Luulelaager Raili Leesalu Võru Kesklinna Gümnaasium
Piusa jõgi
Väiko-Härma
 
 
Eeskujusid arvestavad ülesanded <ul><li>Kellegi loomingust lähtuvad mõttearendused </li></ul><ul><li>Kontratekst </li></ul...
Päris ise <ul><li>Haiku </li></ul><ul><li>Homonüümriimiga luuletus </li></ul><ul><li>Akrostihhon </li></ul><ul><li>Luulepo...
 
 
Mõttearendused <ul><li>Tihtipeale juhtub nii, et kellegi kirjapandud luuletus tekitab teisel kirjutajal soovi mõtet jätkat...
Õpilaste tööd <ul><li>Ma kõnnin vaiksel sammul </li></ul><ul><li>ja keegi kõnnib mu kannul. </li></ul><ul><li>Mul on selja...
Kontratekst <ul><li>Koosta luuletuse põhjal kontratekst – vastandluuletus. </li></ul><ul><li>Tänane ilmateade </li></ul><u...
Õpilaste tööd <ul><li>Eilne ilmateade </li></ul><ul><li>ei jõudnudki minuni </li></ul><ul><li>üle külmast kivistunud vilja...
September   läks <ul><li>Juba mihklikuu tormistes ilmades </li></ul><ul><li>oli aimata sügise lõppu. </li></ul><ul><li>Oli...
Teksti täiendamine <ul><li>Osa ridu on läinud kaduma.  Täienda luuletust oma äranägemise järgi. </li></ul><ul><li>Olen vih...
Õpilaste tööd <ul><li>Olen vihm, ma lähen </li></ul><ul><li>läbi tuulise metsa. </li></ul><ul><li>Lehed tuiskavad mu teele...
Värsside ümberpaigutamine <ul><li>Aeg </li></ul><ul><li>Miski tiksub mu seina sees </li></ul><ul><li>Ning segab jääda mul ...
Õpilaste regivärsiline rahvalaul <ul><li>Kust see kool on siia saanud? </li></ul><ul><li>Kas on tulnud karjamaalta </li></...
Segamini paisatud haikud <ul><li>Haiku on jaapani luulevorm, mis koosneb 17 silbist (5+7+5) ja selles vihjatakse ühele aas...
Spikker <ul><li>Sügiskuldne leht </li></ul><ul><li>püüab pilku kui ehe </li></ul><ul><li>hommiku rinnal. </li></ul><ul><li...
Homonüümriim  <ul><li>Kirjuta rütmi ja riimiga luuletus. Riimimiseks kasuta homonüüme – sõnu, millel on mitmeid tähendusi....
Akrostihhon   See on luuletus, mille ridade algustähed moodustavad sõna või lause. Kirjuta (vabavärsiline) luuletus oma sõ...
<ul><li>Luulekeel on kujundlik. Selleks kasutatakse  </li></ul><ul><li>EPITEETI (ilmekas, kaunistav täiendsõna)   </li></u...
<ul><li>Selle kauni maja taga </li></ul><ul><li>väike ojake nii vaga. </li></ul><ul><li>Kaitsev paks mets ümberringi </li>...
Piusa jõgi <ul><li>Seisan üksi siin ja kuulan </li></ul><ul><li>jõe lummavat vulinat </li></ul><ul><li>ja vaatan, kuidas t...
<ul><li>Vesi vuliseb ojas,  </li></ul><ul><li>tuul puhub nii kõvasti,  </li></ul><ul><li>nagu lööks Mike Tyson oma vasaku ...
Luuleplakat  <ul><li>ROSTA Aknad oli eelmise sajandi alguses Vene Telegraafiagentuuri korraldatud rahvast hariv projekt, k...
<ul><li>Mo vaaresä hoidse mõtsa, </li></ul><ul><li>Mo vanaesä hoidse mõtsa, </li></ul><ul><li>Mo esä hoidse mõtsa. </li></...
