SlideShare a Scribd company logo
1 of 15
RESULTADU AVALIASAUN
PRELIMINARIU HUSI
AVALIADOR
INDEPENDENTE BA
IMPLEMENTASAUN PED
FAZE II – (2016-2020)
ANAPMA
RELATORIU AVALIASAUN PED -
AREA KOBERTURA/SCOPE
KOBRE ATINJIMENTU META SIRA HUSI 2016 – FINAL 2020 BAZEIA
BA:
• Informasaun husi entidade governamentais nebe responsavel
ba metas hirak nebe hatur ona iha PED;
• Informasaun husi avaliasaun espesifiku Parseiro
Desenvolvimento sira (inklui Agencia ONU, CSO nst);
• Relatoriu Governu nebe disponivel no mos relatoriu espesifiku
husi dirasaun nacional Statisika;
• Orsamentu kada tinan no relatoriu dezempeñu anual 2016 -
2020;
• Relatoriu seluk espesifiku ba avaliasaun hanesan, DHS, VNR,
Sensus Agricola nomos relatorio asuntu economiku hirak husi
World Bank no sst.
OBJETIVO AVALIASAUN
 Fornese informasaun importante kona-ba metas
nebe ita alkansa ona, nune mos hirak nebe maka
sei pendente (metas faze segundu nebe tengke
alkasa iha final tinan 2020)
 Avaliasaun PED sei apoiu inisiativa Governu hodi
halo revista no reajustamentu PED
 Aktualizasaun baseline sei apoiu melhoramentu
implementasaun orsamentu por programa
 Resultadu avaliasaun sei fornese informasaun
pertinenti ba implementasaun Planu Mediu Prazu
Kada Governu
PED 2011 – 2030: SETOR & AREA FUNDAMENTAL
•SEGURANÇA
•DEFESA
•NEGÓCIOS ESTRANGEIROS
•JUSTIÇA
•GESTÃO E BOA GOVERNAÇÃO
DO SECTOR PUBLICO
SUB SETOR:
DESENVOLVIMENTO
DO CAPITAL SOCIAL
DESENVOLVIMENTO
ECONÓMICO
Timor-Leste se
esforça para se tornar
um País de
Rendimento Médio-
Alto no horizonte de
2030
DESENVOLVIMENTO
DE
INFRAESTRUTURAS
DESENVOLVIMENTO
INSTITUCIONAL
•EDUCAÇÃO E FORMAÇÃO
•SAÚDE
•INCLUSÃO SOCIAL
•AMBIENTE
•CULTURA E PATRIMÓNIO
SUB SETOR:
•DESENVOLVIMENTO RURAL
•AGRICULTURA
•PETRÓLEO
•TURISMO
•SECTOR PRIVADO
SUB SETOR:
•ESTRADAS E PONTES
•ÁGUA E SANEAMENTO
•ELECTRICIDADE
•PORTOS MARÍTIMOS
•AEROPORTO
•TELECOMUNICAÇÕES
SUB SETOR:
TOTAL METAS PED & PROGRESU TO FINAL 2020
SDP Phase Total numero metas Metas konkluidu Metas besik atu konklui
(progress daik)
Phase 1 (2011-2015) 129 40 27
Phase 2 (2016 -2020) 71 13 19
Phase 3 (2021 – 2030) – avaliasaun
seidauk halo no assume katak seidauk
komesa
32 - -
TOTAL 232 53 46
• Timor-Leste perkore ona dalan ida ke naruk, konsege konkista
atinjimentu sira ke diak iha sektor oinoin (liu-liu iha subsekor
saude, edukasaun no subsector agrikultura)
• Maibe, implementasaun ba meta sira iha PED hasoru atrazu
signifikante. Tendensia ida nee ita rekuiñese liu-husi faktus sira
nebe mosu iha avaliasaun primeira faze to’o 2015 no kontinua husi
2016-2020
• Nota mos katak iha aumento moderado ba numero metas ne’ebe
kompleta ona (husi 40 ba 53) no metas hirak besik atu kompleta
(husi 27 ba 46) durante periudu 2011-2020
• Iha metas 12 nebe maka laiha liu progresu iha periudu tinan 5 nia
laran
• Entre setor hat, infrastrutura atinji progresu nebe ki’ik liu ka 42%
deit, husi metas hirak nebe besik atu kompleta to’o final tinan 2020
• Iha parte seluk, durante periudu daruak, setor infrastrutura
apresenta progressu diak liu ho aumentu 22% (ba metas nebe
konklui ona no besik atu konklui, prinsipalmente metas hirak nebe
seidauk kompleta iha primeira faze 2015)
RESULTADU XAVE –
AVALIASAUN 2016-
2020
TOTAL METAS PED & PROGRESU TO’O FINAL 2020
SETOR KAPITAL SOSIAL
Meta Konkluidu
(28%)
Metas ho Progresu Diak
(23%)
Metas ho Progresu Balun
(44%)
1. UNTL halo ona expansaun ba
fakuldade hamutuk 9 (metas iha
PED 7)
2. 70% inan isin-rua simu ona
atendementu pre-natal, pelumenus
dala hat, no 92% inan isin-rua
hetan asistensia husi pesoal saude
durante periudu partos
