KESKKONNAKASVATUS
Avalikkuse kaasamine otsustamisprotsessidesse Keskkonnaalaseid otsustusprotsesse, kuhu avalikkus kaasatakse: <ul><li>Ala v...
Erineva taseme planeeringud
Keskkonnamõjude hindamine </li></ul>
Ala või üksikobjekti kaitse alla võtmine <ul><li>Algataja: igaüks
Menetluse algataja: KKMin või KOV; avaldab teate
Avalik väljapanek min 2 nädalat
Avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastab algataja kahe nädala jooksul kirjalikult
Pärast ettepanekute ja vastuväidete menetlemist korraldatakse avalik arutelu
Otsustakse ala kaitse alla võtmine
Koostatakse kaitseala kaitse-eeskiri </li></ul>
Planeeringute liigid <ul><li>Üleriigiline planeering – algatab valitsus
Maakonnaplaneering – algatab valitsus või maavanem
Üldplaneering – algatab kohalik omavalitsus
Detailplaneering – algatab kohalik omavalitsus
Teemaplaneeringud </li></ul>Kõrgema taseme planeering on aluseks madalama taseme planeeringule.
SWOT analüüs
Planeerimisprotsess <ul><li>Ettepanek planeeringu algatamiseks
Planeeringu algatamise otsus
Informeeritakse avalikkust kavatsetavatest planeeringutest vähemalt 1 kord aastas vastavas ajalehes
Planeeringu koostamise korraldaja teatab planeeringu algatamisest
Planeeringut hakkavad teostama spetsialistid
Toimub planeeringu koostamine, eelmise planeeringu (kui on) ja arengukava analüüs, andmete kogumine
Koostöö erinevate ametkondadega, maaomanikega, huvitatud isikutega </li></ul>
Planeerimisprotsess <ul><li>Eskiislahenduste väljapakkumine, algseisukoht, eri alternatiivide väljatöötamine
Töötatakse välja projektlahendus
Volikogu võtab projektlahenduse vastu
Kooskõlastuse saamine sektorametkondadelt
Avalikkuse informeerimine väljapaneku toimumisest
Avalik väljapanek
Ettepanekute vastuvõtmised
Ettepanekute analüüs
Otsustatakse, kas ja kui palju planeeringut muuta
Informeeritakse avaliku arutelu toimumisest  </li></ul>
Planeerimisprotsess <ul><li>Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest informeerimine
Kui planeeringus tehti muudatusi, siis kooskõlastatakse uuesti nendega, keda muudatused puudutavad
Esitatakse planeering riiklikuks järelvalveks
Planeeringu kehtestamine. Planeering muutub kõigile kohustuslikuks
Proteste saab nüüd esitada vaid kohtu kaudu </li></ul>
Ökoloogia
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

tarbimine2011

854

Published on

säästva tarbimise teemaline esitlus

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
854
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "tarbimine2011"

  1. 1. KESKKONNAKASVATUS
  2. 2. Avalikkuse kaasamine otsustamisprotsessidesse Keskkonnaalaseid otsustusprotsesse, kuhu avalikkus kaasatakse: <ul><li>Ala või üksikobjekti kaitse alla võtmine
  3. 3. Erineva taseme planeeringud
  4. 4. Keskkonnamõjude hindamine </li></ul>
  5. 5. Ala või üksikobjekti kaitse alla võtmine <ul><li>Algataja: igaüks
  6. 6. Menetluse algataja: KKMin või KOV; avaldab teate
  7. 7. Avalik väljapanek min 2 nädalat
  8. 8. Avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastab algataja kahe nädala jooksul kirjalikult
  9. 9. Pärast ettepanekute ja vastuväidete menetlemist korraldatakse avalik arutelu
  10. 10. Otsustakse ala kaitse alla võtmine
  11. 11. Koostatakse kaitseala kaitse-eeskiri </li></ul>
  12. 12. Planeeringute liigid <ul><li>Üleriigiline planeering – algatab valitsus
  13. 13. Maakonnaplaneering – algatab valitsus või maavanem
  14. 14. Üldplaneering – algatab kohalik omavalitsus
  15. 15. Detailplaneering – algatab kohalik omavalitsus
  16. 16. Teemaplaneeringud </li></ul>Kõrgema taseme planeering on aluseks madalama taseme planeeringule.
