• Save
Kombed itaalias
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Kombed itaalias

on

  • 6,544 views

 

Statistics

Views

Total Views
6,544
Slideshare-icon Views on SlideShare
6,537
Embed Views
7

Actions

Likes
4
Downloads
0
Comments
0

1 Embed 7

http://www.slideshare.net 7

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Kombed itaalias Kombed itaalias Presentation Transcript

    • KOMBED JA TRADITSIOONID ITAALIAS
      EVE VUNK
      2010
      KADRINA
    • Itaalia on vastuolude maa:
      • uskumatu bürokraatia sõbralik kooseksisteerimine võimsa varimajandusega;
      • naiste väikseim tööhõive ja samas madalaim sündivus Euroopas;
      • tipptehnoloogia ja tippmood koos arhailiste argikommetega;
      • äärmine individualism ja kommunismiideede elujõulisus.
    • KOHALIK KULTUUR JA KOMBED
      Itaallased on soojad ja sõbralikud inimesed.
      Alljärgnevalt on välja toodud mõned näited itaallaste käitumismaneeridest, mis loodetavasti aitavad teil kohaliku kultuuri ja kommetega paremini kohaneda.
    • Tervitamine
      Itaallased tervitavad üksteist kergete põsesuudlustega kummalegi põsele, alguses paremale ja seejärel vasakule.
      Isegi kui tegu on vaid põgusalt tuttavate inimestega, siis taoline tervitamine ja hüvastijätmine on laialdaselt levinud.
      Kui suur grupp itaallasi jätab hüvasti, siis on see pikk protsess: kõik kallistavad ja annavad kerge põsemusi igaühele individuaalselt.
      Esmakohtumisel on tavaline käepigistus, mis on siiski soe ja sõbralikult tervitav.
    • Esimesed kontaktid
      Sinatamine on Itaalias laialt levinud, kuid alati tuleb jälgida, keda sinatada. Sinatatakse sõpru, sugulasi ja häid tuttavaid.
      Vanemad inimesed pöörduvad nooremate poole sinatades.
       
