SlideShare a Scribd company logo
1 of 15
Download to read offline
MEEDIAÕPETUS
                10. klass


Meedia olemus ja funktsioonid ühiskonnas
          Meediakanalid Eestis
            Ajakirjaniku töö
                Ajaleht
Kursusehinde kujunemine
Aasta lõpuks vähemalt 6 hinnet:

1. ettekanne meediumi(te)st

2. kodune meediaanalüüs

3. artikkel pildiga

4. sõbra artikli analüüs

5.-6. Kontrolltööd


Mida hinnatakse:
- sisuline kvaliteet (teema olulisus, teksti huvitavus, paikapidavus, uudsus)
- teostuse kvaliteet (nõuete täitmine, õigekeelsus, kujundus)
- tähtajast kinnipidamine
Mis on meedia?



           MEEDIA
Millega tegeleb meedia?
Kommunikatsioon
Meil tuleb pidevalt suhelda
21. sajandil eriti suures mahus
infoühiskond


Meediumid (vahendajad)
Teabelevivahendid, mis edastavad informatsiooni
Ajaleht, ajakiri, raadio, TV, internet...


Auditoorium
Meediaks peetakse üldiselt paljudeni ulatuvat teabelevi vahendit.
See hulk inimesi, kelleni mingi meedium ulatub, on auditoorium.
Meedia funktsioonid
ühiskonnas
Funktsioon – roll, ülesanne, eesmärk, otstarve

                               Pakkuda teavet, olulist informatsiooni
1. Informeerimine
                               Vahendada seisukohti ja arvamusi

2. Korraldamine                Mõjutada institutsioonide tegevust

                               Kujundada väärtushinnanguid ja käitumisviise
3. Väärtuste kujundamine
                               Kujundada avalikku arvamust
4. Meelelahutus                Vahendada teadmisi

                               Pakkuda meelelahutust
Informeerimine
Uudislik ja praktiline teave, teadmiste
vahendamine

+ Turvatunne - omades teadmisi saab olukorda
hinnata ja mingil määral tulevikku ennustada

+ Info = võim (?)

– Negatiivsed (näiteks ärritavad, vägivaldsed)
uudised on meeldejäävamad

– Sõltuvus meediast
Korraldamine
Meedia toob inimesi kokku, ühendab, teavitab

+ Saab luua ühise aluse edasiseks
tegutsemiseks (küünarnukitunne)

+ Edastatakse nt seadusemuudatusi -inimesed ja
organisatsioonid saavad oma elu planeerida

+ Mobiliseerib

- Saab inimeste tähelepanu “üles kütta” ja sellega
tähelepanu tegelikult probleemilt eemale juhtida
Korraldamine
+ Ühiskonna väärtushinnangud

+ Üldised käitumisnormid
  sotsialiseerimine
  ühtlustamine ehk standardiseerimine

+ Kultuuri järjepidavus

+ Eri gruppide sidumine (integreerimine)

– Mis siis kui edastab nö “valesid väärtusi”?
Meelelahutus
+ Toob inimesed rutiinist välja, lõõgastab ja aitab
puhata

+ Kaasaelamine
  üksinduse peletaja
  emotsionaalne kompensatsioon

+ Mängulõbu

+ Esteetiline nauding

– Meedia kollastumine – kas on võimalik liigne
meelelahutuslikkus?
Ajakirjandus Eestis
λ
    Sõnavabadus alates 1990
λ
 Järjest rohkem eraõiguslikke väljaandeid (suureneb
meediafirmade mõju, väheneb monopolioht)
λ
    Konkurents turuosale - auditoorium kui “toode”
λ
 Suurimad meediafirmad Eestis: AS Eesti Meedia ja AS
Ekspress grupp
λ
  Eesti Ajakirjanike Liit (1919)
λ
  Eesti Ajalehtede Liit (1990)
λ
  Eesti Ringhäälingute Liit (1992)
λ
  Ringhäälingunõukogu
Trükiajakirjandus e press
λ
    Eestis alates 17. saj.