  17. 17. SWOT analüüs
  18. 18. Planeerimisprotsess <ul><li>Ettepanek planeeringu algatamiseks
  19. 19. Planeeringu algatamise otsus
  20. 20. Informeeritakse avalikkust kavatsetavatest planeeringutest vähemalt 1 kord aastas vastavas ajalehes
  21. 21. Planeeringu koostamise korraldaja teatab planeeringu algatamisest
  22. 22. Planeeringut hakkavad teostama spetsialistid
  23. 23. Toimub planeeringu koostamine, eelmise planeeringu (kui on) ja arengukava analüüs, andmete kogumine
  24. 24. Koostöö erinevate ametkondadega, maaomanikega, huvitatud isikutega </li></ul>
  25. 25. Planeerimisprotsess <ul><li>Eskiislahenduste väljapakkumine, algseisukoht, eri alternatiivide väljatöötamine
  26. 26. Töötatakse välja projektlahendus
  27. 27. Volikogu võtab projektlahenduse vastu
  28. 28. Kooskõlastuse saamine sektorametkondadelt
  29. 29. Avalikkuse informeerimine väljapaneku toimumisest
  30. 30. Avalik väljapanek
  31. 31. Ettepanekute vastuvõtmised
  32. 32. Ettepanekute analüüs
  33. 33. Otsustatakse, kas ja kui palju planeeringut muuta
  34. 34. Informeeritakse avaliku arutelu toimumisest </li></ul>
  35. 35. Planeerimisprotsess <ul><li>Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
  36. 36. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest informeerimine
  37. 37. Kui planeeringus tehti muudatusi, siis kooskõlastatakse uuesti nendega, keda muudatused puudutavad
  38. 38. Esitatakse planeering riiklikuks järelvalveks
  39. 39. Planeeringu kehtestamine. Planeering muutub kõigile kohustuslikuks
  40. 40. Proteste saab nüüd esitada vaid kohtu kaudu </li></ul>
  41. 41. Ökoloogia
  42. 42. Ökoloogia <ul><li>Ökoloogia – teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna suhteid. </li></ul>„ oikos” – kodu ja „logos” – teadus, õpetus – koduteadus :) <ul><li>Liik – organismide süstemaatike väikseim üksus
  43. 43. Populatsioon – rühm ühte liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas
  44. 44. Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil
  45. 45. Levila ehk areaal - mingi liigi isendite esinemisala
  46. 46. Ökosüsteem –funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku </li></ul>
  47. 47. Taksonoomia
  48. 48. Keskkonnategurid <ul><li>Biootilised – tulenevad organismide kooselust </li><ul><li>Konkurents
  49. 49. Parasiitlus
  50. 50. Kisklus
  51. 51. Sümbioos </li></ul><li>Abiootilised – tulenevad organisme ümbritsevast elutust keskkonnast </li><ul><li>Päikesevalgus
  52. 52. Temperatuur
  53. 53. Sademed
  54. 54. PH-tase
  55. 55. Rõhk
  56. 56. Hapnikusisaldus </li></ul><li>Antropogeensed - inimtegurid </li></ul>
  57. 57. Ökoloogilised tasemed <ul><li>Molekul
  58. 58. Rakk, kude, elund, elundkond / ökofüsioloogia
  59. 59. Organism / autökoloogia
  60. 60. Populatsioon - ühte liiki organismide kogum teatud maa-alal / demökoloogia
  61. 61. Kooslus - eluskooslus koos eluta loodusega moodustab ökosüsteemi / sünökoloogia
  62. 62. Bioom - ühe taimkattevööndi elustik (tundra, taiga jne)
  63. 63. Biosfäär - kogu Maa elustik / globaalökoloogia </li></ul>
  64. 64. Ökoloogilised limiteerimisreeglid <ul><li>Limiteeriv tegur (e. piirav ökoloogiline tegur) - ökoloogiline tegur, mille intensiivsus ei võimalda organismi eksistentsi (kasv, sigimine), samal ajal, kui teised organismile mõjuvad ökoloogilised tegurid seda võimaldaksid . </li></ul><ul><li>Liebigi miinimumseadus : organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem.
