Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Pildivaatluse kursuse ARVESTUSTÖÖ    Tartu Kunstikooli 2010/2011           RUBENS, Peter Paul         Descent from the Cro...
I faas – eelikonograafiline (tehniline analüüs – mida sellega edasi antakse)Peter Paul Rubens (1577-1640) oli 17. sajandi ...
II faas – ikonograafiline (teose lugu, sümboolika, üldine pilt)Ajalugu17.sajandil valitses Euroopat monarhia (absolutism)....
Kas ka arvusümboolika antud pildi juures oluline on seda ei oska öelda. Maalil on kujutatud 10figuuri, mis Kristuse arvusü...
Kasutatud kirjandus:Maalikunsti ajalugu renessansist tänapäevani. Anna-Carola KrauseKuidas mõista maalikunsti. Mitchell Be...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Näide 2 pildivaatlus (õpilastöö)

1,090 views

Published on

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Näide 2 pildivaatlus (õpilastöö)

  1. 1. Pildivaatluse kursuse ARVESTUSTÖÖ Tartu Kunstikooli 2010/2011 RUBENS, Peter Paul Descent from the Cross (Ristilt võtmine) 1616-1617 Oil on canvas, 425 x 295 cm Musée des Beaux-Arts, Lille
  2. 2. I faas – eelikonograafiline (tehniline analüüs – mida sellega edasi antakse)Peter Paul Rubens (1577-1640) oli 17. sajandi flaami barokk kunstnik, kes oli läbinistiantiklassitsist.Kunstnik elas aastatel 1600-1608 Itaalias. Kogu Itaalia perioodi ajal oli P. P. Rubensil võimaliknäha ja tutvuda teiste kuulsate meistrite – Carracci, Caravaggio, Raffaeli, Michelangelo, Tiziani,Veronese – töödega. Itaalia kunstnik Caravaggio mõjutas tugevasti Rubensi dramaatilistkujutuslaadi ja valgusekäsitlust. Ülesehitust, rütmi ja masside jaotust õppis Rubens uurideskõrgrenessansi meistrite Michelangelo ja Raffael loomingut. Värvilt on tema teosed mõjutatudTiziani ja Veronese loomingust.Pildil on kasutatud piibli stseeni (Johannese evangeelium; Jeesuse passioon, Jh 18–19).Antud maal on elav ja teatraalne, mida iseloomustab sügav dramaatika ja tugevad emotsioonid(barokk-kunstile väga omane). Põhirõhk on Kristuse lähedaste lein ja suur kaotusvalu. Rubensdramatiseerib sündmust jõuliste värviaktsentidega ähvardava taeva taustal.Pildil on figuurirohke kompositsioon, rõhutatud on diagonaalsuunda, barokipäraselt dünaamilineülesehitus ja rikkalikud veneetsiapärased soojad küpsed toonid. Pilt on maaliline, ilma kindlatepiirjoonteta. Valguskäsitlus on hele-tumeda kontrastil põhinev. Figuurid on lopsakad, nagu toonaneiluideaal nõudis.Kompositsioon on mitmeplaaniline. Kompositsiooni jõujooned on suunatud keskele, keskpunktis onJeesus Kristus. Kasutatud on koloriidi põhivärve ning vastandvärvide ja hele-tumedusevärvikontraste. Pilt on asümmeetriline ja suletud kompositsiooniga.Pilt on liigendatud esiplaaniks, keskplaaniks ja tagaplaaniks.Pildi esiplaanil on naelad, millega Kristus ristile löödi, okaskroon ja anum võideõliga (aaloe jamürriga; Maarja Magdaleena atribuut).Keskplaanil on kujutatud Kristuse ristilt võtmist. Keskplaani kompositsioon on üles ehitatuddiagonaalide ristumisele: 1) vasakul ülemises nurgas üks halli habemega töömees hoidmaslihaspinges kätega (viitab surnud inimese keharaskusele) surilina ja all paremal