λ
  Ajalehed (ilmub väh. 1 kord nädalas)
Liigitamine
ilmumissagedus: päevaleht, nädalaleht
levik: piirkondlik, üleriigiline
käsitluslaad: kvaliteetleht, tabloid
λ
  Ajakirjad (ilmub harvem, on mahukam)
Liigitamine
ilmumissagedus: kord kuus, kvartalis, nädalas jne
suunitlus: üldloetav (Kroonika), sotsiaalne suunitlus (Kaalujälgijad),
temaatiline suunitlus (Eesti Loodus)
käsitluslaad: kõigile mõistetav (Kodutohter), spetsiifiline (Eesti Arst)
Raadio
                   (“ringhääling”, saksa rundfunk)
λ
 Väga operatiivne ja tehniliselt paindlik (algselt sõjaväeline
kasutus I Maailmasõjas)
λ
    Esimene raadiojaam Eestis alustas 1926. aastal
λ
 Tegevus Eestis toimub ringhäälinguloa alusel (üleriigiline,
regionaalne, kohalik)
λ
 Avalik-õiguslik raadio (ERR) ja eraõiguslik raadio (Sky Plus,
Star FM jne.)
λ
    Eraraadiod on Eestis ainult regionaalsed ja kohalikud
Televisioon
          (eesti keeles 1926, enne seda “kaugnägemine”)
λ
    Maailma kõige populaarsem meedium alates 1950. aastatest
λ
    Keerukam ja kulukam kui raadio, kuid mõjuvam
λ
    AK alustas igakuise saatena 1957. aastal
λ
    Jaguneb: avalik-õiguslik ja eraõiguslik
λ
    Alates 1. juulist 2011 Eestis üleni digitaalne
λ
    Seetõttu kanaleid rohkem ja kättesaadavus parem
Uus meedia
                          peamiselt internet
λ
    Tähendas algselt (1980. aastatel) eraraadiot ja -televisiooni
λ
    Trükiväljaannete võrguversioonid
λ
    Iseseisvad võrguväljaanded (ajakirjad jne)
λ
  Ajakirjandusprofiiliga internetiportaalid: meelelahutus
(rate.ee), uudised (delfi.ee), huvipõhised (ekspressauto.ee)
λ
 Ajaveeb e. blogid e. personaalsed internetipäevikud
(potentsiaalne ajakirjanduslik infoallikas)
Mis on meedia.eesti meediumid

More Related Content

What's hot

Religioon ja kirik
Religioon ja kirikReligioon ja kirik
Religioon ja kirikInga Zemit
 
Rahvuslik liikumine Eestis
Rahvuslik liikumine EestisRahvuslik liikumine Eestis
Rahvuslik liikumine EestisNatalja Dovgan
 
Gustav Suits
Gustav SuitsGustav Suits
Gustav Suitsailuj123
 
Tõde ja õigus
Tõde ja õigusTõde ja õigus
Tõde ja õigusRuth Maal
 
Reformatsioon ja Liivi sõda Vana-Liivimaal
Reformatsioon ja Liivi sõda Vana-LiivimaalReformatsioon ja Liivi sõda Vana-Liivimaal
Reformatsioon ja Liivi sõda Vana-LiivimaalNatalja Dovgan
 
ühiskonna sektorid ja valdkonnad
ühiskonna sektorid ja valdkonnadühiskonna sektorid ja valdkonnad
ühiskonna sektorid ja valdkonnadNatalja Dovgan
 
Ajalehtede liigid ja ajalehe sisu
Ajalehtede liigid ja ajalehe sisuAjalehtede liigid ja ajalehe sisu
Ajalehtede liigid ja ajalehe sisuMadis Kivisild
 
Kaubandus ja tööstus
Kaubandus ja tööstusKaubandus ja tööstus
Kaubandus ja tööstusNatalja Dovgan
 
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu MarisAndrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu MarisTNG
 
Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.
Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.
Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.Natalja Dovgan
 