<ul><li>Osoon hõreneb, mis  teha? </li></ul><ul><li>UV-kiirgus närib keha. </li></ul><ul><li>Prügi meid ülepea katab  ja m...
<ul><li>Kadedus on hirmus asi, </li></ul><ul><li>raevu tihti külvab ta. </li></ul><ul><li>Teise vastu tõuseb käsi. </li></...
Teemantluuletus   <ul><li>Jõgi </li></ul><ul><li>Pikk, käänuline </li></ul><ul><li>Voolamine, sulisemine, kulisemine </li>...
Piltidega luuletus <ul><li>Kasuta luuletuses mõne sõna asemel pilti või sümbolit. </li></ul><ul><li>Talv </li></ul><ul><li...
Luulekett  <ul><li>Leppige kokku teema </li></ul><ul><li>Kirjuta esimene värsirida, aga viimane sõna kirjuta allapoole, et...
Sõna on meistritel Contra Aapo Ilves Jan Rahman Pulga Jaan
<ul><li>Contra luuletused on enamasti tegelikult laulud. </li></ul>
<ul><li>Õppuritest publik nautis meistrite esinemist ja sai vahel ise ka lauluviisi toetada. </li></ul>
<ul><li>Selgus, et Contra luuletused on lisaks lauldavusele ka tantsitavad. </li></ul>
<ul><li>Aapo Ilvese lahutamatu kaaslane oli tema kitarr. </li></ul>
<ul><li>Meistrid vestlesid õhtu jooksul noortega. Oli vaidlusi, tõestusi, nõuandeid. Oma repertuaari tutvustab Kuno Kerge....
Reedesed rühmatööd <ul><li>Reedel Jan Rahmaniga </li></ul><ul><li>Kõnnin mööda heinamaad. </li></ul><ul><li>Hein on üsna n...
Korgõ mäe otsah. Võromaa poolõ pääl  <ul><li>Korgõ mäe otsah  Piusa jõõ Võromaa poolõ pääl  kohe minneh jala' likõs saiva'...
Contra küsimuste-vastuste värsid <ul><li>Millist Eestit sa tahad? </li></ul><ul><li>Närvilist ja sinist. </li></ul><ul><li...
<ul><li>Millest mõtled? </li></ul><ul><li>Väikestest tüdrukutest. </li></ul><ul><li>Millest on tehtud väikesed tüdrukud? <...
Aitäh!
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Luulelaager Leesalu

3,535 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
3,535
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
17
Actions
Shares
0
Downloads
14
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Luulelaager Leesalu

  1. 1. Luulelaager Raili Leesalu Võru Kesklinna Gümnaasium
  2. 2. Piusa jõgi
  3. 3. Väiko-Härma
  4. 6. Eeskujusid arvestavad ülesanded <ul><li>Kellegi loomingust lähtuvad mõttearendused </li></ul><ul><li>Kontratekst </li></ul><ul><li>Antud teksti täiendamine või lõpetamine </li></ul><ul><li>Värsside ümberpaigutamine </li></ul><ul><li>Regivärsiline rahvalaul </li></ul><ul><li>Haiku </li></ul>
  5. 7. Päris ise <ul><li>Haiku </li></ul><ul><li>Homonüümriimiga luuletus </li></ul><ul><li>Akrostihhon </li></ul><ul><li>Luulepostkaart või –plakat </li></ul><ul><li>Teemantluuletus </li></ul><ul><li>Piltidega luuletus </li></ul><ul><li>Luulekett </li></ul>