3. Regime legal ba protesaun e
konservasaun biodiversidade
adopta ona.
4. Politika Edukasaun Inklusivu
desenvolve no aprova ona
5. Servisu saude Cardiaca no renal
disponivel ona iha Hospital
Nacional
1. 88.41% taxa matrikula
iha edukasaun basika
(93% target)
2. 44% taxa matrikula iha
ensinu sekundasria
(32% in 2016)
1. 25% taxa matrikula ba
pre-eskolar ( 15% iha
2016, target lolos tenke
50%)
2. 65% labarik feto Timor
oan sira tenke kompleta
ona kursu iha
edukasaun basika ho
qualidade (target 75%)
3. Regulamentu ba ar/air,
ruido/noise, polusaun
rai no emisoes husi gas
sira seidauk adopta
4. Progresu balu iha
estabelesementu
academia arte
Metas ne’ebe Pendente (5%)
1. Estabelecimento Centros Regionais Cultura iha Oe-Cusse, Liquiça, Ermera, Maliana, Ainaro e Suai
(Fase 1)
2. Realização programa regular ba Cinema iha zona hirak iha Dili no acesso ba programas cinema
móvel, iha municípios sira, dala ida kada mês
3. Oferta curso licenciatura iha area Arquitetura iha Universidade Pública sira
SETOR - DESENVOLVIMENTU INFRAESTRUTURAS
Meta Konkluidu
(27%)
Metas ho Progresu Diak (15%) Metas ho Progresu Balun (47%)
1. Masterplan Airoporto Internasional
Presidente Nicolau Lobato konklui ona.
2. Planu Nasional ba Ring Road konklui
ona;
3. Estudu viabilidade ba projeito Estrada
Dili-Aileu-Maubisse-Aituto-Ainaro-
Cassa konklui ona
4. Konekasaun Estrada Dili-Manatuto –
Baucau konklui ona;
5. Koneksaun Estrada Manututo-
Natarbora konklui ona;
6. Estrada husi Dili – Aileu – Maubisse –
Aituto – Ainaro – Cassa rehabilita ona;
1. Be’e mos no sanitasaun
kobre ona area rurais 79%;
2. Projetu Estrada husi Suai to
Beaco inisia ona.
3. Portu foun iha Tibar inisia
ona.
Modelu foun ida ba jestaun
energetika baze ba pratika diak
internasional nian inisia ona;
Metas ne’ebe Pendente (7%)
Eletrisidade:
• Realiza estudu viabilidade hodi atrai instalasaun ba prosesamentu gas iha longo prazu;
• Identifika local potencial sira ba energia mini-hidrika iha TL,
• Konstrusaun sentral termoeletrika hodi bele jera eletrisidade liu-husi utilizasaun lixu domestiku
no industrial ne’ebé produz iha Díli laran
Porto:
• Porto Maritimu foun iha Suai tenki operacional;
• Instalasaun portuaria iha Kairabela no iha Kosta Sul besik Beaço dezenvolvido
• Faze I projetu konstrusaun Porto Betano tenki inisia ona
Telekomunikasaun:
• Eskola hotu-hotu, postu saude no klinika sira tenki liga ba internet
• Estudantes no profisional saude hotu tenki iha aparellu hodi asesu ba internet
SETOR - DESENVOVIMENTU EKONOMIKU
Meta Konkluidu
(31%)
Metas ho Progresu Diak
(21%)
Metas ho Progresu
Balun (42%)
Metas ne’ebe Pendente
(2%)
1. Produsaun fos
83,304
toneladas
(dobru)
2. Numero de
animal
hakiak/Livestoc
k aumenta 20%
3. Estrategia ba
dezenvolviment
u kadeia
abastesementu
Bambu adopta
ona;
1. Media produsaun
batar aumenta ba
2.3t/ha (target maka
2.5t/ha);
2. Area irigasaun ba
natar aumenta ba
62.142ha (32.280ha
iha 2016, metas
70,000ha);
3. Reseita hetan husi
peska nomos
tonelagem
exportasaun ikan
aumenta makas iha
periudu 2016-2020
1. Iha progresu
balu ba
montagem
inventariu
abranjente ba
eskema
irigasaun;
2. Progresu uitoan
iha
preparasaun ba
faze primeiro
projetu
refinaria
Betano
3. Progresu uitoan
iha desenvolve
infraestrutura
turismu nebe
involve setor
privado
Setor Privado:
1. Banco Nasional
Dezenvolvimentu
tenki operasional
2. Resultadu husi
revisaun abranjente
hodi avalia benefisiu
no risku sira husi
aplikasaun konjuntu
espesial lei no
regulamentu
empresarial iha Zona
Ekonomiku Espesial
sei tama iha faze
implementasaun
Dezenvolvimentu Rural:
