k

1. Sindi Gümnaasium
Jüri Nedelin
ESMAABI
Referaat
Juhendaja : Riina Timberg
Sindi Gümnaasium 2012.03.26

2. Sisukord
Põhiprinsiivid ............................................................................................................................................3
ELUSTAMISE ABC ......................................................................................................................................4
VEREJOOKSU PEATAMINE ........................................................................................................................5
ENNETA SHOKISEISUNDIT ........................................................................................................................6
PEAHAAVAD .............................................................................................................................................7
RINDKERE LAHTISED VIGASTUSED ...........................................................................................................7
AVATUD KÕHUHAAVAD ...........................................................................................................................8
LUUMURRUD............................................................................................................................................9
MÜRKMADUDE HAMMUSTUS .................................................................................................................9
MÜRGISED TAIMED ............................................................................................................................... 10
KUUMAKAHJUSTUSED........................................................................................................................... 11
KÜLMAKAHJUSTUSED ........................................................................................................................... 12
2

3. Põhiprinsiivid
1. PÕLETUSED
* II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud
katta steriilse sidemega* kui side puudub- jätta katmata*
keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult
veega ja katta steriilse sidemega.
2.SILMADE VIGASTUSED
* ära hõõru silmi!* võõrkeha, mis on tunginud silma sisse:
- ära püüa eemaldada- aseta side- transpordi võimalikult kiiresti
raviasutusse.
3.VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE
* kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada* kata soojalt*
hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist
4.VEREJOOKSUDVerejooksu saab tavaliselt peatada:
* sideme asetamisega haavale* jäseme tõstmisega kõrgemale*
arteri kinnisurumisega survepunktides* kombineerides kõiki 3
eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale!
5.UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK
* alusta kunstlikku hingamist* kiire transport raviasutusse
6.TEADVUSETUSSEISUND
* asend: pea pööratud ühele küljele* puhastada suuõõs
närimiskummist, katkistest hammastest (jms.)* kannatanu
hingab- kasuta nuuskpiiritust* kui kannatanu ei hinga- alusta
kunstlikku hingamist* kutsu abi, transpordi raviasutusse.
3

4. 7.LUUMURRUD
* luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära
võtta* ole tähelepanelik* ära liiguta murruga jäset, kui see pole
hädavajalik* aseta hästipolsterdatud lahas
8.NIKASTUS
* aseta rõhkside kahjustatud kohale* seo tugevalt, kuid ära
takista vereringet* hoia jäset kõrgemal ja liikumatult.
ELUSTAMISE ABC
* ava hingamisteed* alusta kunstlikku hingamist* alusta südame
massaaţi .
1.Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa)2.Kutsu appi3.Aseta
kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale)4.Ava
hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel)5.Hinda hingamist
Vaata, kuula, tunne!
6.Kui hingamine on olemas, hoia hingamisteed avatuna.
1 hingamine iga 5 sekundi järel.12 korda minuti jooksul.
7.Kui hingamine puudub, alusta kunstlikku hingamist
* Kui hingamistee on suletud võõrkehast* Pööra kannatanu
küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi* Neli suruvat
liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda* Sõrmedega püüa
suuõõnest võõrkeha eemaldada
8.Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda!9.Hinda
unearteril pulssi10.Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku
hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel.11.Kui pulss kaob:
* alustasüdamemassaaţi, suru rinnaku alumisest nurgast 3-4 cm
kõrgemal
Üks abistaja: 15 korda südame massaaţi 2 korda hingamistKui
kaks abistajat: 5 korda südame massaaţi 1 kord hingamist.
4

5. VEREJOOKSU PEATAMINE
1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud
ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga.
2. NB!a) Kui riietus on kleepunud haava külge-ära püüa seda
eemaldada!b)Kui keskkond on keemiliselt saastatud- ära
paljasta haava!
2.Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad kinni
nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale, mitte
haava kohale.3.Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise
maha.4.Kasuta otsest survet haavale (suru ühtlaselt ja tugevalt)
5-10 min.5.Anna kannatanule selline asend, et vigastatud
kehaosa oleks südamest kõrgemal.
* Pea ja kaelahaavade puhul tõsta pea ja õlad kõrgemale*
Jäsemehaavad- tõsta jäse ülesŽgutid on ohtlikud!Kasuta neid
üksnes äärmisel vajadusel.
Võta ţgutiks pikk, vähemalt 5 cm laiune riideriba (ära kasuta
köit, nailonsukka ega traati)Paiguta ţgutt jäseme vigastamata
osale, haavast veidi kõrgemale, sellise arvestusega, et see
pingutamisel paigast ei nihkuks.Seo riideriba kaks keerdu ümber
jäseme ja rista otsad, pistes ühe teise alt läbi poolsõlme.Võta
lühike tugev pulk või muud sarnast ja aseta see poolsõlmele.
Nüüd seo riideriba otsad ümber pulga umbsõlme.Ţguti
pingutamiseks pööra pulka, kuni verejooks lakkab.Seo teine
riideriba pulga otsa ning kinnita pulk jäseme külge, et ţgutt
kindlalt paigal püsiks.
5