Vana-Kreeka linnriigid
Vana-Kreeka linnriigidVana-Kreeka linnriigid
Vana-Kreeka linnriigidNatalja Dovgan
 

What's hot (20)

Religioon ja kirik
Religioon ja kirikReligioon ja kirik
Religioon ja kirik
 
Rahvuslik liikumine Eestis
Rahvuslik liikumine EestisRahvuslik liikumine Eestis
Rahvuslik liikumine Eestis
 
Talurahvaseadused
TalurahvaseadusedTalurahvaseadused
Talurahvaseadused
 
Rootsi aeg Eestis
Rootsi aeg EestisRootsi aeg Eestis
Rootsi aeg Eestis
 
Gustav Suits
Gustav SuitsGustav Suits
Gustav Suits
 
Tõde ja õigus
Tõde ja õigusTõde ja õigus
Tõde ja õigus
 
Reformatsioon ja Liivi sõda Vana-Liivimaal
Reformatsioon ja Liivi sõda Vana-LiivimaalReformatsioon ja Liivi sõda Vana-Liivimaal
Reformatsioon ja Liivi sõda Vana-Liivimaal
 
Venestamine
VenestamineVenestamine
Venestamine
 
Eesti muinasaeg
Eesti muinasaegEesti muinasaeg
Eesti muinasaeg
 
ühiskonna sektorid ja valdkonnad
ühiskonna sektorid ja valdkonnadühiskonna sektorid ja valdkonnad
ühiskonna sektorid ja valdkonnad
 
Sõdade aeg euroopas
Sõdade aeg euroopasSõdade aeg euroopas
Sõdade aeg euroopas
 
Realism kirjanduses
Realism kirjandusesRealism kirjanduses
Realism kirjanduses
 
Ajalehtede liigid ja ajalehe sisu
Ajalehtede liigid ja ajalehe sisuAjalehtede liigid ja ajalehe sisu
Ajalehtede liigid ja ajalehe sisu
 
Kaubandus ja tööstus
Kaubandus ja tööstusKaubandus ja tööstus
Kaubandus ja tööstus
 
9ajal15092010
9ajal150920109ajal15092010
9ajal15092010
 
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu MarisAndrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
 
Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.
Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.
Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.
 
Riik ja valitsemine
Riik ja valitsemineRiik ja valitsemine
Riik ja valitsemine
 
Vana-Kreeka linnriigid
Vana-Kreeka linnriigidVana-Kreeka linnriigid
Vana-Kreeka linnriigid
 
9ajal22092010
9ajal220920109ajal22092010
9ajal22092010
 

Similar to Mis on meedia.eesti meediumid

Enam Levinud Meediumid 2
Enam Levinud Meediumid 2Enam Levinud Meediumid 2
Enam Levinud Meediumid 2Priit Tammets
 
KODANIKUHARIDUS JA MEEDIA. Piret Talur
KODANIKUHARIDUS JA MEEDIA. Piret TalurKODANIKUHARIDUS JA MEEDIA. Piret Talur
KODANIKUHARIDUS JA MEEDIA. Piret TalurAleksandra Dergatšova
 
Loomemajanduse kitsaskohad ja võimalikud lahendused
Loomemajanduse kitsaskohad ja võimalikud lahendusedLoomemajanduse kitsaskohad ja võimalikud lahendused
Loomemajanduse kitsaskohad ja võimalikud lahendusedKultuuriministeerium
 
üHiskonnaõPetus 11 kl. 8 sept
üHiskonnaõPetus 11 kl. 8 septüHiskonnaõPetus 11 kl. 8 sept
üHiskonnaõPetus 11 kl. 8 septsvetgord
 

Similar to Mis on meedia.eesti meediumid (6)

Mis On Meedia 1
Mis On Meedia 1Mis On Meedia 1
Mis On Meedia 1
 
Enam Levinud Meediumid 2
Enam Levinud Meediumid 2Enam Levinud Meediumid 2
Enam Levinud Meediumid 2
 