Sei iha prestasaun servisu
ba títulu husi pedidu
agrikultor sira ne’ebé
prontu atu selu servisu
idane’e
SETOR - QUADRO INSTITUSIONAL
Meta Konkluidu
(19%)
Metas ho Progresu Diak (33%)
Metas ho Progresu Balun
(46%)
Quadro legal ida nebe
modernu no eficaz jere sector
seguransa
1. F-FDTL operando nudar forsa
defeza nebe professional no
conventional;
2. Timor-Leste besik atu sai ona
membro husi ASEAN ho ninia
embaisada estabelese iha nasaun
ASEAN sira;
3. Progresu makas iha adopta
teknologia informasaun moderna
husi servisu publiku hodi apoia
inisiativa konjunta Governu nian
ba implementasaun Governu
Electronika ( E-Governemnt)
1. Sistema Juridisial ida
nebe nakloke hodi
konduz no konklui tipo
oinoin husi prosesu
judiciais. Espesialmente
prosesu kriminais iha
forma ida nebe eficaz iha
tempu ida nebe razuavel;
2. Formasaun rekursu
humano no
desenvolvimento
professional
proporsionado ba PNTL
ida nebe qualifikado e
moderno
3. Timor-Leste sei sai
membro ba instituisaun e
mos organizasoes global
relevantes sira nebe
serve diak liu tan ita nia
populasaun
METAS HIRAK NEBE LAIHA PROGRESU/SEIDAUK KOMESA DURANTE PERIUDU TINAN 5 NIA LARAN (FAZE II)
Subsetor Metas
Kultura no Patrimoniu 1. Estabelese Sentru Rejional Kultura iha Oe-Cusse, Liquiça, Ermera, Maliana, Ainaro no Suai
(Faze 1);
2. Realizasaun programa regular Sinema iha fatin oi-oin iha Dili no asesu ba programa sinema
móvel iha munisipiu, fulan ida dala ida;
3. Oferese kursu lisensiatura iha area Arkitetura iha Universidade Pública
Enerjia Eletrika 1. Realiza estudu viabilidade hodi atrai instalasaun ba prosesamentu gas iha longo prazu;
2. Identifika local potencial sira ba energia mini-hidrika iha TL
3. Konstrusaun sentral termoeletrika hodi bele jera eletrisidade liu-husi utilizasaun lixu
domestiku no industrial ne’ebé produz iha Díli laran
Portos 1. Porto Maritimu foun iha Suai operacional;
2. Instalasaun portuaria iha Kairabela no iha Kosta Sul besik Beacu desenvolvido
Agrikultura Estabelesimento Konsellu Konsultivu Agrikula TL hodi formula política nasional sira ba setor no
supervisiona ninia implementasaun
Petroleo 1. Konstrusaun Porto Suai remata/konklui ona;
2. Faze-I projetu desenvolvimentu iha Betano tenki hahu
Turismu Sentru formasuan turistika no hospitalidade tenki estabelese iha Dili
Investimentu Setor Privado Banco Nasional Dezenvolvimentu tenki operasional ona
DESAFIU &
JUSTIFIKASAUN
• To’o 2020, meta 12 maka laiha progresu:
• Metas PED la espesifiku ka la bele sukat
• Sistema M&A iha entidade sira sei fraku
• Planementu mediu-prazu seidauk iha hodi
operasionaliza objetivu no metas longo-prazu
• Governu foku liu ba Planeamentu Anual, nebe
laiha ligasaun ho planu mediu no longo-prazu
• PED la mai ho kustu indikativu, tanba ne’e,
susar atu implementa
• Instabilidade politika no rejime duodesimu
kontribui ba atrazu no desviu foku governu
nian
PASU TUIR MAI
• Revisaun PED tenke garante katak objetivu no
metas hotu-hotu presiza defini ho klaru hodi
fasilita governu sukat nia atinjimentu
• Planeamentu Mediu Prazu sei implementa iha
2023 no sei ajuda operasionaliza no mos sei aliña
planu anual tuir metas longo-prazu
• Hahu 2022, entidade sira tomak sei bele hadia
sira nia sistema M&A ho referensia ba kuadru
planeamentu mediu prazu no planu integradu
nasional mediu prazu, inklui mos planu M&A sira,
liu-husi apoiu ANAPMA
• Implementasaun ba modelu orçamentasaun por
objetivu/metas/outcome sei sai esensial liu iha
tinan sira tuir mai, ho nune’e, importante tebes
atu garantia orsamentu alokadu pur metas husi
envelope fiskal kada tinan.
OBRIGADO/A