  65. 65. Shelfordi tolerantsusreegel : organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist. </li></ul>
  66. 66. Ökoloogiline amplituud
  67. 67. Ökonišš <ul><li>Ökonišš on liigi roll koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja eluta keskkonnaga ja on vaadeldav liigi ökoloogiliste amplituudide summana.
  68. 68. Ökoloogiline reegel : Kui kahel liigil on väga sarnased niššid, ei saa nad koos elada. Antud oludes efektiivsem tõrjub teise välja . </li><ul><li>Euroopa naarits vs ameerika naarits </li></ul></ul>
  69. 69. Suktsessioon <ul><li>Suktsessioon on erinevate koosluste vahetumine ajas, samas kohas. </li><ul><li>Primaarne - kooslus kujuneb asustamata alale (kalju, luited)
  70. 70. Sekundaarne - varasema koosluse asemele </li></ul></ul>
  71. 71. Populatsioon ja seda iseloomustavad tegurid <ul><li>Populatsiooni arvukus
  72. 72. Populatsioonitihedus
  73. 73. Populatsiooni vanuseline ja sooline koosseis </li><ul><li>Stabiilses populatsioonis püsib vanade ja noorte arv tasakaalus
  74. 74. Kasvavas populatsioonis on noori rohkem ning sünnib rohkem järglasi.
  75. 75. Kahanevas populatsioonis sureb rohkem isendeid kui sünnib. </li></ul><li>Populatsiooni kasvukõver
  76. 76. Populatsiooni levila ehk areaal </li></ul>
  77. 77. Jaaguari areaal ehk levila
  78. 78. Kasvukõverad
  79. 79. Ökosüsteemid <ul><li>Ökosüsteemi moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid </li><ul><li>ökosüsteem on üks eluslooduse organiseerituse tasemeid;
  80. 80. ökosüsteemi kuuluvad liigid on kohastunud oma elukeskkonnaga ja üksteisega;
  81. 81. ökosüsteemid on isereguleeruvad;
  82. 82. ökosüsteemi kuuluvad liigid koonduvad eri troofilistele tasemetele;
  83. 83. troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi iseloomustab ökoloogiline püramiid;
  84. 84. ökosüsteemi muutuvad ajas ja evolutsioneeruvad. </li></ul></ul>
  85. 85. Kooslused <ul><li>Kooslus on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas </li><ul><li>Kõik antud metsas kasvavad taimede populatsioonid moodustavad antud metsa koosluse </li></ul></ul>
  86. 86. Toiduahela lülid <ul><li>Tootjad ehk produtsendid – orgaanilise aine tootjad, rohelised taimed
  87. 87. Tarbijad ehk konsumendid – kasutavad toiduks toodetud orgaanilist ainet, ise ei tooda </li><ul><li>I astme tarbijad ehk rohusööjad (herbivoorid)
  88. 88. II astme tarbijad ehk kõigesööjad (omnivoorid)
  89. 89. III astme tarbijad e kiskjad-lihasööjad (karnivoorid) </li></ul><li>Lagundajad ehk destruendid – lagundavad surnud orgaanilist ainet </li></ul>
  90. 90. Ökoloogiline püramiid
  91. 91. Aineringed <ul><li>Hapnikuringe on hapniku ringkäik eluta loodusest elusasse ja tagasi. Kõik aeroobsed organismid kasutavad hingamiseks õhuhapniku.
  92. 92. Süsinikuringe puhul on kõne all fotosüntees, hingamine, kõdunemine, fossiilsed kütused ja põlemine, kuid ka vulkaanide- ja inimtegevus.
  93. 93. Lämmastikuringes on oluline bakterite (sh mügarbakterite) tegevus, surnud organismide ja väljaheidete lagunemine jm.