6. ENNETA SHOKISEISUNDIT.
Šhokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad vereringehäired
mõjutavad elutähtsate organite tööd.Šhoki esmane tunnus on
pulsi sagenemine. Verekaotuse tõttu on vere hulk vähenenud.
Süda peab nüüd kiiremini lööma, et pumbata kudedesse sama
palju verd kui tavaliselt. Kui verejooks ei vähene, langeb ka
vererõhk, pulss nõrgeneb ja kannatanu kattub külma higiga.
Suure verekaotuse puhul kompenseerib organism nii, et:
1.verevool naha all väheneb. Nahk muutub kahvatuks ja
külmaks, huuled on kahvatulillad.2.kudedest viiakse vedelik
verre, et taastada veremahtu. Kannatanu tunneb janu. Ära anna
kannatanule juua, sest siis võib tal süda pahaks minna, ta
hakkab oksendama.
Kui šhokk süveneb, väheneb aju verevarustus. Kannatanu on
nõrk ja loid, vahel isegi rahutu, rabeleb sihitult.
Šhoki tunnused:
1.Kiire ja nõrk pulss.2.Külm ja kahvatu nahk, kahvatulillad
huuled.3.Külm higi.4.Janu,.5.Nõrkus ja rahutus.
Sina toimid nii!Hoolitse, et kannatanu hingamisteed oleksid
vabad, et ta hingaks kogu aeg. Peata suuremad verejooksud.
Kannatanu tuleb nii kiiresti kui võimalik toimetada haiglasse
asjatundliku abi saamiseks. Kuid ka sina saad kannatanut palju
aidata, šhoki ennetamiseks lase tal puhata, kata soojalt ja ole
ettevaatlik tema eest hoolitsedes.Puhkus.Aseta alati teadvuseta
6

7. kannatanu, kellel on pulss ja kes hingab, külili, ettepoole kaldu,
jalad kõrgemal ja pea allpool. Nii on aju verevarustus parem. See
on kannatanu ei külmetaks, kaitse niiskuse eest.Ettevaatlik
hoolitsus.Hoolitse kannatanu eest ettevaatlikult, nii et
šhokiseisund ei suureneks.Kui ei ole hädavajalik, ära tõsta
kannatanut kunagi.
PEAHAAVAD
1.Hinda teadvust2.Kannatanu asend: istuv või tervel
(vigastamata) poolel pikali3.Vabasta haav: vajadusel võta kiiver
peast4.Aseta side, jäta silmad ja kõrvad vabaks
NB!* Ära püüa haava puhastada* Ära avalda haavale asjatut
survet* Ära püüa nähtavat ajupinda tagasi lükata* Ära anna süüa
ega juua* Ära liiguta kannatanut, kui kahtlustad selgroo
vigastust.
RINDKERE LAHTISED VIGASTUSED
1.Kontrolli nii sisenemis- kui väljumisaja suhtes.2.Vabasta haav,
kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei esine
keemiliselt saastatud keskkonda.
NB!a) Kui riietus on kleepunud haava külge - ära püüa seda
eemaldada!b)Kui keskkond on keemiliselt saastatud - ära paljasta
haava- gaasitorbik.
3.Suurem haav vajab esmajärjekorras abi!4.Aseta hermeetiline
materjal(õhu sissepääsu takistamiseks) haavale (haavadele)
* kata käega ava rindkeres* kata haav kummist; kilest või mõnest
muust käepärasest õhku mitteläbilaskvast materjalist.
7

