2. TEATRIMÄNGU RÕÕMUD
lõpunäidend (teistele rühmadele,
vanematele, teistele lasteaedadele)
muinasjututoa kasutamine (kolm
eriteemalist seina: loss, meri, mets;
filmivaatamine; arvuti; TV)
mänguline õppimine
rühmaga osalemine „Kanuti Kannil“
õppimine on mäng
erinevad valdkonnad on ühes
tegevuses lõimitud
lapsed, kes teatrimängu
mängivad on:
julgemad
paremad suhtlejad
head kuulajad
laiema sõnavaraga
valmis iseseisvalt alustama
loovat mängu
Meie lasteaia ja rühma
traditsioonid
Miks me teatrimängu
mängime?
4. KUIDAS TEKIB LOO VALIK?
Laste huvist lähtuvalt:
lood, mis tekitavad küsimusi
lastele meeldivad unejutud/muinasjutud
laste kaasatoodud raamatud
hommikuringis loetud lühijutud
laste lemmikmultifilmid
5. MILLISEID OSATÄITJAID TEATRIMÄNGUS KASUTADA NING
MILLISED ON NENDE ÜLESANDED?
Osatäitja Ülesanded
teadustaja Millal etendus algab/lõppeb?
Tutvustab, kes on osatäitjad.
piletimüüja Müüb publikule pileteid.
(käteplaksud/mänguraha)
valgustaja Näitab taskulambiga valgust.
uksehoidja/piletikontrolör Kontrollib pileteid, rebib piletikontsud.
kohanäitaja Näitab publikule istumiskohad.
kostümeerija Aitab näitlejatel riietuda.
näitlejad Etendavad lugu.
publik Aitavad teha erinevaid hääli,
koputavad, imiteerivad vihmasadu,
tuult, kabjaplaginat, laulavad laule,
tantsivad, tilistavad kellukesi.
6. etendus
''Kullaketrajad''
muinasjutu ettelugemine,
analüüs, piltide
vaatamine, arutelu,
kuidas tegelased
omavahel rääkida
võiksid, selgitus pahade
tegelaste kohta
rekvisiitide
värvimine - majad,
loss, puud
(1 ruumiline sein)
kostüümide
meisterdamine,
peakatted – jõekupp,
linnud, vähk, kroonid
luuletuste, laulude,
tantsude
õppimine
(lisana)
pileti ning raha
meisterdamine
etendus
külalistele/
mänguna
kuude nimetused ja
muud
matemaatilised
mõisted
7. LISA - LAULUD JA SALMID
Pump-pump-pa-raba-pump-pump,
sim-sala-bim, abraka-tabra,
püüa põgenikud kinni!
Kaunis võlulill, säragu su õis.
Tagasi too aeg, mis mulle kuulus vaid.
Valu leevenda, ravi terveks halb.
Tagasi too aeg, mis mulle kuulus vaid. Ja mulle vaid.
Veere, veere vokiratas,
ketra, ketra võlulõnga.
Patsi-patsi leivapatsi,
siilu-saalu saiapätsi,
viska ahju vups.
Vanaaegse lossitantsu õppimine
klassikalise muusika taustal.
8. TEATRIMÄNG
Lava ülespanek koos lastega (kardinad, majad, puud, jõgi,
toolid publikule, valgustajale toolredel, piletimüüjale laud).
Osatäitjate valimine, kostümeerimine (vabavalik, liisusalmi
abil).
Näitlejad istuvad esimesse ritta.
Piletite müümine.
Piletikontroll / kohtadele juhatamine.
Tehniline meeskond kohtadele.
Teadustaja kuulutab etenduse algust.
Õpetaja jutustab lugu, lapsed mängivad/näitlevad, publik
on kaasatud.
Etenduse lõpus tutvustab teadustaja eraldi iga osatäitjat.
Lapsed mängivad lugu ise uuesti, uute osatäitjatega.
9. KUIDAS TEATRIMÄNG MEIE RÜHMAS ALGUSE SAI NING
KUIDAS OLEME SEDA ERINEVATEL AASTATEL MÄNGINUD?