      Kui minnakse võõrasse korterisse, küsitakse Permesso? või È permesso (võib?). Vastus peaks olema Avanti! (Astuge edasi.).
      Itaalias pole kombeks külla minnes jalanõusid sisenedes ära võtta.
      Korteris ei tohi avada ka vihmavarju – arvatakse, et see toob halba õnne.
    • Külalislahkus
      Itaallaste külalislahkus on tuntud kogu maailmas.
      Külalistele pakutakse suurepäraseid toite mitmekesises valikus ja palju.
      Söögilauas vesteldakse elavalt ja sellepärast kestavad toidukorrad mitmeid tunde.
      Perenaist on viisakas kiita maitsva toidu eest, tema ilusat korterit ja nii edasi.
      Itaallased on väga emotsionaalsed, seetõttu ei tohiks tänusõnadega kitsi olla.
    • Sõprussuhete loomine
      Kohalikele meeldib komplimente saada, eriti just oma küla, linna vms kohta.
      Taoline tunnustus soojendab nende südant ja muudab uutele tutvustele avatuks.
    • Külaskäigud
      Itaalias kutsutakse sõpru ja tuttavaid sageli lõuna- või õhtusöögile.
      Parem on hilineda 5-10 minutit kui minna varem.
      Kindlasti peab kaasas olema kingitus.
      Selleks võivad olla lilled, šokolaadikommid või mingi külalise maale traditsiooniline ese.
    • Perekond
      • Itaalias elavad noored oma vanematega koos väga kaua, tavaliselt pulmadeni.
      • Perekond mängib Itaalias väga olulist rolli ja sellepärast võtab perekond endale väga mitmed rollid (laste, vanade inimeste ja haigete) eest hoolitsemise.
      • Itaallased on kiindunud oma kodukohta ja ei taha sealt eriti lahkuda.
      • (Noored inimesed siiski soovivad ka Itaalias praegusel ajal kolida suurlinnadesse, seda eeskätt töökoha leidmise lootuses).
    • Lapsed
      Perekond on elu kese ja laps on perekonna keskpunkt.
      Lapsi armastatakse, ümmardatakse, imetletakse otse uskumatult, neile antakse kõik - ja vastutasuks nõutakse neilt kõike: armastust, kuulekust, truudust.
      Ema on perekonnas väga tähtsal kohal.
      Kallis, armas (caro/a), kullake (amore), aardeke (tesoro/a), kõlab lakkamatult igal pärastlõunal kooliõues.
    • Head isu! Buonappetito!
      Hommikusöök (la colazione) ei ole Itaalias väga külluslik. Tavaliselt juuakse tass cappuccinotvõi espressot. Seda juuakse tihti ka baaris baarileti ääres.
      Lõuna koosneb Itaalias tavaliselt kahest toidust:il primo (pastaroog) jail secondo (liha või kala aedviljadega).
      Enne õhtusööki kohtutakse sõpradega tihti baaris, et juua aperitiivi.
    • Lõuna- ja õhtusöök
      Ka õhtusöögiks on ilprimo ja ilsecondo.
      Ilprimo (esimesks toiduks) on tavaliselt mingi soe toit, selleks on kas supp, minestronevõi makaronitooted puljongis;
      ilsecondo – mõnikord on selleks juust ja sink, kuid sageli valmistatakse eraldi roog. Pärast õhtusööki juuakse kohvi (selleks on muidugi espresso).
      Cappuccinotpärastlõunal ei jooda!
      Põhja- ja Lõuna-Itaalias süüakse lõunat (pranzo) erineval ajal.
      Põhjas on lõuna 12.30 ja 13.30 vahel, ja õhtusöök (cena) 19.30 ja 20.30 vahel.
      Lõunas-Itaalias süüakse hiljem (tavaliselt 21.00-22.00).
    • Pronto!
      Kui sa Itaalias kellelegi helistad, vastatakse „Pronto!“. See pole kellegi nimi, vaid tähendab „Hallo!“ või „Jah?“.
      Vastuseks tuleb öelda Ciao, sono... (Tere, olen ...) või Buongiorno/Buonasera, sono ...
      (Tere hommikust/päevast, õhtust, olen ...)
      Itaallase armastavad telefoniga kogu aeg rääkida. Kõnet lõpetades korrutavad nad vähemalt 5 korda Ciao, ciao....
      Kuigi telefonihelinat võib kuulda igal sammul, pole viisakas näiteks restoranis telefoniga rääkida.
      Telefonino, cellulare - mobiiltelefon
    • Teenindusasutused
      Poodi minnes tuleb arvestada sellega, et lõuna ajal on paljud poed suletud (13.00-15.30).