8. Hermeetiline materjal peab katma haava 5 cm (või rohkem)
servadest kaugemal.
5.Kinnita servast, et moodustuks klapp.6.Aseta hermeetilisele
materjalile side, kinnita sideme otsad väljahingamisel.7.Vajadusel
5-10 minuti jooksul avalda haavale käega otsest
survet.8.Kannatanu asend:
- istuv (hingamine selles asendis kõige kergem)- vigastatud küljel
9.Kiire transport raviasutusse istuvas asendis või lamavas
asendis vigastatud küljel.
AVATUD KÕHUHAAVAD
Kannatanule ei tohi anda midagi suu kaudu (jook, söök). See võib
põhjustada oksendamist, vedeliku ja toidu sattumist
hingamisteedesse.Janu korral võib niisutada huuli.* Kannatanu
asend:
- selili, jalad põlvedest kõverdatud- pea pööratud küljele
(hingamisteed saab nii puhtad hoida, oksemasside
eemaldamisega)
* Vabasta haav riietest, kuid need pole haava külge kleepunud ja
ei esine keemiliselt saastunud keskkonda.
NB!a) Kui riided kleepuvad haava külge- ära püüa neid
eemaldada!b)Kui tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga- ära
paljasta haava!
* Kata haav puhta ja kuiva sidemega. Sideme otsad sõlmi
umbsõlme, sõlm aseta sideme servale, mitte haavale.* Kontrolli,
kas side on asetatud piisavalt tihedalt haavale (see ei libise
maha), aga nii lõdvalt, et 2 sõrme mahuvad sideme ja sõlme
vahele.* Kui soolestik või siseorganid on kõhuõõnest väljunud:
8

9. a)aseta organid või soolestik haavale või selle lähedusse- ära püüa
neid kõhtu tagasi suruda!b)Kata haav ja väljunud organid puhta,
kuiva sidemega.
Haavale kolmnurkne rätik täiendavaks kaitseks.
NB! ÄRA KAHJUSTA!a)Ära katsu kõhuõõnest väljunud organeid
või soolestikku paljaste kätega (saastamisoht)!b)Ära püüa haava
puhastada!c)Ära püüa organeid (soolestikku) tagasi kõhuõõnde
asetada.d)Ära anna juua, süüa, niisuta huuli vajadusel.
* Kiire transport raviasutusse (lamavas asendis jalad põlvedest
kõverdatud; pea pööratud küljele).
LUUMURRUD
Kõik luumurru kahtlusega jäsemed tuleb lahastada1.Lahas tuleb
asetada nii, et murruga jäse ei liiguks, et vereringe ei oleks
takistatud.2.Lahas ulatugu murrust kahele poole üle
liigese3.Polsterda lahas hoolikalt4.Ära püüa murdu
paigaldada5.Lahtise murru korral:
- aseta side- väljaulatuvaid luuotsi ära püüa tagasi naha alla
lükata
6.Lahase puudumisel:
- seo jäse kehatüve külge- seo jäse teise jäseme külge
Ära kahjusta:
- ära takista vereringet- ära püüa murdu paigaldada
MÜRKMADUDE HAMMUSTUS
1. Kannatanu toimetada maost eemale2.Eemaldada sõrmused,
käekell jms.3.Rahusta ja taga rahu4.Aseta 2 survesidet:
hammustusest üles- ja allapoole 5-10 cm kaugusele (1 sõrm
9

10. peab sideme vahele mahtuma)5.Lahasta haavale side;
külmakott võimalusel6.Madu rahule jätta (tapmisel püüa
pea purustamata jätta)7.Meditsiin abi kutsuda,evakueerida
NB!Ära püüa mürki välja imeda!Ära püüa joota!Ära püüa haava
täiendavalt kahjustada (lõiked jmt.)
Skorpionid, ämblikud, mesilased, sipelgad- hammustuse
vältimine
1. Kontrolli alati magamis- ja peatuskohti.2.Kontrolli riided,
sokid, jalanõud enne kasutamist.3.Väldi magamist ja riiete
äravõtmist niiskete kohtade läheduses.4.Säilita rahu, kui näed või
tunned kedagi endal “liikumas” või “roomamas”. Äkiline liigutus
võib põhjustada hammustuse või nõelamise.5.Ära peatu põõsaste
varjus eelnevalt neid kontrollimata.6.Jälgi maapinda- vaata!
Sipelgapesad!
MÜRGISED TAIMED
Kokkupuutel võib tekkida:1.Kahjustatud naha punetus,
turse2.Peavalu3.Põletustunne kahjustatud
kehaosadel4.Nahalööve- võib tekkida mõni tund kuni 72 t.5.Naha
sügelemine- võib tekkida pärast kokkupuudet6.Villid, 2-4 päeva
pärast lõhkevad7.Mürgiste viljade allaneelamisel- põletustunne
kurgus, maos, kõhuvalu, -lahtisus.
* ÄRA KONTAKTEERU TUNDMATUTE TAIMEDEGA JA NENDE
VILJADEGA!* VÄLDI TAIMEPOOLSET KONTAKTIVÕIMALUST*
ÄRA PUUDUTA MUSTADE KÄTEGA NÄGU, GENITAALE!* ÄRA
SÖÖ TUNDMATU TAIME VILJU!ESMAABI:
10