KODANIKUHARIDUS JA MEEDIA. Piret Talur
KODANIKUHARIDUS JA MEEDIA. Piret TalurKODANIKUHARIDUS JA MEEDIA. Piret Talur
KODANIKUHARIDUS JA MEEDIA. Piret Talur
 
Loomemajanduse kitsaskohad ja võimalikud lahendused
Loomemajanduse kitsaskohad ja võimalikud lahendusedLoomemajanduse kitsaskohad ja võimalikud lahendused
Loomemajanduse kitsaskohad ja võimalikud lahendused
 
9uk10092010
9uk100920109uk10092010
9uk10092010
 
üHiskonnaõPetus 11 kl. 8 sept
üHiskonnaõPetus 11 kl. 8 septüHiskonnaõPetus 11 kl. 8 sept
üHiskonnaõPetus 11 kl. 8 sept
 

More from Madis Kivisild

More from Madis Kivisild (8)

Sõnavabadus ja konkurents
Sõnavabadus ja konkurentsSõnavabadus ja konkurents
Sõnavabadus ja konkurents
 
Sonavabadus ja konkurents
Sonavabadus ja konkurentsSonavabadus ja konkurents
Sonavabadus ja konkurents
 
Raadio
RaadioRaadio
Raadio
 
Arvamuslugu ja olemuslugu
Arvamuslugu ja olemusluguArvamuslugu ja olemuslugu
Arvamuslugu ja olemuslugu
 
Foto ja reklaam
Foto ja reklaamFoto ja reklaam
Foto ja reklaam
 
Ajakirjaniku töö ja eetika
Ajakirjaniku töö ja eetikaAjakirjaniku töö ja eetika
Ajakirjaniku töö ja eetika
 