      Pangad on avatud hommikupoolikul ja õhtupoolikul ühe tunni.
      Ka postiasutused suletakse kell 14.00.
      Poed on avatud ka laupäeviti ja sageli ka pühapäeviti.
      Õhtuti on poed tihti lahti kuni kella 21.00. (Aga mitte kõik ja kõikjal).
      Võiks teada ka seda, et mercato tähendab turg jasupermercato kauplus (nii nimetatakse ka väikesi kauplusi ).
      Itaallastele meeldib sisseoste teha väikestes kauplustes, kuigi ka suured kaubahallid on olemas.
    • Käitumine kaupluses
      Väikeses poes on tavaline müüjat või poeomanikku koheselt tervitada, mitte oodata seni kuni jõuate maksmisjärjekorraga letini.
      Samuti on kombeks maksmisel raha asetada alusele, mitte müüjale või kassiirile otse pihku.
      Raha tagasiandmisel käitutakse täpselt samamoodi – asetage raha rahaalusele, mitte otse kassapidaja või müüja kätte.
    • Kassatšekist ja kohvist ka
      Kõigis kauplustes peab ostja saama kassatšeki. Seda võidakse küsida pärast ostmist ka väljaspool kauplust. Kui seda esitada pole, siis tuleb maksta trahvi.
      Baaris tuleb kohvi eest kassas ära maksta ja alles seejärel minna baarmani juurde kohvi järele.
      Kohvi on odavam juua baarileti ääres. Lauda istudes võib kohv (tee jne. olla kaks korda kallim).
    • Liiklus
      Asutused alustavad tavaliselt tööd kell 9.00 ja seetõttu on liiklus eriti tihe kella seitsmest üheksani hommikul. Võib ette tulla palju liiklusummikuid.
      Ka õhtune tipptund on üpris närvesööv,
      seda eriti Lõuna-Itaalias!
      Väga paljud itaallased armastavad tööle sõita mopeediga/motorolleriga (moto).
      Kuna liiklus on tihe eriti suurlinnades, tekitab see suuri probleeme parkimiskoha leidmisel.
    • Kes maksab?
      • Restoranis makstakse arve eest mitmel viisil: kas keegi maksab ära kogu arve, arvestusega, et keegi teine maksab järgmine kord
      • või maksavad kõik võrdselt (pagare alla romana).
      • La mancia’t– tippi – peab kindlasti jätma, aga kui palju, see pole kindlaks määratud.
    • Puhkus
      Itaalias on august puhkusekuu. Linnad võivad sel ajal välja surnud olla ja seal liiguvad ainult turistid. Suurem osa asutusi ja tööstusettevõtteid on suletud.
      15. augustil, mida nimetatakse Ferragostoon linnad sageli inimtühjad.
      Itaallastele meeldib minna puhkusele mere äärde.
    • Jalgpall (calcio) – itaallaste lemmikspordiala
      Esmaspäeva hommikul räägitakse sageli ainult ühel teemal – jalgpallist.
      Juba kolmapäeval hakatakse jalgpallist rääkima, kuid siis teisel põhjusel – teemaks on Totocalcio(jalgpallitotalisaatori loteriipiletitest).
      Ka loto on Itaalias peaaegu rahvussport!
    • Itaalia – immigrantide maa
      Itaallased rändasid Ameerikasse - peamiselt Ameerika Ühendriikidesse või Argentiinasse.
      Samas on Itaalia ise muutunud immigrantide maaks. See on kaasa toonud palju probleeme.
      Eriti palju probleeme on Lõuna-Itaalias, Sardiinias, Sitsiilias, kuhu tuleb eriti palju immigrante Aafrikast.
    • Turud
      Itaalias on igas linnas turg, kus müüakse kõike – juur- ja puuviljadest liha- ja kalatoodeteni.
      Siin müüakse ka mereande ja lisaks kõike, mida müüa annab;
      jalanõudest riiete, raamatute ja mööblini.
    • Televiisor
      mängib itaallaste elus suurt rolli. See on peaaegu kogu päeva jooksul sisse lülitatud,
      ka õhtusöögi ajal, kui keegi seda tegelikult ei vaata.
      Riigitelevisioon on RAI (Radiotelevisioneitaliana): Raiuno, Raidue, Raitre.
      Kõige populaarsemad on telešõud, televiktoriinid, telefilmid.
    • Mood
      Mood on itaallaste jaoks ühtne nähtus, seda vanusest sõltumata.
      Kõik peab olema viimase moe järgi!
