Miniatuurmaal varakristlikust gootini

1. Miniatuurmaal
Varakristlik, Bütsants, Merovingid, Karolingid, Romaani, Gooti
Vaige Aav ja Romario Niits
MK14 A

2. Miniatuurmaal (ld. miniatura)e raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav
ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi
leheküljel.
Varakristlik periood
Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk levis kiiresti üle kogu Rooma riigi. Kuna seniste
usunditega võrreldes kristlus väga radikaalne, siis oli 1-3 saj. kristlus korduvalt põlu all, kristlasi hävitati
ja kiusati.3.saj. sattus Rooma kriisi, mis aga soodustas kristluse levikut. Esimeste ristikoguduste
kunstilised vajadused ja võimalused olid väikesed. Visuaalne kunst oli kristlastele esialgu isegi
lubamatu.Neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri, mile tähtsus tõi aga kaasa kristliku
raamatukunsti sünni.
Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada
rullitaoliseid raamatuid. Roomas hakkas levima lisaks papüürusele kallim materjal – töödeldud
loomanahast pärgament. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. Pärgamendile sai
maalida värvilisi pilte, mis selgitaksid tekste.
Kuigi vanimad käsikirjad pole säilinud,on 5.-6.sajandist pärinevad käsikirjad nii kõrgetasemelised, et
tunnistavad varasema arengu olemasolu.

3. Bütsants
Bütsantsi (Ida-Rooma)riik eksisteeris 4.sajandist kuni aastani
1453,pealinn Konstantinopol (tänapäeva Istanbul).
Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik-Roomast eelkõige seetõttu,
et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks
oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli
ladina keele asemel saanud kreeka keel.
Sellest tulenevalt oli ka miniatuurmaal valdavalt hellenistlik.
Näit. 6.saj.kloostris valminud Rabbula Gospels, inimfiguure
kujutatakse hellenistlikus stiilis, ornamentikas ja raamistustes on
aga tuginetud Pärsia traditsioonidele
Rabbula Gospels 6.saj.

4. Bütsantsi aegsetest raamatutest väärib veel imetlust naturalistlikus stiilis Viini
Dioscorides - 512.a. ilmunud botaanika, ornitoloogia ja farmakoloogia teatmeteos.

5. Uues ja Vanas Testamendis asetleidnud, kuid vähe käsitletud sündmuste täiendamiseks ja
edasiarendamiseks välja mõeldud tekstid ehk apogrüüfid olid Bütsantsis väga populaarsed.
Viini Gensis 6.saj. esimesest
poolest jutustab Jakobist.
Eelnevalt lillaks värvitud
pärgamendile on kirjutatud hõbe
tindiga. Teksti alla maalitud piltidel
kasutatud palju kulda ja hõbedat.
Meenutab romaani stiili.

6. Makedoonia renessanssi ajast on hästi säilinud 10.saj.valmistatud nn. Joosua rull.
31cm kõrgel ja 10 m pikal lambanahast pärgamendil on edasi antud lühendatud
versiooni Vana Testamendi Joshua raamatust.

7. Makedoonia renessansi perioodi võtmeteoseks peetav Pariisi Psalter 1133. a. hämmastab oma
kõrgetasemeliste tervet lehekülge katvate illustratsioonidega. Kristliku lauluraamatu stiil on tugevalt
hellenistlik ja figuuride asendid näitavad tagasipöördumist antiiki.

8. Merovingid
Rahvasterände tulemusena tekkis üks võimsamaid ja püsivaimaid riike, Frangi riik, kus valitses 5.-
7.saj. Merovingide dünastia. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt
nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva
hulgas võttis palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja
Gallias.
Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu
Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg.
Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja
illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites.Kristlike käsikirjade
kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust.