2-3 a. - sõimes „Naeris“ - rühmas puidust pusle panemine, millest kujunes
naeri väljatõmbamise mäng, mida etendasime vanematele. Jõuluks said
lapsed kingituseks käpiknukud.
3-4 a. - lemmik „Hunt ja seitse kitsetalle“. See oli meie matemaatiline
teatrimäng, kus loendasime ning õppisime mõisteid alla, peale, taha, sisse
jne, mängisime läbi rühmareegleid.
4-5 a. - lühilood, mida lugesime ning läbi mängisime nt „Põdra uhked sarved“
- mängisime läbi, kuidas põder oma uhkete sarvedega okstesse kinni jäi ja
teda päästsid pikad jalad, mis põdrale endale ei meeldinud.
5-6 a. - lemmikud „Rapuntsel“, „Kullaketrajad“, „12 kuud“. Aasta peateema
„Elas kord ...“ (muinasjutu teemaline) ning kinos populaarne Rapuntsel.
6-7 a. - Mängime läbi erinevaid lugusid, mida loeme ning mille tarvis
meisterdame erinevaid teatritegemise vahendeid (käpiknukud, pulga otsas
olevad joonistused/meisterdused, peakatted jne). Aasta lõpuks esitame
lõpunäidendi ja korraldame teatrinäituse enda meisterdatud vahenditest.
Aasta teemast lähtuvalt fookuses looma- ja linnulood.
10. KOKKUVÕTE ÕPETAJALE MUINASJUTUST „KULLAKETRAJAD“.
KUIDAS ÕPETAJA SAAB ENDALE LUGU ÜLES MÄRKIDA NING SEDA JUTUSTADA?
Sügavas laanes elas kord lonkur vanaeit, kellel
oli kolm tütart. Kõik olid sihvakad ja kaunid, kuid
kauneim oli noorim tütar..
Eit ei lasknud piigadel niisama aega viita, vaid
sundis neid hommikust õhtuni kuldlinu peeneks
lõngaks ketrama.
KOLM TÜTART ISTUVAD VOKI TAGA JA
LAULAVAD „Veere ,veere vokiratas, ketra, ketra
lõnga“.
Keegi peale eide ei teadnud, kust kuldlinu
hurtsikusse toodi. Igal suvel käis eit neid salaja
kuskilt toomas. Alati saabus ta tagasi öösel, kui
tütred magasid. Ta ei lubanud tüdrukutel jalgagi
sellesse ruumi tõsta, kus kuldlinu hoiti.
jutustus
Nüüd oli eidel jälle aeg uute linade järele minna.
Enne teele asumist luges eit tüdrukutele sõnad
peale: “Vaadake plikad, et te lõngal katkeda ei lase,
muidu kaob kullahiilgus ja teie õnnepõlv saab otsa”.
Tütred naeravad eide sõnade üle: „Kuhu see hiilgus
peaks kaduma, me ei jaksa kuldlõnga isegi kiskudes
katki teha - kedrates ei purune see iial”.
VANAEIT LOEB SÕNAD PEALE JA LÄHEB
KEDRUST TOOMA.
NEIUD NAERAVAD EIDE SÕNADE ÜLE.
Kolme päeva pärast sattus metsa kuningapoeg, kes
oli jahil olles oma sõbrad silmist kaotanud ning nüüd
eksinuna puu alla puhkama heitis. Hommikul
ärgates märkas ta puude vahel jalgrada. Prints
hakkas seda mööda minema ning jõudis hurtsikuni,
milles elasid kolm kaunist tüdrukut.
KUNINGAPOEG TULEB KAHE KAASLASEGA
RATSUTADES METSA (kabjaplaginat teeb keelega
publik).
11. Kuningapoeg koputas uksele ja nägi, kuidas
kolm kaunitari kuldlõnga ketrasid. Neiud olid
väga üllatunud, kuna nad polnud kunagi varem
ühtki noormeest näinud. Juttu vestes said
neist sõbrad. Eriti hakkas kuningapojale
meeldima noorim neiu.
Jutustaja: Õhtust sai öö ja ööst sai hommik (aja
mõisted-iseloomusta!).
KUNINGAPOEG JÄÄB METSA MAGAMA, LEIAB
RAJA JA HURTSIKU. VESTAB TÜDRUKUTEGA
JUTTU.