More Related Content

Featured

How Race, Age and Gender Shape Attitudes Towards Mental Health
How Race, Age and Gender Shape Attitudes Towards Mental HealthHow Race, Age and Gender Shape Attitudes Towards Mental Health
How Race, Age and Gender Shape Attitudes Towards Mental Health
ThinkNow
 
Social Media Marketing Trends 2024 // The Global Indie Insights
Social Media Marketing Trends 2024 // The Global Indie InsightsSocial Media Marketing Trends 2024 // The Global Indie Insights
Social Media Marketing Trends 2024 // The Global Indie Insights
Kurio // The Social Media Age(ncy)
 

Featured (20)

Everything You Need To Know About ChatGPT
Everything You Need To Know About ChatGPTEverything You Need To Know About ChatGPT
Everything You Need To Know About ChatGPT
 
Product Design Trends in 2024 | Teenage Engineerings
Product Design Trends in 2024 | Teenage EngineeringsProduct Design Trends in 2024 | Teenage Engineerings
Product Design Trends in 2024 | Teenage Engineerings
 
How Race, Age and Gender Shape Attitudes Towards Mental Health
How Race, Age and Gender Shape Attitudes Towards Mental HealthHow Race, Age and Gender Shape Attitudes Towards Mental Health
How Race, Age and Gender Shape Attitudes Towards Mental Health
 
AI Trends in Creative Operations 2024 by Artwork Flow.pdf
AI Trends in Creative Operations 2024 by Artwork Flow.pdfAI Trends in Creative Operations 2024 by Artwork Flow.pdf
AI Trends in Creative Operations 2024 by Artwork Flow.pdf
 
Skeleton Culture Code
Skeleton Culture CodeSkeleton Culture Code
Skeleton Culture Code
 
PEPSICO Presentation to CAGNY Conference Feb 2024
PEPSICO Presentation to CAGNY Conference Feb 2024PEPSICO Presentation to CAGNY Conference Feb 2024
PEPSICO Presentation to CAGNY Conference Feb 2024
 
Content Methodology: A Best Practices Report (Webinar)
Content Methodology: A Best Practices Report (Webinar)Content Methodology: A Best Practices Report (Webinar)
Content Methodology: A Best Practices Report (Webinar)
 
How to Prepare For a Successful Job Search for 2024
How to Prepare For a Successful Job Search for 2024How to Prepare For a Successful Job Search for 2024
How to Prepare For a Successful Job Search for 2024
 