füüsiliselt koguoma kehaga toetav punases-rohelises rüüs nooruke Johannes (ainus jünger, kes viibis ristilöömisejuures); 2) paremal ülemises nurgas hoiab teine palja ülakehaga töömees Jeesuse lõtva vasakutkätt ja all vasakul kolm leinavat Maarjat. Diagonaalide ristumiskohta jääb surilinal lebav Kristus,tema viiest haavast immitsevad verepiisad.Trepil on kujutatud Nikodemust (variser, Jeesuse salajane jünger) surilina hoidmas.Rubens on stseeni lisanud lisaks kolmele Maarjale veel ühe vana naise, kes on võib-olla rohkemsümboolse tähendusega.Risti kohal on kinnitatud tahvel, millel seisab kolmes keeles, heebrea, kreeka ja ladina keeles:Jeesus Naatsaretist, juutide kuningas (Pilatuse poolt kirjutatud). Silt pidi teada andma, mille eestinimene risti löödi.Tagaplaanil on kujutatud ähvardava taeva taustal risti taga üht meesterahvast. Kas Rubens onkujutanud Juudas Iskariot, kes oli Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist, kes Jeesuse reetis, saadesreetmise eest 30 hõberaha? Juudas oli siiski kahetsenud oma tegu, kui kuulis, et Jeesus olimõistetud surma. Matteuse evangeeliumis on kirjas, et Juudas viskas hõberahad maha, eemaldus,läks ära ja poos ennast üles (Mt 27, 5).
  3. 3. II faas – ikonograafiline (teose lugu, sümboolika, üldine pilt)Ajalugu17.sajandil valitses Euroopat monarhia (absolutism).Barokistiil, mis sai alguse Itaalias, oli Euroopas aastatel 1590-1750. Baroki perioodil oli Euroopajagunenud katoliiklasteks ja protestantideks – rühmitisteks, mis lähtusid 16. sajandi protestantlikustreformatsioonist ja katoliiklikust vastureformatsioonist. Barokki nimetatakse vastureformatsioonining absolutismikunstiks. Paljud selle perioodi meistriteosed ülistasid võimu ja õigeusklikkust.16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus – Holland sai iseseisvaks,Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades kamõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandisseevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Flaami maalikunstis oli meelisteemadekspühakute kannatused ja võistuslikult pingelised piiblistseenid. Hollandis oli see valdavalt ilmalik.17. saj oli Hispaania ja flandria kunsti tellijaks peamiselt kirik. Rubens sai lugematul arvul tellimusiAntverpeni kirikutelt, vürstidelt ja kuningatelt, kelle ülistuseks ta maalis hiiglaslikke lõuendeid.Pühapilte (piibli kunsti) kasutati usklike kujutusvõime suurendamiseks ja nende abistamiseksdialoogi pidamisel jumalike ja pühakutega. Pühapilte kasutati:1) õpetamaks kirjaoskamatutele ristiusku;2) meenutamaks visuaalselt pühakute tegusid;3) õhutamaks usulist hardust.SümboolikaMaalil on näha Kristuse kannatuse ja ohvri sümboleid – rist, millel Kristus suri, okaskroon (ristilöömise sümbol), naelad, millega ta ristile löödi, redel, mida mööda ta ristilt alla võeti.Rist – on ristiusu põhisümboleid. Kristluse peamine sümbol, millest kujunes kannatusemärk,lunastuse sümbol. Pildil on kujutatud ladina risti (crux immissa), pika tüvega, horisontaalne haru ontõstetud keskkohast ülespoole. Ladina risti on seostatud ristilöömise toiminguga, sellise risti võtsidpiinamisvahendina kasutusele