11. - rahusta kannatanut- pese kahjustatud nahka vee ja seebiga (või
alkoholiga), võimalusel korduvalt!- ära kata kahjustatud
piirkonda- riided pesta- pese käsi hoolikalt- kannatanu
evakueerida vajadusel.
KUUMAKAHJUSTUSED
KUUMAKRAMBID
- lihaskrambid (võib ka maos)- märg nahk, ekstreemne janu
ESMAABI- sõdur varjulisse kohta, riided eemaldada- aeglaselt
suur kogus külma vettKUUMAKURNATUS
- tugev higistamine- kahvatu, külm, niiske nahk- peavalu-
nõrkus- värisemine- kuumakrambid- iiveldus (oksendamine)-
jalad, käed värisevad- segasus, loidus, depressioonTemperatuuri
kasv võib tagasihoidlik olla
ESMAABI- vt. eelnev- jahutada! Jääkott!- joota- tõsta jalad (Šhoki
vältimiseks)- kutsu abi!- puhkus väga oluline.KUUMARABANDUS
- südame, neerude, maksa tegevus oluliselt häiritud-
hingamishäired- teadvushäired, kõne häiritud- shokk, kooma-
temperatuuri kasv on oluline
ESMAABI- vajadusel elustamise ABC- riided eemaldada- aktiivne
jahutamine, kui temp. on üle 39 kraadi- haiglasse
transportidaKUUMAKAHJUSTUS:
- PÄIKESEPÕLETUS- NAHA KAHJUSTUS- JALGADE HAUDUMUS
ÄGEDAD KUUMATRAUMAD
AEGLASELT ARENEV VORM - MITME PÄEVA VÄLTEL
11

12. * halb enesetunne* isutus* nõrkus* kõhulahtisus* sonimineNB!
NAHK ON KUIVFÜÜSILISE PINGUTUSE POOLT PÕHJUSTATUD
ÄGE VORM-
* teadvusekadu ilma eelnevate nähtudeta* vähesed
(ebaadekvaatne, sihitu käitumine) nähud, teadvuse kaduNB!
NAHK ON HIGINE
ESMAABI1.Vajadusel elustamise ABC
rakendamine2.Lamamisasend küljel3.Võimalikult kiire
jahtumine* veega pritsimine, ülevalamine* lehvita tuult, varja
päikese eest* riided eemalda4.Transport haiglasse.
KÜLMAKAHJUSTUSED
Külmast ilmast saadud kahjustused võib jagada kahte
kategooriasse. “Külmuvat tüüpi” on kõigile hästi tuntud
külmanäpistus.”Mittekülmuvad tüübid” on hüpotermia,
dehüdratatsioon (veest vabanemine), “trench-jalad” ja jalgade
immersioon. Külmakahjusus tuleneb vereringluse halvenemisest,
jää moodustumisest ja külmast keha välimistes kudedes.
Temperatuur üksi ei näita, kas külm ilm võib põhjustada
kahjustusi või mitte. Selle esilekutsumisel osalevad veel paljud
lisafaktorid erinevates kombinatsioonides. Nendeks faktoriteks on
niiskus, tuule kiirus, aeg, mille jooksul külma saadakse, tegevus,
riietuse tüüp ja olukord ning palju muud.1.Külmakahjustust
mõjutavad faktorid on loetletud alljärgnevalt:
a)eelnevad külmakahjustused: varem saadud külmakahjustus
tõstab sõduri riski seda uuesti saada.
b)rass. Mustanahalised on külmakahjustuse suhtes tundlikumad,
kui kaukaaslased.
12

