2. Arvuti on mehhaaniline või elektrooniline seade, mis töötleb või genereerib informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele; masin, mis lihtsustab operatsioone, mis peast tehes võtaksid väga kaua aega. Arvutit võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades.
3. 1642. aastal leiutas BlaisePascal liitmisarvuti. Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid, mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes. Elektromehaanilised digitaalsed arvutid, näiteks Bomba, mida kasutati Saksa sõjaväe šifreerimismasina Enigma koodi murdmiseks, täitsid sama rolli valdkondades, mis tegelesid diskreetsete suurustega.. Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural-1.[2] Üheks arvuti kasutusvaldkonnaks oli rahvamajanduse planeerimine.[3] 1960ndatel arvutid Datasaab D2 (1960), BRLESC I (1962), Honeywell 200 (1963), UNIVAC 1108 (1964). 1970ndatel koos integraallülituste tulekuga muutus võimalikuks personaalarvutite teke.
4. 1940-ndad aastad: Esimesed sõna otseses mõttes elektronarvutid, inglaste loodud "Colossus"ja Mark I, ameeriklaste ENIAC ja EDVAC jne. Nagu pahatihti uute leiutistega juhtub kasutati esimesi arvuteid sõjalistel eesmärkidel, "Colossuse" ja Mark I-ga analüüsiti ja murti lahti näiteks sakslaste salakoode.Arvutid olid väga suured hõivates sageli mitu suurt ruumi. Pildil osa "Colossusest" 1950-60-ndad Arvutite mõõtmed kahanesid järsult peale uut tüüpi elektronlülituste, transistorite kasutuselevõttu. Siiski jäid arvutid keskmise riidekapi suuruseks. Kirjutati esimesed programmeerimiskeeled, võeti kasutusele magnetandmesalvestid, loodi esimesed arvutivõrgud. Pildil IBM 360 aastast 1964. 1990-ndad Tormilise arengu kümnend. Kujunes välja just see arvuti, mida meie praegu arvutiks peame, tormiliselt arenes tarkvara jne. jne.
