist mõjutada jääb siiski õhku mitu asjaolu, millega lõpuni välja ei arvestatud Seadusandlus, majanduskeskkond, ametiühingute tegevus Mikro-poliitiline teooria
  8. 8. 8 Mikro-poliitiline teooria Westphal, J. D. & Zajac, Substance and Symbolism in Ceos Long-Term Incentive Plans. Administrative Science Quarterly. 1994 Artikkel uuris kuidas tegevjuhtide pikaajalised motivatsiooniprogrammid omavad organisatsioonides pigem sümboolset tähedust kui sisulist tähendust Juhid argumenteerivad, et nende pikaajaline motivatsioon peab olema tagatud, mis omakorda loob tingimused ettevõtte eduks Uurimus toetus empiirilisele analüüsile, mis sisaldas poliitilisi ja institutsionaalseid tegureid 570 USA suurima korporatsiooni tegevjuhtide pikaajaliste motivatsiooniprogrammide juurutamise ja kasutamisel kohta 20 aasta jooksul Järeldus oli see, et suur osa organisatsioonidest tõenäoliselt juurutab juhtidele (eriti suurt võimu omavatele CEOle) väga helded motivatsiooniprogrammid, kuid kindlasti ei garanteeri see veel ettevõtte enda edukust Uuringu piiranguks on asjaolu, et see sisaldab üksnes USA ettevõtteid
  9. 9. Mikro-poliitiline teooria Raamat: Graham T. Allison. Essence of Decision: Explaining the Cuban Missile Crisis. Boston. Little Brown, 1971. Second edition Longman. 1999 Tegemist on 1962. aasta Kuuba raketikriisi uurimusega. Autor küsib: miks N. Liit paigutas Kuubale 1962. aastal oma tuumarelvad? miks USA reageeris tuumarelvade paigutamisele mereblokaadiga? miks N. Liit siiski järele andis ja tuumarelvad Kuubalt ära tõi? Uurimus väitis, et riiklike institutsioonide välispoliitilised huvid olid erinevad. Täpsemalt, Kuuba raketikriisi alguses ning kriisile lahenduste otsimisel põrkusid USA Riigidepartemangu, Luurekeskagentuuri, USA Kaitseministeeriumi, USA õhujõudude ja USA laevastiku huvid Igaüks kogus kriisi kohta informatsiooni eri viisil, analüüsis seda omamoodi ja reageeris kriisile erinevalt Tulemus oli see, et institutsioonid pakkusid president John F. Kennedyle neile soodsaid lahendusi ja võistlesid presidendi soosingu pärast. Sama mudel on täheldatav ka N. Liidu tegevust analüüsides Uuringu piirangus on asjaolu, et käsitleb üksnes ühte kriisisituatsiooni 9
  10. 10. 10 Teooria meeldetuletus Võtmeartiklite ülevaade Teooria kvaliteedi ja rakenduslikkuse hinnang Arco Vara näide Mikro-poliitiline teooria
  11. 11. 11 Mikro-poliitika teooria Teooria kvaliteedi ja rakenduslikkuse hinnang Teooria aitab seletada organisatsioonides aste leidvaid käitumis- ja otsustamisprotsesse erinevatel tasanditel Vaadates organisatsioonides tegevust ning otsusi ei ole raske väita, et mikro-poliitisel teoorial on täiesti olemas oma koht teiste majandusteeoriate seas Näiteks võib mikro-poliitika teooria aidata lahti seletada ja mõista organisatsioonide “köögipoolt“ selliste delikaatsete teemade käsitlemisel nagu seda on näiteks eelarveliste rahade jagamine või tõlgendada tippjuhtkonna omavahelist (või tippjuhtkond vr. omanikud - ehk seal kus võim on lähedal) võimuvõitlust Kasutades mainitud eelarve jagamise näidet võib iga organisatsioon, viies läbi statistiliste andmete analüüsid, kontrollida oma eelarve allokeerimise “õigsust” erinevate osakondade vahel Kindlasti on mikro-poliitika teooria hästi rakendatav ka poliitikas Teooria mõju järeldatakse tulemustest, mitte ei mõõdeta protsessi elemente. Teooria nõrkuseks saab pidada sõltuvust erinevatest muutujatest
