2. 1. Visand
a) Komponeerime pea üldist siluetti, et see
oleks modelli omaga sarnane.
Erilist tähelepanu pöörame nendele kohtadele,
kus ühinevad mitu tahku (pea-kael-
rinnakorv).
3. 1. Visand
b) Otsime näo siluetti ja juuste „plekki“. Siis
piirame valguse ja varju osad näol.
4. 1. Visand
c) Otsime üles silmade, nina ja suu siluetid.
Kasulik on omada teadmisi klassikalistest
näo proportsioonidest. Igal inimesel on
individuaalsed proportsioonid, kuid
klassikaliste proportsioonide teamine
aitab vältida suuremaid moondumisi.
5. 1. Visand
d) Suuremal osal inimkonnast läbib pea
keskkoht pupille. Nägu võib tinglikult
jaotada kolmeks võrdseks osaks: juuste
piirkonnast kulmukaareni, kulmukaarest
nina alumise aluseni, nina alumisest
servast lõuani.
6. 2. Konstrueerimine visandi järgi. Olulise ja
teisejärgulise määramine.
a) Tõmbame näole keskjoone.
b) Tõmbame teljed näo toetuspunktide üle:
tilgasooned, silmakoopa ülemine serv,
ninajuur, otsmikuköbrud, lõug jne.
Arvestame perspektiivi ja silmapiirijoont.
Kontrollime, kas ülaltoodud punktid on
sümmeetrilised keskjoone suhtes.
Rõhutame neid. Paljud kunstnikud
rõhutavad neid punkte, mis annab
töödele suuremat konstruktiivsest.
7. Konstrueerimine visandi järgi. Olulise ja
teisejärgulise määramine.
c) Kontrollime pea kallet võrreldes
silmakoopa ülemist serva kõrva ülemise
servaga, nina alumist alust kõrva alumise
servaga.
d) Seome pea õlavöö juurde –
tõmbame kägisälgust vertikaalse joone ja
vaatame, kus see silma suhtes paikneb
(pupill).
8. Silm.
Enne seda, kui hakkatakse detaile läbi töötama, on
soovitatav vaadata pead tervikuna. Vajadusel
täpsustada modelli iseloomu ja proportsioone.
Määrata millist emotsiooni edastab detail.
Detaili läbijoonistamist alustame sellest, et
markeerime valgu-varju piiri. See järel töötame
valguse osas, jättes varjud vähem
läbijoonistatuks. Valguse- varju piir läheb
tavaliset läbi neist kohtadest, kus muutub
tasapind. Kui muutub tasapinna asetus, muutub
ka selle valgustatus. Silma läbitöötamisel
rõhutame tilgasooni ja silmade välimisi servi.
9. Nina.
Nina modeleerimine algab samuti iseloomu ja
proportsioonide täpsustamisest. Nina nagu ka
silm on keerule vorm, mis koosneb paljudest
detailidest ja on meie suhtes nurga all. Need
detailid on alati pooltoonis, sellepärast ninal,
nagu ka silmal, on näo taustal oma siluett.
Vaatamata ninade mitmekesisule, on nende
konstruktioon alati ühesugune. Arvestades nina
konstruktsiooni ja anatoomiat , töötame selle
vormi läbi. Töö käik on samasugune: alguses
töötame valguse- varju piiril, seejärel valguses.
Rõhutame ninajuurt.
10. Suu ja lõug.
Alustame suu silueti täpsustamisest, kontrollime,
kus paiknevad huuled. Kontrollime samuti lõua
proportsioone. Suu joonistamisel rõhutatakse
tavaliset suu nurki ja suu lõiget. Ülemine huul
koosneb kahest tasapinnast : üks vaatab ülesse,
teine – alla. Alumine huul koosneb neljast
tasapinnast. Kõrgläige ilmub alumisele huulele,
kolme tasapinna kokku puute kohta.
Lõual on ülemine, alumine ja külgmised
tasapinnad. Pöörame tähelepanu ülemise huule
ja lõua ühendamisele. Töö järjekord on sama:
alguses töötame läbi valguse- varju piiri, seejärel
töötame valguses.
11. Laup.
Reeglina valgustatud laup tundub
tasapinnalisena, kuigi see koosneb mitmest
tasapinnast, mis vajavad markeerimist (vt
skeemi). Nais modellil ei ole otsmikuköbrud
ja kulmukaared nii hästi loetavad, kui
meeste omal, kuid siiski peab neid
markeerima. Erilist tähelapanu tuleb
pöörduda kohtadele, kus puutuvad kokku
lauba frontaalne tasapind ülemise ja
külgmiste tasapindadega. Vaatame juuste
piirjoont, kuidas see muutub sõltuvalt
tasapinnast, kus see asub.
12. Vormide analüüs põhi tasapinnade
murdmise kohtades
Analüüsi alustame valguse-varju piirist, mis
alati läbib põhi tasapindu. Juuste siluett alati
kordab neid tasapindu, mille peal need
paiknevad. Jälgime, et pea siluett poleks
esimesest plaanist aktiivsem. Kõrva vorm oleks
mõistlik pähe õppida klaasikaliste näidate
põhjal. Alati tuleb rõhutada alalõualuu nurka.
Üldistame kogu vormi.
13. Kaela ja torso ühendamine
Suure konstrutiivse tähenduse omab koht, kus
ühinevad kael ja rinnakorv. Kael ja tasapind,
mis on moodustatud rangluude ja
trapetslihasega. Kui kael on paljastatud, siis
see piir on rõhutatud lihaste ja kõõluste
erinevate tonaalsuste abil. Kui inimene on
riietatud, siis riided kordavad kõiki tasapindu,
mille peal need paiknevad.
Pöörame tähelepanu õlavööle: õlanukkid,
rangluud,rinnak, deltoid jne.
14. Lõpp
Töö lõpus tuleme tagasi joonistuse ja modelli
terviku juurde. Taastame tonaalsed suhted,
mis kipuvad töö käigus, pikemalt detailidega
tegeledes, kaduma. Selleks, et joonistus näeks
välja terviklik ja lõpetatud pöördume tagasi
suuremate detailide juurde ja töötame nad
veel kord läbi.
15. Kasutatud kirjndus
Plastiline anatoonia. Õppematerjal. (1992)
Koostanud Ene Lausvee. Tallinna
Pedagoogikaülikool, Tallinn
Osnovy risunka: utšebnoje posobije. (2007)
V. Mogilevtsev. Sankt- Peterburg:
ARTINDEX
