Kullamaa kultuuripärand ja Kullamaa murre. Ettekanne Kullamaa raamatukogu 110. sünnipäevale pühendatud konverentsil Kullamaa kultuurimajas 20.5.17.

1. Kullamaa kultuuripärand ja
Kullamaa murre
Mari Sarv, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv
Kullamaa raamatukogu 110. sünnipäevale pühendatud konverents
20.5.17 Kullamaa kultuurimajas

2. Piirkondlik eripära
• keel
• materiaalne kultuur
• vaimne kultuur
seos elupaiga ja ümbrusega
põlvkondade vaheline suhtlus &
kogukondlik suhtlus
• geneetiline pagas
See tihe suhtlemine, see ikka eeldas seda, et sa oled kohalik
ja mitu põlve võibolla koos elanud, tunned läbi ja lõhki ...

3. Pikaajaline paiksus
Isa ütles, et tema vanaisa oli öelnud, et kui nemad veel poisiksed
olid, siis oli jões nii palju kalu olnud, et sai neid sealt korviga püütud.
• teadmiste ja kogemuste seos maastiku ja loodusega
• enda ruumiline paigutamine ja enesetaju
• lood, mis neid omavahel ühendavad
Ma ei ole siin kohalik, mu vanaisa ostis siia talu ... enne seda ta elas
kolm kilomeetrit siit eemal teises külas ...

4. Kullamaa murrak
... kuulub põhjaeesti peamurde läänemurde põhjarühma (Kul, LNg, Noa, Rid, Mar, Mär)
• häälikulised eripärad (õõ > õe, üü > üi, mb > mm, ir > er, täishäälikud kadumas sõna
lõpusilpidest kutsutaks(e), poisik(e)sed, olnd)
• sõnavormide moodustamine (aedas, tegevad, teisa, õuni, näind)
• lauseehitus (saab rakendud, töö tahab teha, ühti-eitus, suure ninadega)
• sõnavara (raja, pääluspuud)
Keelelised tunnused on tavaliselt iseloomulikud laiemale piirkonnale
(põhjaeesti peamurre, lääne- ja saarte murre, osa läänemurde alast)
• "Väike murdesõnastik" http://www.eki.ee/dict/vms/
• Eesti murrete korpus http://www.murre.ut.ee/mkweb/

6. Kullamaa murraku tunnusjooni
1. häälikulised eripärad
• h kadunud sõna algul
• õõ > õe, üü > üi: võeras, mõek, küin
• mb > mm (tugevas astmes): tõmmama, lammad
• ir > er: kerves, kerp
• täishäälikud kadunud või lühenenud sõna lõpusilpides: kutsutaks(e), poisik(e)sed, olnd, met
• esimese silbi vokaalil on kalduvus pikeneda lahtises silbis: aavaldama, kaapsas, saarikad, kõõrikad, manitsema
• j >> ij sõnades paiju, aiju
• i-tüvelistel sõnadel on tüvevokaal sageli asendunud e-ga: lähkre, vankre, kamred, küine
2. sõnamoodustus
• seesütlev kääne tugevas astmes: aedas
• mitmuse osastavas erinevaid lühikesi vorme: teisa, õuni, otre
• si-osastav: leibasi, aukusi
• lühenenud vormid: näind, kutsutaks
• m-verbituletised: sööma, jooma, käima, tooma, viima, aama
3. lauseehitus
• saab mindud, töö tahab teha, ühti-eitus, suure ninadega
4.sõnavara
• raja, pääluspuud jm. kellega sa sõidad kui sul auto on katki

7. Eesti regilaulu värsimõõdualad

8. Maria Lehtsaare laulude värsiehituse
paigutumine Eesti regilaulutraditsioonis
Läksin mina til´lukene tiole,
pisikene poisikene põldu kündma:
Kündsin mina põllu künkaliseks,
vaod mina kündsin vaglaliseks.
Lind siis laulis lepikussa,
kägu kukkus kuusikussa:
Vitsad olid vindumassa
toomingad on turdumassa,
kupjal kepid kä'ä-pärast.
Läksin ma siis poisikene,
läksin Taara tammikusse,
Taara hiide varjule.

9. Preestripalu
Siin preestripalus umbes 500 meetrit Haaviku talust edela poole on suur kivi.
Preestripaluks vist kutsutakse sellepärast, et sii oli enne Silla veneusu kiriku
preestri einamaa. Vana Aaviku Ants, ta oleks nüüd üheksakümmend kolme
aastane, rääkis, et ta oma isalt oli kuulnud, et selle kivi juures rahvas käind
koos iga nel´lapä õhta tuld tegemas. Mis talitus sii just olnd, kas ohvri
toomine, või niisama lustipidu, aga võimumeestele pole sii miildind. Üks
nel´lapä õhtu võimumehed tulnd piale, puistand tule laiali, rahvas jooksnud
metsa, võimumehed järel kuni Rihmumäele, sialt pole enam edasi saand –
tüma soo ja Oiu oja piirab seda mäge kolmest küljest – seal siis pekstud
rahvast. Külap vist nahk rihmadega, et mäele jäänd nimeks Rihmumägi.
Rihmumägi on kivist umbes pool kilomeetrit kago suunas. Kivi ümbrus olnd
enne kõrgem ja kuivem – kui võimumehed tule laiali loopind, läind mets
põlema ja maagi põlend ära ja jäänd madalamaks ja vesiseks.