roomlased. Ristimärgil on lai tähenduste skaala: surm, Jumal,pääsemine, kirik, taevas, põrgu, patt jm.Paljad jalad (Johannes) sümboliseerivad traditsiooniliselt alandlikkust, aga ka leina.Mürr sümboliseerib Jeesuse ristisurma, mis toob inimestele igavese elu.VärvisümboolikaPunane – vere ja tule värv, sümboliseerib nii armastust kui vihkamist. Kristuse vereohvri ja märtritekannatuste sümbol. Punane rüü Johannese peal sümboliseerib Jeesuse armastust.Roheline – nooruse värv (Johannes). Evangelist Johannes – noorim jüngritest ja „see, kedaJeesus armastas“. Johannes oli ainus jünger, kes viibis ristilöömise juures ning kelle hooleksJeesus andis oma ema.Sinine – Kristuse ema Maarja sümbol (taeva värv, sümboliseerib taevalikku armastust).Must – sümboliseerib sügavat leina Kristuse surma pärast. Jeesuse ema Maarja peakate.Violett – patukahetsuse sümbol. Patukahetsuse värvina on violett Maarja Magdaleena tunnusvärv.Maarja Magdaleenat kujutatakse inkonograafiliselt salvipurgiga, pikkade juustega,kahetsuspisaraid valavana.Pruun – pruun rõivastus vana naise seljas on alandlikkuse ja vaesuse sümbol, meenutab aeglastsuremist maailmale, et saada huumuseks Jumala armule.
  4. 4. Kas ka arvusümboolika antud pildi juures oluline on seda ei oska öelda. Maalil on kujutatud 10figuuri, mis Kristuse arvusümboolikas tähendab täiustumise arvu, kümmet käsku. Truuduse ja usuproovilepaneku arvuna esineb number kümme Jeesuse võrdluses kümnest mõrsjast (Mt 25:1–13).ŽestisümbolidVana naise harali sõrmedega peopesa(d) – õnnistamisžest.Kujutise eesmärgiks on abistada usklikke mediteerimisel Kristuse surma ja Maarja ja Johannesekaotusevalu üle (image pietatis – kaastunde kujutis).III faas ikonoloogiline (kunstniku ja vaataja emotsioonid)Kristuse kannatusi/surma käsitlevad pildid pidid äratama vaatajas süütunnet Kristuse justiitsmõrvapärast ja rõhutama surma näilist lõplikkust, millest ainuke väljapääs on Kristuse lunastusohver.Maal haarab vaataja vahetult kaasa. Rubens on esiplaani minimeerinud, nii et vaataja saaksvahetult osa Kristuse lähedaste leinast ja kaotusvalust, mis sisuliselt tähendab pöördumist otsevaataja emotsioonide poole. Dramaatiline heleda ja tumeda kontrast hoiab vaataja pilgu ristiltvõetaval Kristusel: vaataja oleks nagu Kristusega kahekesi, jagades tema kannatusi ja surma.Rubens oli pühendunud katoliiklane ja tuntud humanist. Ta uskus siiralt „kuningate jumalikkusse“,s.t et valitsejad vastutavad vaid kõigevägevama ees. Ta oli veendunud, et väärikuse teenivadinimesed välja siis, kui asetavad isiklikud huvid kogukonnavaimust tahapoole. Rubens käis ise igalhommikul enne ateljees tööleasumist missal.
  5. 5. Kasutatud kirjandus:Maalikunsti ajalugu renessansist tänapäevani. Anna-Carola KrauseKuidas mõista maalikunsti. Mitchell BeazleyElu Jeesuse ajal. Mirjam Feiberg-VamoshPühakuteraamat. Kristi TarandKunstilugu koolidele. Lauri Leesihttp://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/http://et.wikipedia.org/wiki/Esilehthttp://zope.eenet.ee/tpl/yelekoolilised/jeesuse-surma-motiiv-kunstishttp://www.tpl.edu.ee/yelekoolilised/jeesuse-surma-motiiv-kunstis/jeesuse-surma-motiiv-kunstis

×