13. c)geograafiline päritolu: inimestel soojast kliimavöötmest on
eeldusi rohkem külmakahjustusi saada.
d)keskkonna temperatuur. Inimkeha ümbritseva õhu (või vee)
temperatuur on ülioluline soojusregulatsiooni seisukohalt. Keha
kaotab rohkem soojust säilitamaks naha temperatuuri 0-kraadise
välisõhu temperatuuri korral.
e)tuule faktor. Komandörid peaksid olema tuttavad tuule faktori
tähendusega. Tuule kiirus kiireneb kehasoojuse kaotamist nii
märgades kui ka külmades tingimustes. Kui ilmajaamast antakse
näitajad, mis langevad ohtlikku tsooni või veelgi kaugemale, tuleb
külmakahjustuse mineerimiseks võtta kasutusele
lisaettevaatusabinõud. Vastava tuulehoo temperatuur on eriti
oluline kui õhutemperatuur on 0 kraadi või vähem. Tuule käes
olnud kehaosad võivad külmuda kui ollakse kaua tuule käes ning
ei tegelda pidevalt kehaosade soojendamisega. Mida madalam on
tuule temperatuur, seda tõenäolisemalt võib ilmneda külmumist.
Külmakraadide võrdlus tuulise ja tuulevaikuses ilmaga
Tuulevaikus 5 m/s 10 m/s 15 m/s 20 m/s
0C -5 C -15 C -18 C -19 C
-10 C -21 C -30 C -34 C -36 C
-20 C -34 C -44 C -49 C -52 C
-30 C -46 C -59 C -65 C -67 C
-40 C -59 C -74 C -80 C -83 C
Oht suureneb alates -30 CSuur oht alates -60 C
f)missiooni tüüp: lahingutegevus, mis nõuab pikemat liikumatust,
pikki tunde madalas temperatuuris, mis nõuab pikemat
liikumatust, pikki tunde madalas temperatuuris viibimist või
13

14. soojendamise võimaluse puudumist, tõstab võimalust saada
külmakahjustusi.
g)maastik: minimaalne kate ning märjad välistingimused
tõustavad potentsiaali külmakahjustuseks.
h)riietus: külma ilma riietus peaks seljas olema lõdvalt ja
kihtidena (konserveerimaks keha soojust). Riietus peaks olema
puhas, kuna kaua kaua kantud riietel täituvad riide-koe vahel
olevad õhuvahed mustuse ja higiga. Märg riietus vähendab
isolatsiooniomadusi, seetõttu tuleb hoolitseda liigse higistamise
eest. Vormi tuleks kanda tervikuna ja korralikult, vältimaks
kehavigastusi. Külma ilma vorm ei ole täielik ilma kinnaste ja
aluskinnasteta. Tuleks käituda vastavalt ilmale, kui see nõuab
rohkem riideid kaitsmaks külma eest või vastupidi- riiete
vähendamist vältimaks ülekuumenemist.
i)niiskus: vesi juhib sooja palju paremini kui õhk. Kui nahk või
riietus muutub niiskeks või märjaks, on oht külmakahjustusi
saada tunduvalt suurem.
j)dehüdratatsioon: see on ilmselt see külmakahjustusi põhjustav
faktor, millest kõige sagedamini mööda vaadatakse. Inimesed
peavad taastama oma keha poolt kaotatud vedelikke. Külma
ilmaga vajab keha erilist hoolitsemist ning vee tarbimine on väga
oluline õige hüdratatsiooni taastamiseks. Kuna kohv, tee ja kakao
on diureetilised (tekitavad uriini), siis ei tohiks nende jookide
kasutamisele panna rõhku keha hüdratatsiooni taastamiseks.
Vastuvõetav aseaine on kuum õunamahl kaneeliga, mis on
heamaitseline ning mida tuleks dehüdratatsooni vältimiseks.
14