10. No jah, küla ajaloost ja see on ikka enne meid old. See oli kõik enne, se
on ikka kuund jutud ... Katkuaugud on, see on kõik meie põldude sees
olemas ... ja üitakse katku augud ... No ja, eks sõnna ka ole vist jäl loomi
maetud. Katku aegas need loomad, mis surid, maeti ühte kohta kokku.
Aga meie teame ainult seda kohta ja nime, nagu seda Surnumäe põldu,
ega me pole näind seda, se on kõik vanemate ajal siin ... see on nüüd
muinsuskaitse all, selle pärast me tiame seda ...
Pealuumäele on katku aegas inimesi maetud
- vanad inimesed rääkisid seda. Isa rääkis
veel, et Sihi maja ehitamiseks oli sealt liiva
toodud ja ikka paar pealuud oli välja tulnud.

11. Tapu Anne küün
• H: Tule ikka enne pimedat koju, ära pimedaks sinna metsa jää.
• M: Et hundid-karud?
• H: Seal on üks Tapu Anne küün Niinemaa talu maade pääl. Inimesed
rääkisid, et üks Ann olla sääl oma mehe ära tapnud. Niisama külajutt,
avalikuks see ei tulnud, aga seda küüni hakati kutsuma Tapu Anne
küün. Mina seda Anne pole tundnud, aga kas ta vist pidi Villarti Liisu
õde olema.

12. MS: Kas seda ka räägiti, et mõni olla mingeid sõnu teadnud, kas ussisõnu või ..
MO: Oi jaa. Ta rääkis seda küll, ta oli selle Kullamaa köstri Hirschi juures oli, mina ei tea, seitse aastat
oli tüdrukuks seal old ja ... seal oli käind üks vana mees, üks Mardi nimeline mees oli käind. Ja siis
see köstremampsel oli ikka ütend et “Vaatame tüdrukute kässa ka”. Minu vanaemale ütlend niiviisi
et sina saad palju soldati muret tunda. Vat sel ajal oli alles see kahekümne viie aastane
soldati[kohustus]. Ta oli ütlend, et “Ma ei lähe soldatile mehele”. “Sa ei või minna küll, aga sa saad
soldati muret tunda”. Oligi, kui esimene maailmasõda akkas, siis oli tal kaks poega ja noorem poeg
sai esimeses lahingus surma ja minu isa oli neli aastat sõjas ka, no pärast ta oli tagavaraväes, aga nii
et neli aastad oli sõjas. Emal oli ikka soldatimure kaelas, et küll soldatile mehele ei läind.
MS: Nii et ütles õigust ka?
MO: Jah, ütles õigust. Ja seda ta rääkis ka, kuidas ta oli saand selle tarkuse. Et ta oli magand üks
pühapäev aedas ja ... ja siis üks ütlend tal sedamoodi et “Mart mis sa magad siin?” Ja siis üks noor
mees olnud ta ees ja “Tahad, ma annan sulle tarkust?” ja ta ütlend “Mis tarkust sa mulle ikka anda
saad?” “Noh, ussisõnu ja rabandussõnu ja tulesõnu ja mis seal veel oli ... ja kässa vaadata ja” Ja ta
ütlend, et “Ma niisugust sõnu, rabandussõnu, sellega võib kurja teha teise inimesele, ei ma nisukst
sõnu küll ei taha, olgu veel ussisõnad või käevaatamine” Ja kaevuaseme vaatamine oli ka üks, jah.
Aga rabandussõnu ta pole tahnd. Ja se mees kadund kohe ära ja ta oli näind seda kuidas veesooned
maa sees liiguvad ja mõistnud kaevuasemed ja vaadand käsi ja ussisõnu oli ka teand, kes ussi käest
ammustada sai ja ...
MS: Aga kus ta siis ise elas, Kullamaal või, see Mart?
MO: No kindlasti Kullamaal, kus ta mujal sai olla.

13. MS: Kus see vesikaar on?
HL: See on just seal, kus Kullamaa kirik on, või Koolma /talu/ kohas.
MS: Ei, aga ilmakaare järgi?
HL: Edelas ikka vist. Aga Kullamaa kirik on lääne kohas. Edelas vist ikka
öeldakse.
MS: Aga miks see vesikaar on?
HL: Siin kandis enamasti vihm tuleb sealtpoolt.
Pääsukesed on nii targad linnud, et teadvad ära, millal soojaks
läheb. Nii kui üks päev on soe olnud, nii kohe järgmine päev on
pääsukesel pojad väljas kah. Kevadel on vahel hulk aega juba
pesa juures, aga munema-hauduma ei hakka kohe, vaid ootab,
kuni õige aeg tuleb.
Ronga järgi saab ka ilma ennustada, nii kui vähe valjemat häält
teeb, on ilmamuutust oodata. No vares kah, aga ronk on selles
suhtes rohkem tasemel lind.
Üks mees ütles ka mulle, et näe, puu
kasvud on allapoole tõmmanud, et
tuleb vihma. Ma ütlesin, et nad on
iga päev allapoole. Aga ütles, et ei,
pane tähele, teine päev on hoopis
virgemad. Ma ei ole seda teandki.

14. Vanaema rääkis muidu küll. Muidu vanaema
väga palju rääkis niukseid lugusid. Ma ikka
kavatsesin, et ku aega saan, et ku põle enam
midagi muud teha, siis akkan kirja panem', mis
vanaema jutustas, aga siis, ei ole siiamaani
aega saand ja jääb saamata. Eks need ole
niisama nisukused jutud, mis ühü põlve käest
teise kätte kuuldud ja siis edasi …
Üks väike hall vanamees käis puuvirnade vahel ja koer ka
haukus seda.