  12. 12. 12 Mikro-poliitika teooria Teooria meeldetuletus Võtmeartiklite ülevaade Teooria kvaliteedi ja rakenduslikkuse hinnang Arco Vara näide
  13. 13. 13 Micro-political theory Arco Vara näide Arco Vara AS Kinnisvarakontsern - asutatud 1992. aastal Peamised tegevusvaldkonnad: kinnisvara teenindus kinnisvara arendus ja planeerimine tsiviil- ja keskkonnaehitus Ettevõttel 17 esindust – Eestis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias Kontsernis töötab ca 160 inimest Juunis 2007, noteeritakse Arco Vara AS aktsia Tallinna Börsil Majandusnäitajad – puhaskasum, tuh. EEK 2004 – 106 635 2005 – 116 443 2006 – 217 349 2007 – 235 511 2008 - - 1 160 141
  14. 14. Juhtumi tutvustus 2007, detsember – puhkeb tüli omanikeringis 14 aastat ühist äri ajanud omanikud (Arti ja Viljar Arakas, Hillar-Peeter Luitsalu, Richard Tomingas) on tülli pööranud Firmast lahkusid nõukogu esimees Arti Arakas ning tegevjuht Viljar Arakas Viljar Arakas täitis vaid „kummitempli rolli“ Tomingas ja Luitsalu: raha seisab lademes, kasumit ei teenita Juhatus oleks pidanud rohkem tegutsema uutel turgudes – Ukraina, Balkanimaad 2008, veebruar – ostetakse pool Ukrainasse ehitatavast kaubanduskeskusest Firma tegevjuhiks saab endine finantsjuht Aare Tammemäe 2008, august – Aare Tammemäe lahkub tegevjuhi kohalt Tammemäe suhtles ühtviisi kõigi investoritega, ega kandnud neile igast kohtumisest ette Arakased müüsid oma osaluse firmast Toomas Toolile Tool üritab ettevõtte vaenulikku ülevõtmist Tomingas ja Luitsalu ei suuda repolaene tagasi maksta ning peavad tagatiseks olevad aktsiad loovutama pangale, kes müüvad need omakorda edasi Toolile Stsenaarium ei rakendunud, Tooli osalus on kasvanud üle 22% 2008, oktoober – firma väljub Ukraina projektist suure kahjumiga 2009, märts – ettevõte teatab vara allahindamisest 1,2 miljardi krooni võrra Katastroof aktsiaturul Aktsia hinna langus 38,80 kroonilt – 1,25 kroonini Micro-political theory
  15. 15. 15 Olukorra kirjeldus – rakenduvad petuskeemid Tool üritab ettevõtte vaenulikku ülevõtmist Stsenaarium ei rakendunud Tooli osalus kasvas firmas üle 22% Omanikud vs Uus omanik TT Mikro-poliitika teooria Arco Vara näide Omanikud vs omanikud Olukorra kirjeldus - vastastikused süüdistused Omanik/tegevjuht tunneb ennast “kummitemplina” Juhtkonna poolt on ressurss realiseerimata/kasum väike Vähene aktiivsus uutel turgudel 2 omanikku müüvad oma osaluse Toomas Toolile
  16. 16. Kokkuvõte Arco vara väljub Ukraina projektist suure kahjumiga Toimub vara allahindamine 1,2 miljardi krooni võrra Aktsia hind langeb 38,80 kroonilt – 1,25 kroonini Oma isikliku kasu eesmärgil tegutsevad omanikud viisid ettevõtte kriisiseisu. Tulemuseks ettevõtte maine ja turuväärtuse langus. Mikro-poliitiline teooria
  17. 17. Täname!

×