  6. 10. Mõttearendused <ul><li>Tihtipeale juhtub nii, et kellegi kirjapandud luuletus tekitab teisel kirjutajal soovi mõtet jätkata või edasi arendada. </li></ul><ul><li>Pane kirja oma mõttearendus, lähtudes </li></ul><ul><li>P-E. Rummo „Esimesest vasikast” </li></ul><ul><li>Ma seisan harkisjalu </li></ul><ul><li>ja uudistan maailma. </li></ul><ul><li>Mul on naljakas saba </li></ul><ul><li>ja kaks suurt silma. </li></ul><ul><li>Ja ma ei taha </li></ul><ul><li>minna aia taha. </li></ul>
  7. 11. Õpilaste tööd <ul><li>Ma kõnnin vaiksel sammul </li></ul><ul><li>ja keegi kõnnib mu kannul. </li></ul><ul><li>Mul on seljas kott </li></ul><ul><li>ja käes kaks õpikut. </li></ul><ul><li>Ja ma ei taha </li></ul><ul><li>kooli minna. </li></ul><ul><li>Toomas Tiisler </li></ul><ul><li>Ma mõlgutan mõtteid </li></ul><ul><li>ja avastan maailma. </li></ul><ul><li>Mu ümber on elu </li></ul><ul><li>ja ma pole seal keegi. </li></ul><ul><li>Tahan olla see, </li></ul><ul><li>keda kõigil on vaja. </li></ul><ul><li>Epp Volkov </li></ul>
  8. 12. Kontratekst <ul><li>Koosta luuletuse põhjal kontratekst – vastandluuletus. </li></ul><ul><li>Tänane ilmateade </li></ul><ul><li>on pandud mu ette </li></ul><ul><li>üle kasteste viljapeade </li></ul><ul><li>heinamaa embusse, </li></ul><ul><li>järve sinavasse vette </li></ul><ul><li>ja lindude lendudesse – </li></ul><ul><li>vaata ja kuulata, </li></ul><ul><li>võta ja loe: </li></ul><ul><li>hommik on tuuleta, </li></ul><ul><li>päev tuleb selge ja soe. </li></ul><ul><li>Mart Raud </li></ul>
  9. 13. Õpilaste tööd <ul><li>Eilne ilmateade </li></ul><ul><li>ei jõudnudki minuni </li></ul><ul><li>üle külmast kivistunud viljapeade </li></ul><ul><li>heinamaa kargusse, </li></ul><ul><li>järve klaasistunud vette </li></ul><ul><li>ja loomade huigetesse. </li></ul><ul><li>Sule silmad, </li></ul><ul><li>unusta kõik: </li></ul><ul><li>õhtu on maheda tuulega, </li></ul><ul><li>öö tuleb pilvine ja karge. </li></ul><ul><li>Janne Mölder </li></ul><ul><li>Tänane saatekava </li></ul><ul><li>pole veel mu ees. </li></ul><ul><li>Ma ei tea, </li></ul><ul><li>mis toimub teleka sees. </li></ul><ul><li>Kaon diivani embusse, </li></ul><ul><li>õhtu tuleb pikk ja soe. </li></ul><ul><li>Tamar Tigane </li></ul>
  10. 14. September läks <ul><li>Juba mihklikuu tormistes ilmades </li></ul><ul><li>oli aimata sügise lõppu. </li></ul><ul><li>Oli vihmasadu me silmades, </li></ul><ul><li>Päiksest polnud kippu, ei kõppu. </li></ul><ul><li>Läks sügis ja härmatis soode pääl </li></ul><ul><li>kõik loomad urgudesse ajas. </li></ul><ul><li>Kui lapsed proovisid esimest jääd, </li></ul><ul><li>nende kilkeid muudkui kajas. </li></ul><ul><li>Kadi Orav </li></ul>
  11. 15. Teksti täiendamine <ul><li>Osa ridu on läinud kaduma. Täienda luuletust oma äranägemise järgi. </li></ul><ul><li>Olen vihm, ma lähen </li></ul><ul><li>läbi tuulise metsa. </li></ul><ul><li>Lehed kahisevad . </li></ul><ul><li>Mu jalad vajuvad sügavale samblasse . </li></ul><ul><li>Kord hakkasin minema siitsamast . </li></ul><ul><li>Siin nüüd lähen. </li></ul><ul><li>Tean, et elu on minek </li></ul><ul><li>läbi tuulise metsa. </li></ul><ul><li>Olen vihm. Mu kodu on mus eneses . </li></ul><ul><li>A. Suuman </li></ul>VIHMA LAUL