      Kohalike jaoks on täiesti normaalne, et kanda tuleb disainerite uuemaid teksaseid või/ja kingi.
      On oluline teada, et kirikusse minnes tuleb oma paljad kehaosad katta: ei mingisugust paljast selga, õlgu, avarat dekolteed ja katmata põlvi.
      See on kohalik kirjutamata reegel,
      mida eeldatakse turiste teadvat ja austavat!
    • Suhtumine naistesse
      Naised peavad tähelepanuga arvestama ja seda ei väljendata Itaalias sugugi mitte nii nagu Põhjamaades, s.t. komplimentide tegemine, vilistamine vms. on täiesti tavaline.
      Mehed hüüavad “bella”, selle asemel, et teha kahemõttelisi ettepanekuid. Taolisi hüüdeid ja märkusi ei nähta kohalikus kultuuris solvangutena.
      Kui naisterahvas saab kurjaks või käitub solvununa, siis see on kohalike jaoks üllatav.
      Parim viis on selliseid tähelepanuavaldusi ignoreerida ning rahulikult edasi kõndida, justkui oleks taolised kommentaarid jäänud Teie jaoks märkamatuks.
      Kui väldite silmsidet ja vestlusesse laskumist, siis sellega asi ka üldjuhul lõpeb.
    • Huvitavaid fakte roomakatoliiklikust usust
      * Iga päeva aastas seostatakse vähemalt ühe kaitsepühakuga.
      * Lapsele pannakse nimi pühakute järgi ja pühaku päeva tähistatakse justkui oma sünnipäeva.
      * Igal elukutsel on oma kaitsepühak.
    • Neid sõnu peaksid Itaaliasse reisides teadma
      Jah - SiEi - No Loomulikult! - Certo! või Certamente! Tere - Ciao , salveNägemiseni - ArrivederciKuidas läheb? - Comesta? Comestai?Tere hommikust - Buongiorno! Tere õhtust - Buonasera! Head ööd - Buonanotte! Head isu - Buonappetito! Aitäh - GraziePalun - Perfavore
    • Ja lisa tuleb …
      Pole tänu väärt! - Prego! Ma vabandan/mul on kahju/vabandage - Scusa (mi) Kes? - Chi? Mida? - Che? Millal? - Quando? Kus? - Dove? Miks? - Perche? Mis su nimi on? - Cometichiami? Kui palju? - Quanto? Ma ei saa aru - noncapiscoJah, ma saan/sain aru - si, capisco / hocapitoAidake mind! Appi! - Aiutami! Sul on õigus/ ei ole õigus - (Tu) hai ragione/torto! Mis kell on? - Che ora è? / Cheoresono?Kas Te räägite inglise keelt? - Parli/Parlainglese? Toost/Proosit - Cincin! Ma armastan sind - tiamo (partnerile);
      tivogliobene(partnerile, vanematele, sõpradele, sugulastele).
    • Il tempo è denaro!
      Tänan kuulamast ja vaatamast!
    • ITAALIA PULM
      Itaalia pulm on suursündmus kõigi osalejate jaoks.
      Vaatamata sellele, et aegade jooksul on nii kosimis- kui ka pulmatraditsioonid veidi muutunud, siis pole kohalikust ühiskonnast kuhugi kadunud paariheitmise tähtsus ja selle uhke tähistamine.
    • Peig, mõrsja, äi …
      Kombe kohaselt pidi tulevane peig (vahest ka hoopis tema vend või mõni teine meessugulane) oma mõrsja kätt paluma eelkõige tulevaselt äialt.
      Kui mõrsja isa andis abiellumiseks oma heakskiidu ja mõlemad perekonnad olid plaaniga päri, siis vahetati kingitusi.
      Tavaks oli, et peig paneb oma mõrsja sõrme teemantsõrmuse enne kihluse väljakuulutamist.
    • Pruut …
      • Pruudi ettevalmistuste hulka kuulus kaasavara kogumine ja selle pakkimine kirstu.
      • Kaasavaraks pakiti majapidamisesemeid, riideid jms.
      • Sõja-aastatel oli kombeks kirst peale pakkimist hoolikalt ära peita, sest polnud haruldane, kui sõdurid kaasavaraga täidetud kirstu tühjaks varastasid.
      • Mõrsja pere kinkis tulevasele abielunaisele kaasavarana ka raha, samuti nõusid või/ja hõbedat.
    • Millal abielluda?
      Itaalia abielud sõlmitakse üldjuhul alati kirikus (sposarsiinchiesa) ning järgida tuleb teatud traditsioone.
      Kunagiste kommete kohaselt oli paastu- ja advendiajal abiellumine keelatud.
      Pulmatseremooniaid ei korraldatud mais, sest see oli kuu, mil pühitseti neitsi Maarjat.
