1. Sõltuvuskäitumine kui osa
probleemkäitumiste kompleksist

2. John Bowlby tõdemused
• „On leitud, et kahele • Sündroomideks on
psühhiaatrilisele psühhopaatiline (või
sündroomile ja sotsiopaatiline)
kahele nendega isiksus ja
seonduvale depressioon,
sümptomile eelneb sümptomiteks püsiv
järjepidevalt kalduvus
kiindumussidemete kuritegevusele
laostumine (delinkventsus) ja
lapsepõlves. enesetapp (Bowlby
2005).

3. Järeldus:
Asenduskodudes elavad lapsed kuuluvad
psühhopaatia, kuritegevuse ja
ennasthävitava käitumise riskirühma.
Riskirühma iseloomustab riskikäitumine,
st. selline käitumine, mis suurendab
kahjustuste tõenäosust.

4. Riskikäitumine
• Terviseriske põhjustav käitumine sisaldab hoiakuid ning
tajumusi, mis kallutavad inimest kaasa tegema seda, mida
käsitletakse ekspertide poolt riskantse või ohtlikuna
nende tervisele ja selliste tegevuste teostamist.
• Näide: alaealiste probleemkäitumised (Hawkins, Catalano
1995):
1. uimastite väärkasutamine, sõltuvuskäitumine;
2. delinkventsus e. kuritegelik käitumine;
3. riskantne seksuaalkäitumine;
4. põhjuseta puudumine koolist ja kooli poolelijätmine;
5. vägivaldsus.
6. ärev ja/ või depressiivne käitumine.

5. Erivajadustega laps
• Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes
erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt
või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt
sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali
realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist.
• Küsimus: mis on iga lapse pikaajaline huvi – ülaltoodud
sõnastuse alusel tema eluväljavaadetele mõeldes?
• Asendushoolduse lastel kui probleemkäitumiste
riskirühma kuuluvatel lastel on vastavad erivajadused,
mille rahuldamisele tuleb keskenduda, kui lähtume
lapse huvidest ja meie töö väärtustamisest.

6. Nimetused ja lapse erivajaduste
tunnused
• Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse (1)
arengulisteks erivajadusteks;
• kooliealiste laste puhul kõneldakse aga (2)
hariduslikest erivajadustest.
• Nii arengulise kui ka haridusliku erivajaduse
tunnuseks (indikaatoriks) võib olla kas:
• määratletav mahajäämus eakohasest tasemest
(arengupuue) või
• määratletav andekus mingis arenguvaldkonnas.

7. Õpiraskuste põhjused
• Õpiraskused on lastel sagelitekkinud
inimtegevuse tagajärjel -
kohastumisena väärkohtlemisele.
• Teisese kohastumisena erivajaduste
rahuldamatusele – on neil lastel enamasti
tekkinud ka käitumisprobleemid.

8. Laste käitumisraskused
• Lapse käitumisraskused ja- häired on tema
erivajaduste rahuldamata jätmise tagajärg,
sest erivajaduste rahuldamatuse tagajärjel
tekkiv lapse krooniline pingeseisund kutsub
esile tema käitumise muutumise raskesti
prognoositavaks (ebatavaliseks).

9. Kehvad arengud
Varajane lapseiga Keskmine lapseiga Noorukiiga
Tõrjutus
tavaliste
eakaaslaste
Ühinemine
Nõrk vanemlik Lapse poolt Alaealiste
hälbinud
toetus ja käitumis- eakaaslaste kuri-
kontroll raskused grupiga tegevus
Kehvad
õppetule-
mused
Joonis 1. Antisotsiaalse käitumise arengukäik
(Smith, Cowie, Blades 2008, 160; allikas Patterson jt. 1989)

10. Ühe probleemkäitumiste kompleksi
kuuluva käitumisviisi olemasolu on teiste
selle kompleksi käitumisviiside tekkimise
tõenäosust suurendavaks teguriks.
Mida näed?

11. Laste vajadused
 Iga laps vajab kaitstud, turvalist kasvukeskkonda.
 Vajalikud on järjekindlad hoolitsevad suhted samade
hooldajatega kogu imikuea ja lapsepõlve vältel.
 Laps vajab jätkuvat väärtuslikku koostegutsemist
(interaktsiooni).
 Iga laps ja perekond vajab keskkonda, mis võimaldaks
neil areneda omamoodi.
 Lapsel peab olema võimalus eksperimenteerida, otsida
lahendusi, riskeerida ja ka teha vigu ning läbi kukkuda.
 Lapsed vajavad kindlalt struktureeritud ja selgete
piiridega elukeskkonda.

12. Väljapoole suunatud käitumisega seonduvad Muud probleemid
probleemid
Tähelepanu puudulikkus/ hüperaktiivne häire Valikuline mutism (F94)
(F90.0)
Ülekaalukalt hajevil tüüpi Enurees
Ülekaalukalt hüperaktiivset - impulsiivset tüüpi Enkoprees
Segatüüpi Söömishäire imiku- või lapseeas (F98.2)
Tõrges- trotslik käitumine (F91.3). Pica imiku- või lapseeas (F98.3)
Käitumishäire (F91.1; F91.2) Unehäired
Sissepoole suunatud käitumisega seonduvad Väärkohtlemise ja hooletussejätmisega seotud
probleemid häired
Lahutamiskartus (F93) Posttraumaatiline stresshäire (F43.1)
Generaliseerunud ärevus (F41.1) Reaktiivne tähelepanuhäire
Sotsiaalfoobia (F40.1)
Obsessiiv- kompulsiivne häire (F42) Läbivad (pervasiivsed) arenguhäired
Lihtfoobia (F40.2) Lapse autism (F84.0)
Paanikahäire (F41.0) Aspergeri sündroom (F84.5)
Suur depressioonihäire (F33.-; F41.2) Retti sündroom(F84.2)
Düstüümiahäire (F34.1) Lapse muu desintegratiivne häire (F84.3)
Üldised emotsionaalsed ja käitumisprobleemid lapseeas (Gimpel, Holland 2003)

13. UIMASTI TARVITAMISE õppimine
• Uimastite väärkasutamise kaudu omandab laps “hälbiva
identsuse”. Ta lülitub uimasti kasutamise õppimise protsessi, mis
omakorda viib hälbelise subkultuuri liikmeks saamiseni ja
eneseidentsuse käsitlemiseni selle subkultuuri liikmeks olemise
alusel (Becker 1963).
Käitumise motiivid arenevad välja käitumismudelite matkimisest
perekonnas või eakaaslaste grupis .
• õpitakse uimasti kasutamise tehnikat,
• õpitakse uimasti mõju ära tundma,
• õpitakse uimasti mõju määratlema naudinguna,
• õpitakse uimasti abil oma seisundit reguleerima,
• õpitakse uimastit hankima,
• õpitakse neutraliseerima sotsiaalse kontrolli mõju.

14. Lapse huvid
Lastekaitse põhimõtteks on
• „Lapse huvides on alati ja igal pool seada
olla hooldatud ja esikohale lapse huvid.
kaitstud“ (Rääk
2003, 57).
• Lapse huvide
kaitsmisel lähtutakse
ennekõike lapse
üldistest
vajadustest. Ükski
laps ei vaja uimasteid.

15. Sekkumistesse tuleb alati
kaasata kasvatajad.
Miks?
Koostöö ei saa tekkida väljaspool mõistmist.

16. Kalle Laane, sotsiaalpedagoog,
5344 2077
laanevana@gmail.com