  12. 16. Õpilaste tööd <ul><li>Olen vihm, ma lähen </li></ul><ul><li>läbi tuulise metsa. </li></ul><ul><li>Lehed tuiskavad mu teele. </li></ul><ul><li>Mu jalad löövad tuld </li></ul><ul><li>Kord, kui ma taas </li></ul><ul><li>linna lähen, </li></ul><ul><li>tean, et enam ei lähe ma </li></ul><ul><li>läbi tuulise metsa. </li></ul><ul><li>Olen vihm. Mu kodu pole metsas. </li></ul><ul><li>Siim Libba </li></ul><ul><li>Olen vihm, ma lähen </li></ul><ul><li>läbi tuulise metsa. </li></ul><ul><li>Lehed sahisevad, </li></ul><ul><li>mu jalad ei väsi. </li></ul><ul><li>Kord märkasin, </li></ul><ul><li>et ladinal lähen. </li></ul><ul><li>Tean, et liigun </li></ul><ul><li>läbi tuulise metsa. </li></ul><ul><li>Olen vihm. Mu kodu on pilvedes. </li></ul><ul><li>Tanel Haring </li></ul>
  13. 17. Värsside ümberpaigutamine <ul><li>Aeg </li></ul><ul><li>Miski tiksub mu seina sees </li></ul><ul><li>Ning segab jääda mul tuttu </li></ul><ul><li>Võib-olla toksib sääl pisike mees </li></ul><ul><li>Kes kuuleb mu mõtteid ja juttu </li></ul><ul><li>Kell maha jäänud on või ees </li></ul><ul><li>Kuid tal pole aeglust ei ruttu </li></ul><ul><li>See tiksumine kas tules või vees </li></ul><ul><li>Näib saatvat mu naeru ja nuttu </li></ul><ul><li>Minagi olen kord kadunud mees </li></ul><ul><li>Ja mu mälestus vajunud uttu </li></ul><ul><li>Siis ikka ta tiksub mu seina sees </li></ul><ul><li>Sest sein ei hävi nii ruttu </li></ul><ul><li>Tõnu Trubetsky </li></ul>
  14. 18. Õpilaste regivärsiline rahvalaul <ul><li>Kust see kool on siia saanud? </li></ul><ul><li>Kas on tulnud karjamaalta </li></ul><ul><li>Või on meite mängumaalta? </li></ul><ul><li>Kui oleks koolid karjamaalta, </li></ul><ul><li>Arvutaks me lammastega, </li></ul><ul><li>Hüppaksime hobustega, </li></ul><ul><li>Loeks ja laulaks lehmadega. </li></ul><ul><li>Kool on pärit mängumaalta, </li></ul><ul><li>Laulurikkast lasteaiast, </li></ul><ul><li>Mudilaste mängupaigast. </li></ul><ul><li>Laps see luges, laps see laulis, </li></ul><ul><li>Kuni kasvas kooliks valmis, </li></ul><ul><li>Päevik priske hinnetest, </li></ul><ul><li>Kott on raske raamatutest. </li></ul>
  15. 19. Segamini paisatud haikud <ul><li>Haiku on jaapani luulevorm, mis koosneb 17 silbist (5+7+5) ja selles vihjatakse ühele aastaajale. </li></ul><ul><li>Näiteks (E.Niit) Raudrohuteega </li></ul><ul><li>loputa alla kurgust </li></ul><ul><li>sügisenukrus. </li></ul><ul><li>Kombineeri järgmistest sõnadest 3 haikut: </li></ul><ul><li>Ehe, hommiku, hõng, kartulivartes, kolletuspäevad, kui, käega, külmakartliku, leht, mooniõis, müüril, on, pilku, puudutan, püüab, rinnal, sügise, sügiskuldne, udu, vaikust. </li></ul>