Social Media Marketing Trends 2024 // The Global Indie Insights
Social Media Marketing Trends 2024 // The Global Indie InsightsSocial Media Marketing Trends 2024 // The Global Indie Insights
Social Media Marketing Trends 2024 // The Global Indie Insights
 
Trends In Paid Search: Navigating The Digital Landscape In 2024
Trends In Paid Search: Navigating The Digital Landscape In 2024Trends In Paid Search: Navigating The Digital Landscape In 2024
Trends In Paid Search: Navigating The Digital Landscape In 2024
 
5 Public speaking tips from TED - Visualized summary
5 Public speaking tips from TED - Visualized summary5 Public speaking tips from TED - Visualized summary
5 Public speaking tips from TED - Visualized summary
 
ChatGPT and the Future of Work - Clark Boyd
ChatGPT and the Future of Work - Clark Boyd ChatGPT and the Future of Work - Clark Boyd
ChatGPT and the Future of Work - Clark Boyd
 
Getting into the tech field. what next
Getting into the tech field. what next Getting into the tech field. what next
Getting into the tech field. what next
 
Google's Just Not That Into You: Understanding Core Updates & Search Intent
Google's Just Not That Into You: Understanding Core Updates & Search IntentGoogle's Just Not That Into You: Understanding Core Updates & Search Intent
Google's Just Not That Into You: Understanding Core Updates & Search Intent
 
How to have difficult conversations
How to have difficult conversations How to have difficult conversations
How to have difficult conversations
 
Introduction to Data Science
Introduction to Data ScienceIntroduction to Data Science
Introduction to Data Science
 
Time Management & Productivity - Best Practices
Time Management & Productivity -  Best PracticesTime Management & Productivity -  Best Practices
Time Management & Productivity - Best Practices
 
The six step guide to practical project management
The six step guide to practical project managementThe six step guide to practical project management
The six step guide to practical project management
 
Beginners Guide to TikTok for Search - Rachel Pearson - We are Tilt __ Bright...
Beginners Guide to TikTok for Search - Rachel Pearson - We are Tilt __ Bright...Beginners Guide to TikTok for Search - Rachel Pearson - We are Tilt __ Bright...
Beginners Guide to TikTok for Search - Rachel Pearson - We are Tilt __ Bright...
 
Unlocking the Power of ChatGPT and AI in Testing - A Real-World Look, present...
Unlocking the Power of ChatGPT and AI in Testing - A Real-World Look, present...Unlocking the Power of ChatGPT and AI in Testing - A Real-World Look, present...
Unlocking the Power of ChatGPT and AI in Testing - A Real-World Look, present...
 