9. Mungad, kes kirjutasid ümber Piiblit, tahtsid
selle väärtust rõhutada käsikirjade
kaunistamisega. Lehekülg kaeti pael-ornamentikaga,
millesse põimiti kisklevaid
koletisi.
Ornamendile lisati ka ristimotiiv või mõni muu
kristlik märk nt. evangelistide sümbolid
ingel,lõvi,härg,kotkas.
Kujundati ka initsiaal, mis võttis enda alla
mõnikord isegi terve lehekülje.
Kõrval Kristuse monogramm 9.saj. valminud Book
of Kellsist, mida ilmestavad geomeertilised
kujundid, tasapinnalisus,stiliseeritud inimfiguurid ja
erinevad loomakujutised
http://www.tcd.ie/Library/bookofkells/book-of-kells/

10. Inimese kujutamisel olid iiri
mungad väga kohmakad
Lindisfarne Gospels valminud u.700.a Inglismaal

11. Karolingid
Karolingide nimi tuleneb Karl suurest, kes valitses 742-814. Ta armastas küll kunsti, kuid oli kirjaoskamatu.
Karolingide dünastia oli võimul 751-905. Karl Suure keisririiki kuulusid Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja
Lõuna-Saksamaa, Põhja-ja Kesk-Itaalia, Kirde-Hispaania
Raamatukunstis jätkus miniatuurmaali ja initsiaali õitseng ja areng, loodusläheduse taotlused.
Abstraktse kõrval näeme looduslähedasi, antiikkunsti meenutavaid taimemotiive.
Sagenes inimeste ja loomade kujutamine.
Püüti kujutada ja valgust ja varje, ruumi ja isegi maastikku.
Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused
loomadest ja inimestest väga elavad.
Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ning endiselt jagunes see mitmeks eriilmeliseks
koolkonnaks.

12. Illustratsioon ja initsiaal Karolingide ajastu meistriteosest 9.saj loodud Utrechti Psalterist.

13. Näiteid kunstnik Charles de Baldi töödest 9.saj.

14. Romaani
Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist.
See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis
12. sajandini.
Romaani kunst – stiili nimetus viitab mõnedele sarnastele
joontele Vanarooma kunstiga, olles siiski paljude mõjude
segu ja üsna omanäoline.

15. Miniatuurmaal erineb tunduvalt Karolingide raamatumaali
stiilist. Antiikkunstist laenatud põhimõtted jäävad tagaplaanile
või kaovad täielikult; nad annavad maad iseseisvale
stiilitahtele, mis ei hooli looduslähedusest, vaid moonutab tihti
vägivaldselt reaalsust. Valitseb püüd selge ja mõjuka
jutustamisviisi poole.
Romaani miniatuurmaali iseloomustab
- dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad
- palju ornamentikat
- ruumilisus puudub
- väljendusrikkus ja fantaasiaküllus
- liikumise tugev toonitamine ja suur elavus
Winchester Bible

16. Winchester Bible, ilmus 1150 - 1175 Inglismaal, ei ole siiani
täielikult valmis. Osa joonistusi lõpuni viimistlemata, osa
tahtlikult eemaldatud.

17. Gooti
Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas teisi kunstiliike.
Gooti stiili alguseks loetakse 1150.a
Gooti perioodil Eurooplaste haridustase tõusis ja vajadus raamatute järele suurenes. Raamatud
muutusid väiksemaks ja õhemaks. Seetõttu püüti pilte paigutada rohkem teksti sisse, initsiaal
muutus väiksemaks. Leheküljele paigutati vähem teksti, mis kaunistati dekoratiivse raamistusega.
Tihti kasutati luuderohu motiivi.
Esialgu oli maalingutel tasapinnaline taust, kuid figuurid hakkasid valguse-varju abil omandama
ümarust.
Miniatuur- ehk raamatumaaliga hakkasid tegelema munkade asemel ilmalikud meistrid.
14.saj. II poolel ilmub juba meistreid, kes hakkavad kujutama maastikulist fooni.

18. Gootistiili näited 14.sajandist

19. Codex Manesse valmis Zürichis elanud Manesse perekonnale 1304-1340

20. 15.saj.Prantsusmaal olid tuntud vennad Limbourgid kes maalisid väga ilmekad pildid erinevatest aastaaegadest ja nendele
vastavatest toimetustest. Pildid valmisid tellimustööna Berry hertsogi palveraamatule.

21. Http://commons.wikimedia.org/wiki/File%3AByzantinischer_Maler_um_920_002.jpg
http://bc.library.uu.nl/node/599
http://www.icon-art.info/masterpiece.php?lng=en&mst_id=2548
http://www.oberlin.edu/images/Art315/Art315d.html
http://www.catholic.org/encyclopedia/view.php?id=6045