  94. 94. Veeringe hõlmab veekogusid, põhja- ja pinnavett, aurumist, sademeid ning muidugi ka organisme. </li></ul>
  95. 95. Tarbimine
  96. 97. Igapäevane tarbimiskäitumine <ul><li>Planeeri oma ostusid </li><ul><li>Uute esemete vajalikkus
  97. 98. Osta korraga rohkem ja käi poes harvemini
  98. 99. Ostunimekiri </li></ul><li>Vaata, mida sa ostad </li><ul><li>Uuri eelnevalt, kas toode vastab sinu vajadustele
  99. 100. Loe infot toote pakendil, vajadusel küsi juurde
  100. 101. Väldi ühekordse kasutusega tooteid
  101. 102. Järelmaksuga ostmisel tee eelnevalt selgeks kõik kaasnevad maksud
  102. 103. Võrdle enne ostuotsust sarnaste toodete kvaliteeti ja hindu
  103. 104. Võimalusel vali vähempakendatud toode
  104. 105. Eelista Eestimaist – see on sinu väike panus majandusse </li></ul></ul>
  105. 106. Märgised toodetel <ul><li>Mahe- ja ökomärgised </li><ul><li>Mahemärk
  106. 107. Euroopa ühenduse mahemärgis
  107. 108. KRAV
  108. 109. Bio
  109. 110. Euroopa ökomärk
  110. 111. Põhjamaade Luigemärk
  111. 112. Soil Association </li></ul><li>Kvaliteedimärgised ja muud </li></ul>
  112. 113. Toidpoes <ul><li>Eelista kohalikku kaupa
  113. 114. Võimalusel eelista mahemärgisega tooteid
  114. 115. Tarbi toitu, mille päritolu on sulle teada
  115. 116. Tutvu, millest ostetav toit koosneb (nt pähklikreem, milles on alla 1% pähkleid) </li><ul><li>“Kõlblik kuni” ja “Parim enne” </li></ul><li>Väldi konservtoitu, vali selle asemel värske, külmutatud või kuivatatud toiduaine
  116. 117. Väldi liigset pakendamist
  117. 118. Käi poest oma (riidest) ostukotiga
  118. 119. Osta võimalikult vähe valmistoitu, tee oma toit ise </li></ul>
  119. 120. Kodumasinad <ul><li>Osta uusi kodumasinaid ainult vajadusel, mitte uue ja säästlikuma mudeli väljatulemisel
  120. 121. Uue masina ostmisel vali energiasäästlikum mudel, kuid arvesta seejuures oma vajadustega
  121. 122. Eelista gaasipliiti elektripliidile
  122. 123. Keeda elektrilise kannuga vaid vajalik kogus vett
  123. 124. Kasuta pliidil plaadiga sama suure või suurema põhjaga potti
  124. 125. Valmista ahjus korraga mitu rooga
  125. 126. Külmkapp ei tohi olla pliidi, radiaatori vms kõrval
  126. 127. Pesumasina pooltühi programm ei poolita kulusid
  127. 128. Kasuta madalaimat pesemistemperatuuri mis võimalik
  128. 129. Kuivata pesu nööril, mitte kuivatis </li></ul>
  129. 130. Kontoritarbed, elektroonika <ul><li>Mida suurem ekraan on, seda rohkem tarbib energiat
  130. 131. Lülita päeva lõpul elektroonika alati välja
  131. 132. Väldi elektroonilise prügi teket
  132. 133. Kasuta patareide asemel akusid
  133. 134. Prindi ainult hädavajalikke dokumente
  134. 135. Taaskasuta paberit, mille ühele poolele on juba midagi kirjutatud
  135. 136. Väldi kontoris ühekordseid nõusid
  136. 137. Kustutage üleliigsed tuled
  137. 138. Sorteerige vanapaberit
  138. 139. Kasutage ökomärgisega või FSC-märgisega kontoripaberit </li></ul>
  139. 140. Kemikaalid <ul><li>Vali tooteid, mis sisaldavad vähem lõhna- ja värvaineid
  140. 141. Vali puhastusvahendid, mis ei sisalda fosfaate
  141. 142. Kasuta looduslikke puhastusvahendeid
  142. 143. Väldi pestitsiidide kasutamist kodus ja aias, kasuta orgaanilisi aineid
  143. 144. Väldi produkte mis on pakitud kilesse (PVC)
  144. 145. Kasuta seepi, šampooni ja kosmeetikatooteid, mis ei sisalda sünteetilisi koostisosi (lõhna- ja värvaineid)
  145. 146. Pese ja koori tundmatut päritolu puu- ja köögiviljad enne toiduks kasutamist
  146. 147. Väldi plastmassist toitepudelite kasutamist laste toitmiseks
  147. 148. Ava oma aknad õhuvärskendajate kasutamise asemel </li></ul>
  148. 149. Vesi <ul><li>Ligi 70% maakerast on kaetud veega, kuid inimestele on kättesaadav umbes 0,007% sellest.