Vahepeal olid sõbrad printsi kadumist märganud
ning läksid printsi kadumisest kuningale teatama.
Teie kõrgeauline ….
Kuningas saatis printsi sõbrad teda uuesti otsima.
Sõbrad ratsutasid metsa ning leidsid lõpuks raja,
mis viis lonkur eide ja tema tütarde hurtsikuni..
Kuningapoeg oli leitud, kuid temal oli tüdrukutest
raske lahkuda. Raske südamega läks kuningapoeg
sõpradega kaasa, kuid andis noorimale tütrele
lubaduse talle kindlasti järele tulla.
Niimoodi jutustades oli möödunud kolm päeva.
Tüdrukud olid ketramise sootuks unustanud ning
nüüd kambrisse astudes oli nende üllatus suur, kui
nad märkasid, et lõng enam endiselt ei sätenda.
Piigad sidusid lõngaotsi kokku ja proovisid kedrata,
kuid miski ei aidanud, lõng jäi ikka tuhmiks.
KUNINGAS JA KUNINGANNA SEISAVAD LOSSI
EES, SÕBRAD ANNAVAD kuningaperele TEATE
EDASI.
(publik koputab).
SÕBRAD RATSUTAVAD METSA
(kabjaplagin).
KUNINGAPOEG ANNAB LUBADUSE, LAHKUB.
KOLM PÄEVA (loendamine) MÖÖDUNUD- KEDRUS
TUHMIKS MUUTUNUD.
12. Öösel jõudis koju eit, kes kohe aru sai, et miskit
on vahepeal juhtunud. “Ah, teie olete siin lulli
löönud”. “Kui see noormees, kes siin oli, peaks
veel siia ilmuma, siis söödan ta metsloomadele”.
Noorim tütar ei saanud öö otsa sõba silmale
ning varahommikul hiilis ta tarest välja ja palus
linde kuningapoega hoiatama minna.
EIT JÕUAB KOJU, SAJATAB.
LINNUD LÄHEVAD SÕNUMIT VIIMA.
Lind tõi kuningapojalt vastuse, et neiu end
üheksandal ööl valmis sätiks, sest siis tuleb tema
teda lonkurvanaeide käest päästma.
…TULEVAD TAGASI.
Kui eit kümnendal päeval märkas, et noorim tütar on
kadunud, segas ta kokku üheksat sorti nõiarohtusid,
lisas neile peotäie soola ning mässis segu nartsu
sisse.
LOENDAMINE KÜMNENI.
EIT SEGAB NÕIAROHTU - PUMP, PUMP,
PARABA, PUMP, PUMP. ABRAKA TABRA….
Eit luges nõiakerale peale vandeid ja sajatusi. Ja
saatis siis kera tuulega teele põgenikke kinni
püüdma. Ratsanikud olid just jõudnud üle jõe viivale
kitsale sillale, kui tuhisev nõiakera neid riivas. Ratsu
tõusis ehmudes tagajalgadele ning neiu kukkus
hobuse seljast jõkke. Kuningapoeg tahtis neiule
jõkke järele hüpata, kuid sõbrad hoidsid teda tagasi.
Noormees leinas neiut nii väga, et ei võtnud
palukestki suhu.
KERA TEELE, PRINTS JA NEIU JÕEL SAAVAD
KERAGA PIHTA, NEIU KUKUB JÕKKE.
SÕBRAD PRINTSIGA LAHKUVAD LOSSI -
PRINTS MAGAB.
13. Oli möödunud juba terve aasta (12 kuud), kui
kuningapoeg uuesti sillale sattus ning kaunist
laulu kuulis. Näha polnud ju hingelistki.
Noormees otsustas tuttavast hurtsikust järele
uurida, kas neiud salapärasest häälest midagi
teavad.
12 KUUD - KUUDE NIMETUSED (publik). PRINTS
LÄHEB JÕELE JA KUULEB LAULU – EDASI
HURTSIKUSSE
(TÜDRUKUTE LAUL).
Õnneks oli vanaeit kodust ära ja neiud said
kuningapojaga rahulikult vestelda. Neiud olid
kindlad, et laulja oli nende õde, kelle nõid oli
jõekupuks moondanud..