  16. 20. Spikker <ul><li>Sügiskuldne leht </li></ul><ul><li>püüab pilku kui ehe </li></ul><ul><li>hommiku rinnal. </li></ul><ul><li>(L.Andre) </li></ul><ul><li>Mooniõis müüril. </li></ul><ul><li>Udu. Kartulivartes </li></ul><ul><li>on sügise hõng. (K.Kangur) </li></ul><ul><li>Kolletuspäevad. </li></ul><ul><li>Külmakartliku käega </li></ul><ul><li>puudutan vaikust. (K.Kangur) </li></ul>
  17. 21. Homonüümriim <ul><li>Kirjuta rütmi ja riimiga luuletus. Riimimiseks kasuta homonüüme – sõnu, millel on mitmeid tähendusi. </li></ul><ul><li>Tema silmade särast lihtsalt ei piisa, </li></ul><ul><li>selles sinuga ma olen päri. </li></ul><ul><li>Korjaks kokku kõik pisarad, viimse kui piisa – </li></ul><ul><li>aga milleks, ära seda sa päri. </li></ul><ul><li>Olen saatnud talle tuhandeid kirju, </li></ul><ul><li>kuid ta on nii mõttetu mees. </li></ul><ul><li>Silmade ees mul tihtipeale on kirju, </li></ul><ul><li>siplen ta võrgus kui kärbes mees. </li></ul><ul><li>Janne Vellak </li></ul>
  18. 22. Akrostihhon See on luuletus, mille ridade algustähed moodustavad sõna või lause. Kirjuta (vabavärsiline) luuletus oma sõbrast või klassikaaslasest nii, et ridade algustähtedest saaks lugeda tema nime. Ehkki vahel ülemeelik, Pole sellest midagi. Peamine, et rõõmus oleks, Vahel veidi mõtlikki. Oskab hästi kokata, Lõbusaks teeb teiste meele. Karjumist ei harrasta, On pigem tasakaalukeeleks – Vat selline ta ongi – Epp. Leana Lõhmus
  19. 23. <ul><li>Luulekeel on kujundlik. Selleks kasutatakse </li></ul><ul><li>EPITEETI (ilmekas, kaunistav täiendsõna) </li></ul><ul><li>VÕRDLUST </li></ul><ul><li>METAFOORI (ümberütlus mingi sarnase tunnuse põhjal) </li></ul><ul><li>ISIKUSTAMIST </li></ul><ul><li>Kirjelda üht kohta siinses looduses, kasutades luulepäraseid kujundeid. Vormista see luuletusena (kas riimilise või vabavärsilisena). </li></ul><ul><li>Kujunda sellest luulepostkaart koos pildiga. </li></ul>Luulepostkaart
  20. 24. <ul><li>Selle kauni maja taga </li></ul><ul><li>väike ojake nii vaga. </li></ul><ul><li>Kaitsev paks mets ümberringi </li></ul><ul><li>mulle rahu, vaikust kingib. </li></ul><ul><li>See meie väike saunake </li></ul><ul><li>kui piparkoogimajake </li></ul><ul><li>ning jõgi nagu helkiv tee </li></ul><ul><li>on Hansule ja Gretele. </li></ul><ul><li>Tauri Klaas </li></ul>
  21. 25. Piusa jõgi <ul><li>Seisan üksi siin ja kuulan </li></ul><ul><li>jõe lummavat vulinat </li></ul><ul><li>ja vaatan, kuidas ta voolab </li></ul><ul><li>omasoodu – </li></ul><ul><li>nii puhas, nii rahulik </li></ul><ul><li>ja samas ettearvamatu </li></ul><ul><li>on Piusa jõgi. </li></ul><ul><li>Siret Tiks </li></ul>