  149. 150. Ca pool Maa elanikkonnast tunneb puudust puhtast veest ja kannatab sellest tingitud haiguste käes
  150. 151. Ebakvaliteetsest joogiveest tingitud kõhuhaigustesse sureb ca 1,4 miljonit last aastas
  151. 152. 70% maailmas kasutatavast mageveest kulutatakse põllumajanduses
  152. 153. Suurlinnadesse tuuakse vett kuni mitmesaja kilomeetri kauguselt
  153. 154. Põhjavee taastustükkel kestab keskmiselt 1400 aastat
  154. 155. Eestis kulub tarbitud veest enamik põlevkivi kaevandamiseks ja tootmiseks </li></ul>
  155. 156. Transport <ul><li>Keskmine ameeriklane veedab igal aastal autos kokku umbes ühe kuu
  156. 157. Los Angeleses oli aastal 1997 kokku rohkem autosid kui kogu Hiinas
  157. 158. Transpordile kulub ligi pool tarbitavast naftast
  158. 159. Keskmine auto liikumiskiirus suurlinnas on 7,5km/h, Tallinnas umbes 15km/h
  159. 160. Enamus autosõite suurlinnas on lühemad kui 6km
  160. 161. Kuni 6km läbimiseks on linnas kiireim liiklusvahend jalgratas
  161. 162. Ühistransport kasutab vähem linnaruumi ega ole ummikute põhjustajaks
  162. 163. Üks buss suudab mahutada sama palju inimesi, kui 10-40 sõiduautot </li></ul>
  163. 164. Transport
  164. 165. Jäätmed <ul><li>20. sajandi jooksul on toodetud rohkem kaupu, kui kogu eelnenud inimkonna ajaloo jooksul kokku
  165. 166. Eestis tekib ca 450 000 tonni olmejäätmeid aastas, millele lisandub 215 tonni pakendijäätmeid (mahuliselt rohkem)
  166. 167. Aastatel 1999-2009 koguti ühe elaniku kohta keskmiselt 386 kg olmejäätmeid aastas
  167. 168. Eriti hüppeliselt on suurenenud pakendijäätmete osakaal
  168. 169. Ühe alumiiniumpurgi taaskasutamine hoiab kokku pool sama purgitäit naftat
  169. 170. Pabertopsid ei ole taakasutatavad ega põletatavad
  170. 171. Põhja-Ameerikas visatakse iga tund ära 2,5 miljonit plastpudelit </li></ul>
  171. 172. Olmejäätmete liigid <ul><li>Pakendid </li><ul><li>Klaaspudelid </li></ul><li>Paber
  172. 173. Köögi- ja toidujäätmed
  173. 174. Erinevast materjalist kasutuskõlbmatud asjad
  174. 175. Ohtlikud jäätmed </li><ul><li>Akud
  175. 176. Ravimid
  176. 177. Vanad õlid ja värvid </li></ul><li>Elektroonikajäätmed
  177. 178. Ehitusjäätmed </li></ul>
  178. 179. Energia <ul><li>Eestis toodetake elektrit peamiselt madala väärtusega põlevkivist
  179. 180. Põlevkivist elektri tootmine reostab </li><ul><li>Vett
  180. 181. Maastikku
  181. 182. Õhku </li></ul><li>Põhiosa toodetud energiast kulub põlevkivi kaevandamisele ja töötlemisele
  182. 183. Taastuvenergiaallikatest toodetud elektri osakaal Eestis on 6,2% </li></ul>
  183. 185. KESKKONNAKASVATUS

×