15. k)vanus: arvestades lahingupersonali tavalist vanust, ei ole see
oluliseks faktoriks.
l)väsimus: vaimne väsimus võib põhjustada apaatiat, mis viib
selleni, et ei võeta kasutamisele ellujäämiseks üliolulisi meetmeid.
m)kaas-vigastused: vigastused, millega kaasneb Šhokk ja
verekaotus, vähendavad verevoolu jäsemetesse ning annavad
vigastatud inimesele eelsoodumuse külmakahjustuste saamiseks.
n)distsipliin, väljaõpe ja kogemus: hästi väljaõpetatud ja
distsiplineeritud sõdurid kannatavad külma all vähem, kui teised.
o)toitumine. Hea toitumine on ülioluline, sest see varustab keha
nö. kütusega, mis on vajalik soojuse tootmiseks külma ilmaga.
Tavaliselt tarbitavate kalorite hulk ilma külmenedes suureneb.
Teisest küljest, vastavalt riietatud ja kaitstud inimesed ei vaja
külmas kliimas tavaliselt (so. 3600-4600) rohkem kaloreid päevas.
p)tegevus: rohke tegevus lõpeb suure hulga keha soojuse
kaotamisega higistamise teel. Komandör saab juurde ühe
külmakahjustustele vastuvõtliku inimese, sest riided saavad
higistamise teel rikutud kehasoojuse ja isolatsiooni omaduste
kaotamise kombineeritud.
q)alkohol, narkootilised ained ja tubakas: teatud narkootilised
ained, medikamendid, alkohol, närimis- ja nuusktubakas ja
suitsetamine omavad negatiivset efekti vereringlusele,
hüdratsioonile ning inimese mõistusele ning seetõttu tuleks neid
äärmistes külmatingimustes vältida.
r)äkilised ilmamuutusedKÜLMAKAHJUSTUSTE VÄLTIMINE
15

16. Külma ilma kahjustuste ärahoidmisel on esimene samm selles
suunas vastava riietuse kandmine. Alljärgnevalt on toodud
nõuanded komandörile, mida ta saab külmakahjustuste
ärahoidmiseks kasutada.a)Kindlustage, et personal oleks külma
ilma ohtude osas väljaõpet saanud.b)Adekvaatne planeerimine,
kaasa arvatud varustuse ja õige riietuse õigeaegne tellimine ja
kättesaamine.c)Ilmateadete vastuvõtmise, levitamise ja
kasutamise meetodi efektiivne rakendamine.d)Õige hoolitsemine
jalgade eest,s.h.
- isiklik hügieen ja villide eest hoolitsemine- jalavarjude ja nende
voodrite õige korrashoid- sokkide vahetamine vähemalt kaks
korda päevas.
e)Kinnaste ja peakatte õige kasutamine. Riidest müts, villane
müts ja balakiava hoiavad sooja ning kaitsevad kõrvu. Villane sall
lisab kaelale kaitset külma eest.f)Õige hoolitsemine naha eest
kasutades kätekreeme, mis ei baseeru veel (Eucerin, Desitin).
Määrige huultele, ninale ja silmalaugude võiet. Ohatise jaoks
peaks kaasas kandma spetsiaalset määret.g)Õige aluspesu,
materjalid, mis sisaldavad polüpropeeni, kalapeeni ja termaksit
vms. külma ilma puhul ideaalseks aluspesuks.KANNA VORMI
ÕIGESTI, NÕUANNETE VASTAVALT:
- kanna vormi nagu ülem nõuab- kanna riietust kinninööbituna,
väldi kitsaid, tihedaid riideid- hoia vorm puhas ja kuiv- töötades
või köetud ruumis ülekuumenemise vältimiseks võta ära
pealmised riided- kanna peakatet soojuskao vältimiseks- hoida
kütuse jm. vedeliku sattumist nahale, riietele.
HOIA OMA KEHA SOE:
16

17. - püsi liikumises, kui võimalik- tee harjutusi suurtele lihastele
(õlavars, rindkere, jalad)- sageli, et hoida neid soojana- kui pead
jääma piiratud territooriumile, liiguta varbaid, sõrmi, jalgu, käsi-
väldi alkoholi kasutamist- väldi seismist otse külmal, märjal
maapinnal, kui võimalik- väldi suitsetamist!-naha vereringe- söö
kõik toidud energia hankimiseks- joo vett/ või sooja
mittealkohoolseid jookeNB! Tume uriin tähendab, et ei ole
piisavalt vedelikku tarbitud. Ka külmas kliimas võib
dehüdratsioon kujuneda.
KAITSE OMA JALGU:
- võta vähemalt 5 paari sokke kaasa- hoia sokid puhtad ja
kuivad- vaheta märjad või niisked sokid nii kiiresti, kui võimalik-
pese jalgu iga päev, kui võimalik- väldi tihedaid, kitsaid sokke ja
saapaid (nööri saapad nii lõdvalt, kui võimalik
KAITSE OMA KÄSI:
- kanna kindaid- soojenda käsi riiete all, kui nad on tuimaks
muutunud- väldi naha kontakti lume, kütuse või metallidega
KAITSE NÄGU JA KÕRVU:
- kata nägu ja kõrvad kiivrialuse mütsiga- kanna voodriga mütsi,
lase kõrvad alla vastavalt korraldusele- soojenda nägu ja kõrvu
peopesaga.
KAITSE SILMI:
- kanna päikeseprille vajadusel.
KAITSE KAASLAST:
- jälgi külmumise tundemärke katmata nahal-kahvatu- küsi
jalgade, käte, kõrvade, näo tuimuse kohta ja soojendamise
vajaduse kohta- ära luba magada otse maapinnal,
transpordivahendite läheduses, suletud ruumis lahtise
tulega.KÜLMANÄPISTUSE SÜMTOMID.
17