2021 EVALUATION OF STATUS OF SDP IMPLEMENTATION - Des 17-del.pptx

  • 1. RESULTADU AVALIASAUN PRELIMINARIU HUSI AVALIADOR INDEPENDENTE BA IMPLEMENTASAUN PED FAZE II – (2016-2020) ANAPMA
  • 2. RELATORIU AVALIASAUN PED - AREA KOBERTURA/SCOPE KOBRE ATINJIMENTU META SIRA HUSI 2016 – FINAL 2020 BAZEIA BA: • Informasaun husi entidade governamentais nebe responsavel ba metas hirak nebe hatur ona iha PED; • Informasaun husi avaliasaun espesifiku Parseiro Desenvolvimento sira (inklui Agencia ONU, CSO nst); • Relatoriu Governu nebe disponivel no mos relatoriu espesifiku husi dirasaun nacional Statisika; • Orsamentu kada tinan no relatoriu dezempeñu anual 2016 - 2020; • Relatoriu seluk espesifiku ba avaliasaun hanesan, DHS, VNR, Sensus Agricola nomos relatorio asuntu economiku hirak husi World Bank no sst.
  • 3. OBJETIVO AVALIASAUN  Fornese informasaun importante kona-ba metas nebe ita alkansa ona, nune mos hirak nebe maka sei pendente (metas faze segundu nebe tengke alkasa iha final tinan 2020)  Avaliasaun PED sei apoiu inisiativa Governu hodi halo revista no reajustamentu PED  Aktualizasaun baseline sei apoiu melhoramentu implementasaun orsamentu por programa  Resultadu avaliasaun sei fornese informasaun pertinenti ba implementasaun Planu Mediu Prazu Kada Governu
  • 4. PED 2011 – 2030: SETOR & AREA FUNDAMENTAL •SEGURANÇA •DEFESA •NEGÓCIOS ESTRANGEIROS •JUSTIÇA •GESTÃO E BOA GOVERNAÇÃO DO SECTOR PUBLICO SUB SETOR: DESENVOLVIMENTO DO CAPITAL SOCIAL DESENVOLVIMENTO ECONÓMICO Timor-Leste se esforça para se tornar um País de Rendimento Médio- Alto no horizonte de 2030 DESENVOLVIMENTO DE INFRAESTRUTURAS DESENVOLVIMENTO INSTITUCIONAL •EDUCAÇÃO E FORMAÇÃO •SAÚDE •INCLUSÃO SOCIAL •AMBIENTE •CULTURA E PATRIMÓNIO SUB SETOR: •DESENVOLVIMENTO RURAL •AGRICULTURA •PETRÓLEO •TURISMO •SECTOR PRIVADO SUB SETOR: •ESTRADAS E PONTES •ÁGUA E SANEAMENTO •ELECTRICIDADE •PORTOS MARÍTIMOS •AEROPORTO •TELECOMUNICAÇÕES SUB SETOR:
  • 5. TOTAL METAS PED & PROGRESU TO FINAL 2020 SDP Phase Total numero metas Metas konkluidu Metas besik atu konklui (progress daik) Phase 1 (2011-2015) 129 40 27 Phase 2 (2016 -2020) 71 13 19 Phase 3 (2021 – 2030) – avaliasaun seidauk halo no assume katak seidauk komesa 32 - - TOTAL 232 53 46
  • 6. • Timor-Leste perkore ona dalan ida ke naruk, konsege konkista atinjimentu sira ke diak iha sektor oinoin (liu-liu iha subsekor saude, edukasaun no subsector agrikultura) • Maibe, implementasaun ba meta sira iha PED hasoru atrazu signifikante. Tendensia ida nee ita rekuiñese liu-husi faktus sira nebe mosu iha avaliasaun primeira faze to’o 2015 no kontinua husi 2016-2020 • Nota mos katak iha aumento moderado ba numero metas ne’ebe kompleta ona (husi 40 ba 53) no metas hirak besik atu kompleta (husi 27 ba 46) durante periudu 2011-2020 • Iha metas 12 nebe maka laiha liu progresu iha periudu tinan 5 nia laran • Entre setor hat, infrastrutura atinji progresu nebe ki’ik liu ka 42% deit, husi metas hirak nebe besik atu kompleta to’o final tinan 2020 • Iha parte seluk, durante periudu daruak, setor infrastrutura apresenta progressu diak liu ho aumentu 22% (ba metas nebe konklui ona no besik atu konklui, prinsipalmente metas hirak nebe seidauk kompleta iha primeira faze 2015) RESULTADU XAVE – AVALIASAUN 2016- 2020
  • 7. TOTAL METAS PED & PROGRESU TO’O FINAL 2020