  22. 26. <ul><li>Vesi vuliseb ojas, </li></ul><ul><li>tuul puhub nii kõvasti, </li></ul><ul><li>nagu lööks Mike Tyson oma vasaku haagi. </li></ul><ul><li>Hommik on siin nii külm, </li></ul><ul><li>maa on täis härmatist, </li></ul><ul><li>justkui oleks teisel planeedil. </li></ul><ul><li>Mootorsaag lärmab nagu F1 võistlusel, </li></ul><ul><li>teisel pool laulavad linnud Mozartit. </li></ul><ul><li>Ja kui see kõlas luuletuse moodi, </li></ul><ul><li>siis olen ma juba nagu Puškin. </li></ul><ul><li>Ranno Toomemägi </li></ul>
  23. 27. Luuleplakat <ul><li>ROSTA Aknad oli eelmise sajandi alguses Vene Telegraafiagentuuri korraldatud rahvast hariv projekt, kus luuletaja ja kunstnik Vladimir Majakovski lihvis oma sõnastust täpseks ja pildiliselt mõjuvaks. </li></ul><ul><li>Kahjuks pole ka XXI sajand probleemideta. </li></ul><ul><li>Mille eest hoiataksid sina? Millele pööraksid tähelepanu? Kirjuta lühike luuletus ja kujunda oma sõnum plakatina. </li></ul>
  24. 28. <ul><li>Mo vaaresä hoidse mõtsa, </li></ul><ul><li>Mo vanaesä hoidse mõtsa, </li></ul><ul><li>Mo esä hoidse mõtsa. </li></ul><ul><li>Ma esiq hoia mõtsa. </li></ul><ul><li>Hoia sa kah mõtsa pooleq! </li></ul>
  25. 29. <ul><li>Osoon hõreneb, mis teha? </li></ul><ul><li>UV-kiirgus närib keha. </li></ul><ul><li>Prügi meid ülepea katab ja matab </li></ul><ul><li>Nii maailm eksisteeri mast lakkab. </li></ul><ul><li>Katrin Tintso </li></ul>
  26. 30. <ul><li>Kadedus on hirmus asi, </li></ul><ul><li>raevu tihti külvab ta. </li></ul><ul><li>Teise vastu tõuseb käsi. </li></ul><ul><li>Kas ehk sinust räägin ma? </li></ul><ul><li>Viivika, Johanna, Epp ja Janned </li></ul>
  27. 31. Teemantluuletus <ul><li>Jõgi </li></ul><ul><li>Pikk, käänuline </li></ul><ul><li>Voolamine, sulisemine, kulisemine </li></ul><ul><li>Siit püüaksin ma kala. </li></ul><ul><li>Piusa </li></ul><ul><li>Ranno Toomemägi </li></ul>
  28. 32. Piltidega luuletus <ul><li>Kasuta luuletuses mõne sõna asemel pilti või sümbolit. </li></ul><ul><li>Talv </li></ul><ul><li> paistab talve eel, </li></ul><ul><li> ei saja ikka veel. </li></ul><ul><li>Karu püüab jõest veel   , </li></ul><ul><li> käib õues paljajalu. </li></ul><ul><li>Janar Juur </li></ul>
  29. 33. Luulekett <ul><li>Leppige kokku teema </li></ul><ul><li>Kirjuta esimene värsirida, aga viimane sõna kirjuta allapoole, et see pärast paberi voltimist näha jääks. </li></ul><ul><li>Anna paber edasi. </li></ul><ul><li>Järgmine arvestab nähtavat sõna ja kirjutab sellega riimuva värsirea. </li></ul><ul><li>Seejärel lisab kolmanda rea, aga viimane sõna peab jääma pärast voltimist nähtavale. </li></ul><ul><li>Kui paber on otsa saanud, lugege saadud luuletused ette. </li></ul>
  30. 34. Sõna on meistritel Contra Aapo Ilves Jan Rahman Pulga Jaan
  31. 35. <ul><li>Contra luuletused on enamasti tegelikult laulud. </li></ul>
  32. 36. <ul><li>Õppuritest publik nautis meistrite esinemist ja sai vahel ise ka lauluviisi toetada. </li></ul>
  33. 37. <ul><li>Selgus, et Contra luuletused on lisaks lauldavusele ka tantsitavad. </li></ul>