Nüüd küpsetas vanem õde nõiakoogi, mis aitaks
kuningapojal mõista lindude keelt.
HURTSIKUS KÜPSETAB ÕDE NÕIAKOOGI
(patsi-patsi leivapätsi ...).
Metsa jõudes kuulis kuningapoeg linde omavahel
rääkimas: „Imelik, et prints ei märka Põhjatarga
käest abi küsima minna?” Nüüd sai kuningapoeg
aru, et ees seisab retk Põhjatarga juurde.
LINNUD RÄÄGIVAD PÕHJATARGAST.
14. Küll oli tore, et noormees lindude keelt mõistis -
nüüd saatis ta linnud Põhjatarga juurde, et need
välja uuriksid, kuidas neiut nõidusest päästa.
PRINTS SAADAB LINNUD PÕHJATARGA
JUURDE.
Linnud külastasid Põhjatarka ning tulid tagasi
õpetussõnadega.
Põhjatark oli õpetanud nii: “Et neiut lillepõlvest
päästa, peab kuningapoeg minema jõe äärde, riided
seljast võtma, end üleni mudaga kokku määrima,
ninast kinni võtma ning hüüdma
”Mehest vähk!” Vähina saab minna jõekupu juurde ja
ta kaldale tuua. Puu all, kivi juures peab ohates
ütlema “Jõekupust neitsi, vähist mees!”
Linnud tagasi õpetussõnadega.
Prints peab jõe äärde minema, KEEBI seljast
võtma, end mudaga kokku määrima, ninast kinni
võtma ning hüüdma ”Mehest vähk!“, „Jõekupust
neitsi, vähist mees!”
Kuningapoeg ratsutas jõe äärde ja tegi nii nagu oli
õpetatud. Oh imet, mees muutus vähiks. Ta
sukeldus jõe põhja, kangutas kupu lahti, viis puu alla
kivi juurde ning lausus õpetatus sõnad.
”Jõekupust neitsi, vähist mees!”
Üsna pea võis märgata kahte inimese kuju.
VÕLUMINE - PUBLIK TILISTAB KELLUKESI - NEIU
HEIDAB KUPU PEAKATTE JA PRINTS VÄHI OMA.
15. Noormees oli neiut nähes väga õnnelik ning
koos sõideti tagasi kuningalossi.
Suur oli kuninga ja kuninganna rõõm, kui nad
nägid poega elusana koju tulevat. Lossis peeti
suured ja uhked pulmad, mis kestsid terve
nädala.
SÕIT HOBUSTEGA LOSSI
(kabjaplagin - publik).
SUUR PULMAPIDU KÕIKIDE LASTEGA ka
publik.
Klassikaline muusika - lossitantsu tantsimine
koos.
Ühel päeval, kui kuningapoeg lossis jalutas, kuulis ta
linde rääkivat: „On ikka tänamatu, on oma
õnnepäevil teised neiud sootuks unustanud. Süütud
neitsid peavad eluotsani hurtsikus kuldlõnga
ketrama. Kuri eit pole ju mitte nende ema vaid kuri
nõiamoor, kes lapsed omale ketrajateks oli võtnud,
mürgijuur oleks talle paras palk!“
LINNUD RÄÄGIVAD ÕDEDEST.
Sedamaid ratsutas noormees oma kaaslastega
hurtsikusse neiusid päästma. Õnneks oli nõiamoor
reisil ning noormehed võtsid neiud hobustele ja
ratsutasid kõik koos kuningalossi.
Nõiale valmistati mürgijuurest roog.
NOORMEHED RATSUTAVAD HURTSIKUSSE
ÕDEDELE JÄRELE (hobuste kabjaplagin).
NÕIALE JÄETAKSE LAUALE MÜRGIROOG.
Kui nõid koju tagasi saabus, sõi ta mürgitatud rooga
ja muutus kassiks. Kullaketrajatest said aga ajapikku
samuti kuningapoegade abikaasad.
NÕID TULEB KOJU, MUUTUB KASSIKS
(VÕLUMOMENT, kellukeste tilin).
LOSSIS JÄLLE PIDU - TANTS KÕIK KOOS.