  • 8. SETOR KAPITAL SOSIAL Meta Konkluidu (28%) Metas ho Progresu Diak (23%) Metas ho Progresu Balun (44%) 1. UNTL halo ona expansaun ba fakuldade hamutuk 9 (metas iha PED 7) 2. 70% inan isin-rua simu ona atendementu pre-natal, pelumenus dala hat, no 92% inan isin-rua hetan asistensia husi pesoal saude durante periudu partos 3. Regime legal ba protesaun e konservasaun biodiversidade adopta ona. 4. Politika Edukasaun Inklusivu desenvolve no aprova ona 5. Servisu saude Cardiaca no renal disponivel ona iha Hospital Nacional 1. 88.41% taxa matrikula iha edukasaun basika (93% target) 2. 44% taxa matrikula iha ensinu sekundasria (32% in 2016) 1. 25% taxa matrikula ba pre-eskolar ( 15% iha 2016, target lolos tenke 50%) 2. 65% labarik feto Timor oan sira tenke kompleta ona kursu iha edukasaun basika ho qualidade (target 75%) 3. Regulamentu ba ar/air, ruido/noise, polusaun rai no emisoes husi gas sira seidauk adopta 4. Progresu balu iha estabelesementu academia arte Metas ne’ebe Pendente (5%) 1. Estabelecimento Centros Regionais Cultura iha Oe-Cusse, Liquiça, Ermera, Maliana, Ainaro e Suai (Fase 1) 2. Realização programa regular ba Cinema iha zona hirak iha Dili no acesso ba programas cinema móvel, iha municípios sira, dala ida kada mês 3. Oferta curso licenciatura iha area Arquitetura iha Universidade Pública sira
  • 9. SETOR - DESENVOLVIMENTU INFRAESTRUTURAS Meta Konkluidu (27%) Metas ho Progresu Diak (15%) Metas ho Progresu Balun (47%) 1. Masterplan Airoporto Internasional Presidente Nicolau Lobato konklui ona. 2. Planu Nasional ba Ring Road konklui ona; 3. Estudu viabilidade ba projeito Estrada Dili-Aileu-Maubisse-Aituto-Ainaro- Cassa konklui ona 4. Konekasaun Estrada Dili-Manatuto – Baucau konklui ona; 5. Koneksaun Estrada Manututo- Natarbora konklui ona; 6. Estrada husi Dili – Aileu – Maubisse – Aituto – Ainaro – Cassa rehabilita ona; 1. Be’e mos no sanitasaun kobre ona area rurais 79%; 2. Projetu Estrada husi Suai to Beaco inisia ona. 3. Portu foun iha Tibar inisia ona. Modelu foun ida ba jestaun energetika baze ba pratika diak internasional nian inisia ona; Metas ne’ebe Pendente (7%) Eletrisidade: • Realiza estudu viabilidade hodi atrai instalasaun ba prosesamentu gas iha longo prazu; • Identifika local potencial sira ba energia mini-hidrika iha TL, • Konstrusaun sentral termoeletrika hodi bele jera eletrisidade liu-husi utilizasaun lixu domestiku no industrial ne’ebé produz iha Díli laran Porto: • Porto Maritimu foun iha Suai tenki operacional; • Instalasaun portuaria iha Kairabela no iha Kosta Sul besik Beaço dezenvolvido • Faze I projetu konstrusaun Porto Betano tenki inisia ona Telekomunikasaun: • Eskola hotu-hotu, postu saude no klinika sira tenki liga ba internet • Estudantes no profisional saude hotu tenki iha aparellu hodi asesu ba internet
  • 10. SETOR - DESENVOVIMENTU EKONOMIKU Meta Konkluidu (31%) Metas ho Progresu Diak (21%) Metas ho Progresu Balun (42%) Metas ne’ebe Pendente (2%) 1. Produsaun fos 83,304 toneladas (dobru) 2. Numero de animal hakiak/Livestoc k aumenta 20% 3. Estrategia ba dezenvolviment u kadeia abastesementu Bambu adopta ona; 1. Media produsaun batar aumenta ba 2.3t/ha (target maka 2.5t/ha); 2. Area irigasaun ba natar aumenta ba 62.142ha (32.280ha iha 2016, metas 70,000ha); 3. Reseita hetan husi peska nomos tonelagem exportasaun ikan aumenta makas iha periudu 2016-2020 1. Iha progresu balu ba montagem inventariu abranjente ba eskema irigasaun; 2. Progresu uitoan iha preparasaun ba faze primeiro projetu refinaria Betano 3. Progresu uitoan iha desenvolve infraestrutura turismu nebe involve setor privado Setor Privado: 1. Banco Nasional Dezenvolvimentu tenki operasional 2. Resultadu husi revisaun abranjente hodi avalia benefisiu no risku sira husi aplikasaun konjuntu espesial lei no regulamentu empresarial iha Zona Ekonomiku Espesial sei tama iha faze implementasaun Dezenvolvimentu Rural: Sei iha prestasaun servisu ba títulu husi pedidu agrikultor sira ne’ebé prontu atu selu servisu idane’e
