More than Just Lines on a Map: Best Practices for U.S Bike Routes
Detailplaneering
1.
2.
3.
4.
5.
6. Seletuskirja sisu Karmen Kase (MUR1)
I OSA - LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID 21.Aprill 2015
1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk (mida lahendatakse)
Detailplaneeringu ala hõlmab Tallinna linnas, Mustamäe ja Kristiine linnaosade piiril asetsevat erinevate
hoonestus-ja tänavastruktuuridega maa-alade ülemineku ala. Mustamäe tee 67 ja 69 detailplaneeringu
eesmärgiks on muuta Mustamäe tee 69 krundi transpordimaa sihtotstarvet, jagada kinnistu sotsiaalmaa,
elamumaade ja äri-ja elamumaade kruntideks. Mustamäe tee 67 jääb ehitusõiguseta ning omab
parkimisfunktsiooni.
2. Detailplaneeringu lähtedokumendid (mida kasutati)
Detailplaneeringu vormistamise täpsustatud nõuete dokument
Parkimisnormatiiv dokument: Tvk o 25.02.2010 nr 50, vastuvõetud 25.02.2010
Alusplaan 1:500 tugilplaani ja põhijoonise jaoks (dwg)
Alusplaan 1:2000 Kontaktala joonise jaoks (dwg)
Kinnistute plaan (dwg)
II OSA - OLEVA OLUKORRA ANALÜÜS
1. Olev linnaehituslik situatsioon (tänavad ja liiklus, maakasutus, hoonestus, linnaehituslikud seosed)
Planeeringu ala paikneb Mustamäe tee, Algi tänava, Tildri tänava ja Linnu tee vahelises kvartalis, mistõttu on
hetkel alale sissepääs võimaldatud neljast suunast. Kuna Mustamäe tee 69 krundi sihtotstarve on transpordimaa
ning on piiratud taraga, on ala kasutamine piiratud ning avatud ainult väikesele kasutajaringkonnale. Alal
paiknevad 8 suuremat hoonet ning 2 väiksemat ning enamust planeeringu alast on kaetud asfaltiga. (Vt Joonis 1.
ja Joonis 2.) Kvartal on kõrvalolevate kruntide tootmismaa, ärimaa, eramute ja Mustamäe korterelamute siirdumis
kohas. Samuti jääb planeeringuala Löwenruhi pargi ning looduslikuma madalhaljastusega rohekoridori
ristumispunkti. Ala vahetus läheduses asuvad ka Aiandi ja Löwenruhi bussipeatused.
III OSA - PLANEERIMISLAHENDUS
1. Kontaktvööndi analüüs ja linnaruum
Kuna ala paikneb erinevate sihtotstarvete sõlmpunktis, on otsene seos kahe haljasalaga ning paikneb
hästivarustatud transporditee läheduses, on planeerimislahendus need elemendid sidunud. Planeeritud on
mitmekülgne kvartal korterelamu koos ärifunktsiooniga ning eramukrundid ala idaservas, mida eraldab avalik
park, mis ühendab Löwenruhi ja madalhaljastusega loodusliku rohekoridori. (Vt Joonis 2.)
2. Planeeritud maakasutus
Mustamäe tee 67 maakasutus jääb samaks- ärifunktsiooniks. Mustamäe tee 69 krunt on jagatud 16-neks krundiks,
hõlmates äri-(20%) ja elamumaa (80%), sotsiaalmaad pargi näol (100%) , transpordimaad 100% (mis võimaldab
ligipääsu üksikelamu kruntidele K3-K8) ning üksikelamumaa (100%). (Vt Joonis 3.).
3. Planeeritud ehitusõigus
Ehitusõiguste kohta (ehitusalune pindala, hoonestusala, hoonete max. Arv ja kõrgus krundil, tuleohutus) vaadata
Joonis 3. tabelist. K3-K15 katusekalle on lubatud 0-45° ja K1 on nõutud lamekatus, et võimaldada vajadusel
katuseaia loomist korterühistu inimestele ning keelatud on kasutada tarastust (et võimaldada ligipääs
bussipeatusesse). Keelatud on kasutada kergesti süttivaid materjale katuse ehitamiseks (nt. rookatus). Hoone
ehitusmaterjalidest on keelatud kasutada imiteerivaid viimistlusmaterjale (plastik voodrilaud, plekist voodrikivi
jne.). Hoone välisfasaadil ei tohi kasutada värve, mis ei sobi ümbritsevate hoonete välisilmega.
4. Tänavad ja liiklus
Planeeringualale alternatiivsete ligipääsude võimaldamiseks ning liikluskoormuse vähendamiseks on alale lisatud
sõitutee, millel on õueala piirang. Jalakäiatele on alternatiivseks liikumiseks ning lõikamiseks lisatud kõnniteid, mis
võimaldavad liigelda läbi pargi ning autoliikulsest eemal. Krundi K1 on võimaldatud maja esine ning maa-alune
parkla ning üksikelamutel on parkimine lahendatud krundisiseselt. (Vt. Joonis 4.)
5. Haljastus ja keskkonnakaitse
Planeeringualal on maksimaalselt ära kasutatud olemasolevat kõrghaljastust, mistõttu ala ehitamisel oleks juba
kõrghaljastuse efekt. Kõrghaljastusest on eemaldatud puud, mis on kahjustatud ning segavad
planeeringlahendust. Lisatav kõrghaljastuses on kasutatud nii lehtpuid, okaspuid ning erinevaid liike põõsaid, et
lisada alale mitmekesisust ning vaheldusrikkust. (Vt. Joonis 3.)