Televisioon
TelevisioonTelevisioon
Televisioon
 
Uudislugu
UudisluguUudislugu
Uudislugu
 

Mis on meedia.eesti meediumid

  • 1. MEEDIAÕPETUS 10. klass Meedia olemus ja funktsioonid ühiskonnas Meediakanalid Eestis Ajakirjaniku töö Ajaleht
  • 2. Kursusehinde kujunemine Aasta lõpuks vähemalt 6 hinnet: 1. ettekanne meediumi(te)st 2. kodune meediaanalüüs 3. artikkel pildiga 4. sõbra artikli analüüs 5.-6. Kontrolltööd Mida hinnatakse: - sisuline kvaliteet (teema olulisus, teksti huvitavus, paikapidavus, uudsus) - teostuse kvaliteet (nõuete täitmine, õigekeelsus, kujundus) - tähtajast kinnipidamine
  • 3. Mis on meedia? MEEDIA
  • 4. Millega tegeleb meedia? Kommunikatsioon Meil tuleb pidevalt suhelda 21. sajandil eriti suures mahus infoühiskond Meediumid (vahendajad) Teabelevivahendid, mis edastavad informatsiooni Ajaleht, ajakiri, raadio, TV, internet... Auditoorium Meediaks peetakse üldiselt paljudeni ulatuvat teabelevi vahendit. See hulk inimesi, kelleni mingi meedium ulatub, on auditoorium.
  • 5. Meedia funktsioonid ühiskonnas Funktsioon – roll, ülesanne, eesmärk, otstarve Pakkuda teavet, olulist informatsiooni 1. Informeerimine Vahendada seisukohti ja arvamusi 2. Korraldamine Mõjutada institutsioonide tegevust Kujundada väärtushinnanguid ja käitumisviise 3. Väärtuste kujundamine Kujundada avalikku arvamust 4. Meelelahutus Vahendada teadmisi Pakkuda meelelahutust
  • 6. Informeerimine Uudislik ja praktiline teave, teadmiste vahendamine + Turvatunne - omades teadmisi saab olukorda hinnata ja mingil määral tulevikku ennustada + Info = võim (?) – Negatiivsed (näiteks ärritavad, vägivaldsed) uudised on meeldejäävamad – Sõltuvus meediast
  • 7. Korraldamine Meedia toob inimesi kokku, ühendab, teavitab + Saab luua ühise aluse edasiseks tegutsemiseks (küünarnukitunne) + Edastatakse nt seadusemuudatusi -inimesed ja organisatsioonid saavad oma elu planeerida + Mobiliseerib - Saab inimeste tähelepanu “üles kütta” ja sellega tähelepanu tegelikult probleemilt eemale juhtida
  • 8. Korraldamine + Ühiskonna väärtushinnangud + Üldised käitumisnormid sotsialiseerimine ühtlustamine ehk standardiseerimine + Kultuuri järjepidavus + Eri gruppide sidumine (integreerimine) – Mis siis kui edastab nö “valesid väärtusi”?
  • 9. Meelelahutus + Toob inimesed rutiinist välja, lõõgastab ja aitab puhata + Kaasaelamine üksinduse peletaja emotsionaalne kompensatsioon + Mängulõbu + Esteetiline nauding – Meedia kollastumine – kas on võimalik liigne meelelahutuslikkus?
  • 10. Ajakirjandus Eestis λ Sõnavabadus alates 1990 λ Järjest rohkem eraõiguslikke väljaandeid (suureneb meediafirmade mõju, väheneb monopolioht) λ Konkurents turuosale - auditoorium kui “toode” λ Suurimad meediafirmad Eestis: AS Eesti Meedia ja AS Ekspress grupp λ Eesti Ajakirjanike Liit (1919) λ Eesti Ajalehtede Liit (1990) λ Eesti Ringhäälingute Liit (1992) λ Ringhäälingunõukogu
  • 11. Trükiajakirjandus e press λ Eestis alates 17. saj. λ Ajalehed (ilmub väh. 1 kord nädalas) Liigitamine ilmumissagedus: päevaleht, nädalaleht levik: piirkondlik, üleriigiline käsitluslaad: kvaliteetleht, tabloid λ Ajakirjad (ilmub harvem, on mahukam) Liigitamine ilmumissagedus: kord kuus, kvartalis, nädalas jne suunitlus: üldloetav (Kroonika), sotsiaalne suunitlus (Kaalujälgijad), temaatiline suunitlus (Eesti Loodus) käsitluslaad: kõigile mõistetav (Kodutohter), spetsiifiline (Eesti Arst)
  • 12. Raadio (“ringhääling”, saksa rundfunk) λ Väga operatiivne ja tehniliselt paindlik (algselt sõjaväeline kasutus I Maailmasõjas) λ Esimene raadiojaam Eestis alustas 1926. aastal λ Tegevus Eestis toimub ringhäälinguloa alusel (üleriigiline, regionaalne, kohalik) λ Avalik-õiguslik raadio (ERR) ja eraõiguslik raadio (Sky Plus, Star FM jne.) λ Eraraadiod on Eestis ainult regionaalsed ja kohalikud
  • 13. Televisioon (eesti keeles 1926, enne seda “kaugnägemine”) λ Maailma kõige populaarsem meedium alates 1950. aastatest λ Keerukam ja kulukam kui raadio, kuid mõjuvam λ AK alustas igakuise saatena 1957. aastal λ Jaguneb: avalik-õiguslik ja eraõiguslik λ Alates 1. juulist 2011 Eestis üleni digitaalne λ Seetõttu kanaleid rohkem ja kättesaadavus parem
  • 14. Uus meedia peamiselt internet λ Tähendas algselt (1980. aastatel) eraraadiot ja -televisiooni λ Trükiväljaannete võrguversioonid λ Iseseisvad võrguväljaanded (ajakirjad jne) λ Ajakirjandusprofiiliga internetiportaalid: meelelahutus (rate.ee), uudised (delfi.ee), huvipõhised (ekspressauto.ee) λ Ajaveeb e. blogid e. personaalsed internetipäevikud (potentsiaalne ajakirjanduslik infoallikas)