  • 11. SETOR - QUADRO INSTITUSIONAL Meta Konkluidu (19%) Metas ho Progresu Diak (33%) Metas ho Progresu Balun (46%) Quadro legal ida nebe modernu no eficaz jere sector seguransa 1. F-FDTL operando nudar forsa defeza nebe professional no conventional; 2. Timor-Leste besik atu sai ona membro husi ASEAN ho ninia embaisada estabelese iha nasaun ASEAN sira; 3. Progresu makas iha adopta teknologia informasaun moderna husi servisu publiku hodi apoia inisiativa konjunta Governu nian ba implementasaun Governu Electronika ( E-Governemnt) 1. Sistema Juridisial ida nebe nakloke hodi konduz no konklui tipo oinoin husi prosesu judiciais. Espesialmente prosesu kriminais iha forma ida nebe eficaz iha tempu ida nebe razuavel; 2. Formasaun rekursu humano no desenvolvimento professional proporsionado ba PNTL ida nebe qualifikado e moderno 3. Timor-Leste sei sai membro ba instituisaun e mos organizasoes global relevantes sira nebe serve diak liu tan ita nia populasaun
  • 12. METAS HIRAK NEBE LAIHA PROGRESU/SEIDAUK KOMESA DURANTE PERIUDU TINAN 5 NIA LARAN (FAZE II) Subsetor Metas Kultura no Patrimoniu 1. Estabelese Sentru Rejional Kultura iha Oe-Cusse, Liquiça, Ermera, Maliana, Ainaro no Suai (Faze 1); 2. Realizasaun programa regular Sinema iha fatin oi-oin iha Dili no asesu ba programa sinema móvel iha munisipiu, fulan ida dala ida; 3. Oferese kursu lisensiatura iha area Arkitetura iha Universidade Pública Enerjia Eletrika 1. Realiza estudu viabilidade hodi atrai instalasaun ba prosesamentu gas iha longo prazu; 2. Identifika local potencial sira ba energia mini-hidrika iha TL 3. Konstrusaun sentral termoeletrika hodi bele jera eletrisidade liu-husi utilizasaun lixu domestiku no industrial ne’ebé produz iha Díli laran Portos 1. Porto Maritimu foun iha Suai operacional; 2. Instalasaun portuaria iha Kairabela no iha Kosta Sul besik Beacu desenvolvido Agrikultura Estabelesimento Konsellu Konsultivu Agrikula TL hodi formula política nasional sira ba setor no supervisiona ninia implementasaun Petroleo 1. Konstrusaun Porto Suai remata/konklui ona; 2. Faze-I projetu desenvolvimentu iha Betano tenki hahu Turismu Sentru formasuan turistika no hospitalidade tenki estabelese iha Dili Investimentu Setor Privado Banco Nasional Dezenvolvimentu tenki operasional ona
  • 13. DESAFIU & JUSTIFIKASAUN • To’o 2020, meta 12 maka laiha progresu: • Metas PED la espesifiku ka la bele sukat • Sistema M&A iha entidade sira sei fraku • Planementu mediu-prazu seidauk iha hodi operasionaliza objetivu no metas longo-prazu • Governu foku liu ba Planeamentu Anual, nebe laiha ligasaun ho planu mediu no longo-prazu • PED la mai ho kustu indikativu, tanba ne’e, susar atu implementa • Instabilidade politika no rejime duodesimu kontribui ba atrazu no desviu foku governu nian
  • 14. PASU TUIR MAI • Revisaun PED tenke garante katak objetivu no metas hotu-hotu presiza defini ho klaru hodi fasilita governu sukat nia atinjimentu • Planeamentu Mediu Prazu sei implementa iha 2023 no sei ajuda operasionaliza no mos sei aliña planu anual tuir metas longo-prazu • Hahu 2022, entidade sira tomak sei bele hadia sira nia sistema M&A ho referensia ba kuadru planeamentu mediu prazu no planu integradu nasional mediu prazu, inklui mos planu M&A sira, liu-husi apoiu ANAPMA • Implementasaun ba modelu orçamentasaun por objetivu/metas/outcome sei sai esensial liu iha tinan sira tuir mai, ho nune’e, importante tebes atu garantia orsamentu alokadu pur metas husi envelope fiskal kada tinan.

Editor's Notes

  1. 25 de novembro de 2021
  2. Slide ne’e aprezenta sumariu kada setor & subsetor sira ho mehi TL iha 2030
  3. Goals fully completed, note these have been completed before 2020. So for the period 2017 -2020 the number completed was 13 (42 completed to 2016 and 13 completed since)
  4. Goals fully completed, note these have been completed before 2020. So for the period 2017 -2020 the number completed was 13 (42 completed to 2016 and 13 completed since)
  5. Insert table subsetor n target