18. Külmanäpistuse sümptomid on valutamine, kihelus, torkiv tunne,
külmus ja tuimus. Tavaliselt muutub nahk punaseks, hiljem
helehalliks ja siis valkjaks. Külmunud ihu ülessoojendamine on
lihtsam. Inimesed peaksid tundma oma jalgu ja varbaid. Varbaid
tuleb saapaninas liigutada, et lihtsalt aru saada, et lihtsalt aru
saada, et need tuntavad oleks.Külmanäpistuse parimaks
kaitsevahendiks on “sõbrasüsteem”. Sõbrad peaksid üksteist
jälgima ning kui ilmneb külmanäpistus, siis vastastikku
abistama.Kohene tegevusabinõu võib külmanäpistuse peatada,
kui külm on põski näpistanud, katke need soojade kätega, kuni
valu lakkab. Külmavõetud sõrmed asetage ilma kinnasteta
kaenlaauku või riiete alla kõhu peale. Külmavõetud jalad asetage
ilma sokkide- saabasteta kaaslase paljale kõhule riiete alla.
Vältige masseerimist ja hõõrumist. Ärge ville katki vajutage.
Külmanäpistust saab ära hoida kandes hästi istuvat vormi,
hoides sokid puhtad ja riided kuivad, hoides end ülikülma
temperatuuri ja tugeva tuule tuule eest. Näo, sõrmede ja varvaste
pidev liigutamine aitab neid soojas hoida.Inimesed, kelle jalad on
külmast võetud, tuleb asetada kanderaamile. Ärge lubage tal oma
tavalise tegevuse juurde asuda seni, kuni olukorra tõsidust pole
hinnanud arstid ning evakueerinud patsiendi võimalikult kiiresti
haiglasse.
KÜLMAKAHJUSTUSED
1.Riietus ja jalanõud on soojemad, kui nad on puhtad2.Jalatsite
puhtuse eest hoolitsemine on väga tähtis3.Liigsete riiete
kandmine põhjustab ülekuumenemise, higistamist, niiskust,
seega soodustab külmumist4.Kihiline riietus loob õhukihid, aitab
soojust säilitada5.Sokid, kindad, vahetussaapad väliõppustele
18

19. kaasa6.Mitte maapinnal magada, isoleeriv materjal!7.Saabas olgu
küllalt suur- mitu paari sokke.8.Niiske ja märg riietus on külm
riietus.
KÜLMUMINE
I ASTE
- valge, kahvatu nahk, mis muutub punaseks ja valulikuks-
võimalik turse tekkimine- paranemine 7-10 päeva
II ASTE
- lisanduvad villid- paranemine 2-3 nädalat,külmatundlikkus
kahjustatud alal
III ASTE
- turse- liikuvus piiratud- verivillid- paranemine aeglane
IV ASTE
- kahjustus võib ulatuda luukoeni- liikumisvõimetus,
ülessulatamisel passiivne liikuvus taastub-
autoamputatsioonikujunemine nädalategaKÜLMAKAHJUSTUSTE
ESMAABI1.Võta märg ja niiske riietus ära2.Soojenda külmunud
kehaosa oma või kaaslase kehasoojusega3.Ära hõõru ja kasuta
lund4.Teetanuse oht- vaktsineerimine oluline
- külmunud kudede aktiivne soojenemine võib toimuda seal, kus
pole uue külmumise ohtu!- evakueerimisel soojendamine - nn.
“sooja nahaga”
VÄLTIDA VIGASTUSTE TEKET KAHJUSTATUD PIIRKONNAS,
MITTE LUBADA KÕNDIDA JALGADE KÜLMUMISE KORRAL!
19