2. 16. ja 17.sajandil kujunes üheks
levinumaks näppepilliks ümarapõhjaline
araabia päritolu lauto.
Lauto arvatakse pärinevat
Mesopotaamiast. 17. sajandil eKr
Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv
keelpill.
3. Lauto tähendab araabia keeles puud.
Keskajal oli lauto 4-keelne, seda pilli
kasutati rändmuusikute poolt laulude
saateks ning mängiti hanesulega.
6. Lauto valmistatakse
Lauto kõlalaud valmistatakse hästi
kõlavast puidust, tavaliselt kuusest.
Tagakülg valmistatakse kõvast puidust,
näiteks vahtrast, kirsipuust, eebenipuust
või roosipuust.
7. Lauto areng
15. sajandil hakati lautot mängima sõrmedega ja see
võimaldas mängida mitut partiid korraga.
16. sajandi lautol oli 6 keelt, aga sajandi lõpuks koguni
10.
Renessansi ajal tunnustati lautot teistest
muusikariistadest rohkem, ta oli populaarseim soolopill ja
suurepärane partner laulu saateks.
18. sajandil hakkas huvi selle pilli vastu raugema ja
alates 19. sajandist on seda mängitud harva.