    • Augustis ära abiellu …
      Usuti, et augustis sõlmitud abielud tõid halba õnne ja haigusi.
      Samas oli viimasele ka praktiline selgitus: august on itaallaste puhkekuu ja see tähendaks pulmas osalejate vähesust.
      Muudel kuudel abiellumine oli aktsepteeritav.
      Pulmi peeti eriti just pühapäeviti, sest seda usuti olevat abieluõnne parimaks päevaks.
    • Mis värvi pruudikleiti eelistada?
      Traditsioonilise katoliikliku pulmapäeva puhul pannakse kiriku ukse kohale suur lips - märk sellest, et aset leiavad pulmad.
      Oli aeg, mil mõrsja ei kandnud valget, vaid hoopis rohelist kleiti (see olevat sümboliseerinud viljakust).
      Tänapäeval on mõrsja kleidivärviks siiski valge.
    • Riisi, komme …
      Külalised loobivad kirikust väljunud äsjaabiellunuid riisi või paberkonfettidega (confetti).
      Kommid peavad olema väikesed suhkrustatud mandlid ja peavad olema kindlasti valget tooni.
      Itaalias sümboliseerib see head õnne ja raha ning mida rohkem neid loobitakse, seda suurem saab abielupaari õnn olema.
      Komme jagatakse ka laste ristimisel ja need on sõltuvalt lapse soost kas roosad või sinised.
    • Veel pulmakombeid
      Tavaline on ka peale pulma lasta lendu tuvide paar, mis samuti sümboliseerivad õnne ja armastust.
      Võrkkotti pandud mandlite, pähklite ja viljaterade loopimine pidavat aitama kaasa noore pere järelkasvule.
      Peig kannab oma pulmapäeval taskus rauatükki, mis pidavat eemale peletama kurja silma ja kadedust.
    • Killud toovad õnne …
      Mõrsjaloori rebestamine, veiniklaasi või vaasi purustamine pidavat kõik tooma head õnne.
      Pärast klaasi purustamist loetakse killud kokku, sest see näitab aastate arvu, kui kaua äsjaabiellunud õnnelikult koos elavad.
    • Andiamo ballare …
      • Pulmas teevad esimese tantsu värskelt abiellunud paar, neile järgnevad abiellunute lähisugulased ja alles seejärel külalised.
      • Itaalia pulmas on koreograafia ja liikumine-tants väga olulisel kohal.
      • Pärast paari tantsu istutakse maha ja peetakse kõnesid ning öeldakse tooste.
      • Pulmapeol on palju süüa ja juua. Enne toidu serveerimist pakutakse naistele magusaid likööre ja meestele kangemat kraami.
    • Süüa jagub ohtrasti
      Kõigepealt serveeritakse antipasto (eelroog), mille hulgas on delikatessid: täidetud seened, oliivid, salaami, marineeritud piprad, kalamari jms. Pole haruldane seegi, kui pulmapeol on 12-14 söögikorda. Pakutakse rohkelt pastat, salateid, suppe, erinevat liha ja puuvilju. Keegi ei lahku Itaalia pulmast tühja kõhuga! Levinumate pulmatoitude hulka kuuluvad tuhksuhruga kaetud praetud taignakeerud.
    • Sümbolid
      Mõnes Itaalia regioonis ei serveerita pulmatorti üldse - selle asemel antakse külalistele karpidesse või kotikestesse pakitud suhkrustatud mandleid.
      See pidavat sümboliseerima abielu kui liitu - “magusa ja kibedana”.
      “Evvivaglisposi” ehk “hurraa äsjaabiellunutele” läbib korduvalt pulmapeol kuuldavaid hüüdeid.
    • Kingid
      Pulmakingid on väga tähtsad, nendeks kulutatakse palju raha. Koostatakse pulmakinkide nimekiri.
      Kinke annab ka pruutpaar – isamehele, vanematele, parimetele sõpradele.
      Pruudiröövi kommet Itaalias ei tunta.
    • Vanasõnu pulmade ja abielu kohta
      * Märjaks saanud pruut on õnnelik pruut (käib vihmasaju kohta pulmapäeval!) * Hea naine teeb ka oma abikaasast hea mehe. * Naine on maja võti. * Esimene naine on abielu, teine seltskondlikkus ja kolmas ketserlus. * Kel pole naist, sel pole ka peremeest. * Kodu ilma naiseta on vaene (Sitsiilia vanasõna).
      Esitluse materjalid: Internet ja tõlked erinevatest allikatest
    • Grazie!