  34. 38. <ul><li>Aapo Ilvese lahutamatu kaaslane oli tema kitarr. </li></ul>
  35. 39. <ul><li>Meistrid vestlesid õhtu jooksul noortega. Oli vaidlusi, tõestusi, nõuandeid. Oma repertuaari tutvustab Kuno Kerge. </li></ul>
  36. 40. Reedesed rühmatööd <ul><li>Reedel Jan Rahmaniga </li></ul><ul><li>Kõnnin mööda heinamaad. </li></ul><ul><li>Hein on üsna niiske. </li></ul><ul><li>Jalad ära väsivad, </li></ul><ul><li>saapad läbi lasevad. </li></ul><ul><li>Mäe otsa jõudsime, </li></ul><ul><li>mullalt jälgi leidsime. </li></ul><ul><li>Jäljed viisid põllu taha, </li></ul><ul><li>miskit on siin väga mäda. </li></ul><ul><li>Setomaale jõudsime! </li></ul><ul><li>Reostust ära hoidsime. </li></ul><ul><li>Nii kui koju jõuti, </li></ul><ul><li>luuletust meilt nõuti. </li></ul><ul><li>Ingrid, Keili, Krete, Tanel V, Raul, Toomas </li></ul>
  37. 41. Korgõ mäe otsah. Võromaa poolõ pääl <ul><li>Korgõ mäe otsah Piusa jõõ Võromaa poolõ pääl kohe minneh jala' likõs saiva' olõ õs midägi tarka kaia' orantsi' taldregu' olli' püssega purus lastu põllu pääl määndsegi eläjä jäle' rehetarõ lastukatus oll' hirmsahe läbi a palkõst saanu viil asja talomehe moro pääl oll' armõdu pall'o rauda rikas miis, mõtli, ku tütärlatsõ' tiid pite kipõstõ tagasi naksiva marssma </li></ul><ul><li>tütärlatsõ' kõnõli' poiskõisist kiä autuga perrä tulõva ja viil kõnõli nää' klaasist sainuga kemmergust poisi' kõnõli midägi takanpuul jala' olli' piaaigu kuiva' ku mi üle suurõtii silla tagasi puhkamisõ maja hainaga kaet var'okatussõ ala' luulõtuisi kirotama tulli. </li></ul><ul><li>Jan Rahman </li></ul>
  38. 42. Contra küsimuste-vastuste värsid <ul><li>Millist Eestit sa tahad? </li></ul><ul><li>Närvilist ja sinist. </li></ul><ul><li>Kelle paneme järgmiseks presidendiks? </li></ul><ul><li>Kollaste kummikutega onu. </li></ul><ul><li>Kuhu sa paned oma plakati? </li></ul><ul><li>Kadrioru lossi mullivanni. </li></ul><ul><li>Väljas kõnnib punases jopes naine, </li></ul><ul><li>Tal on kummaline maine. </li></ul><ul><li>Öösel kodus ta ei maga. </li></ul><ul><li>Kes on naine punases jopes? </li></ul><ul><li>A kost ma tiiä, kiä tu om. </li></ul>
  39. 43. <ul><li>Millest mõtled? </li></ul><ul><li>Väikestest tüdrukutest. </li></ul><ul><li>Millest on tehtud väikesed tüdrukud? </li></ul><ul><li>Paarist purgist õllest. </li></ul><ul><li>Märkmikusse kirjutati luuletusi, </li></ul><ul><li>Kokku keeran jubedusi, </li></ul><ul><li>Regivärssi, luuleriimi – </li></ul><ul><li>Oleks tarvis teha tiimi. </li></ul><ul><li>Miks on majadel seinad? </li></ul><ul><li>Nalja pärast. </li></ul><ul><li>Kus on kõige parem magada? </li></ul><ul><li>Laudas sillerdava kardina taga. </li></ul><ul><li>Kuidas saab kits üle jõe? </li></ul><ul><li>Meelitatult. </li></ul><ul><li>Millest küll lambi kohal põrisev kärbes mõelda võiks? </li></ul><ul><li>Õhust ja armastusest. </li></ul>
  40. 44. Aitäh!

×