1. MÄENDUSE MAINE
9. HARJUMAA EHITUSMAAVARAD JA NENDE
KASUTAMINE
Angela Notton
Harjumaa asetseb Soome lahe lõunarannikul, tema geoloogiline ehitus koosneb kristalsest
aluskorrast, mis on kaetud Edicara (Hilis-Proterosoikum) ja Paleosoikum aegkonna Kambriumi ja
Ordoviitsiumi ajastu settekivimilise aluspõhjaga ning Kvaternaari pudedatest setetest koosneva
pinnakattega [1,2,3]. Kvaternaari setete paksus on valdavalt alla 5m, kuid liustikuserva Pandivere ja
Palivere ajutiste seisakute vööndites võivad ületada isegi 20m. Soome lahe rannikul on settekivimite
paksus umbes 125m. Aluskorra pealispind ja settekivimite kihid on nõrgalt kaldu lõuna suunas,
keskmiselt 3m ühe km kohta, seepärast lõuna poole settekivimite paksus suureneb. Samal ajal
vanemad kihid sukelduvad nooremate alla ja iga noorema lademe levikuvöönd jääb vanemast lõuna
poole.
Harjumaal on aluspõhja maavaradena arvele võetud 16 maardlat, Kvaternaari setete maardlaid on 42.
Aluspõhja maavaradena on arvele võetud nii ehituslubjakivi kui ka tehnoloogilise lubjakivi maardlad.
Kvaternaari maardlatena käsitletakse ehitusliiva ja ehituskruusa maardlaid. Varudena on arvele võetud
kristallilise ehituskivi maardlana Maardu graniidimaardla. Seisuga 01.01.2008.a oli arvele võetud
seega 59 maardlat, neist üleriikliku tähtsusega on Nabala, Harku, Vasalemma ja Väo lubjakivimaardla,
Naissaare, Prangli ja Tallinn-Saku liivamaardla ning Maardu graniidimaardla.
Aluspõhja maavaradena on arvele võetud lubjakivi on moodustunud Kesk- ja Ülem Ordoviitsiumis.
Lubjakivi maardlad paiknevad Kesk-Ordoviitsiumi Kunda, Aseri, Lasnamäe ja Uhaku lademes ja Ülem-
Ordoviitsiumi Keila, Oandu, Rakvere; Nabala ja Vormsi lademes (Joonis 9-1). Üldiselt suureneb
kivimite savisisaldus läbilõikes alt ülespoole. Lubjakivides on sageli palju kivistisi, trilobiite,
brahheopoode, okasnahksete ja käsijalgsete skeletiosi.
Tehnoloogilise lubjakivi maardlad paiknevad Ülem-Ordoviitsiumi Keila, Oandu ja Vormsi lademes.
3
Arvele on võetud 5 maardlat, mille aktiivne tarbevaru moodustab 1,9 mln.m . Tehnoloogilist lubjakivi
kaevandatakse käesoleval ajal ainult Rummu maardla samanimelises karjääris, mahud on suhteliselt
väikesed. Varem piirdusid nad 200-900 kuupmeetriga aastas, aga viimase 2 aastaga on mahud
3
kasvanud kuni 30 tuhande m aastas.
Harjumaa ehituslubjakivi maardlad paiknevad nii Kesk-Ordoviitsiumi kivimites kui ka Ülem-
Ordoviitsiumis. Arvele võetud kokku 12 ehituslubjakivi maardlat, neist kaevandatakse lubjakivi 7
maardlas. Seitsme maardla peale on väljastatud 18 kaevandamise luba, pooled üleriikliku tähtsusega
maardlatele ja ülejäänud kohaliku tähtsusega maardlatele.
Joonis 9-1. Lubjakivi maardlate paiknemine Ülem– ja Kesk–Ordoviitsiumi läbilõikes. Kollaste
ruutudena on märgitud maardlad, kus käesoleval ajal kaevandatakse. Numbrid ülemises reas näitavad
maardlaid: 1–Paeküla-Kõmmaste, 2–Munalaskme, 3–Kernu, 4- Tuula, 5-Määra, 6-Jägala, 7-Sõrve, 8-
Rummu, 9-Vasalemma lubjakivimaardla (1.paemurd), 10-Vasalemma lubjakivimaardla (2.paemurd),
11-Sookaera, 12-Valkla, 13-Nabala, 14-Maardu, 15-Harku, 16-Väo
29
TTÜ Mäeinstituut

2. MÄENDUSE MAINE
3
Aktiivne tarbevaru moodustas 01.01.2008.a seisuga 69,4 mln.m . Lubjakivi kaevandatavad mahud on
kasvanud aastast aastasse. Viimase viie aastaga kaevetööde maht Eestis suurenenud ligi 4 korda.
Iga-aastasest lubjakivi toodangust kaevandatakse Harjumaal peaaegu 70-75 % (Joonis 9-2).
Joonis 9-2. Lubjakivi kaevandatavad mahud Eestis ja Harjumaal aastatel 2001-2007a.
Joonis 9-3Harjumaal lubjakivi kaevandatud mahu kasv aastatel 1995-2007.
Suurem osa 2007.a kaevandatud lubjakivist pärines Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku. Lasnamäe, Aseri ja
3
Kunda lademest. 2007.a (Joonis 9-3). Kogu Harjumaal kaevandatud maht oli 1,8 mln m , sellest Kesk-
3
Ordoviitsiumi kihtidest kaevandati 1,4 mln m . Tarbevarud on kinnitatud ja kaevandamisload välja
3
antud Kesk-Ordoviitsiumi ehituslubjakivile mahus 9,7 mln m , mis rahuldavad Harjumaa vajadused
veel 7 aastaks, kui tootmismahud jäävad samaks. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku kihtidest 2007. aastal
3
kaevandati 0,4 mln. m lubjakivi ja seda peamiselt Vasalemma maardlast.
Kvaternaari setted, mis katavad aluspõhja settekivimeid ja on moodustunud Eesti alal mandrijääga
põhja poolt kaasatoodud materjalist, kohalikust aluspõhjast lahti kisutud, edasi kantud, ümmardatud ja
peeneks hõõrutud kivimiosakestest, mis liustikujääst välja sulas. Kõige paksemad Kvaternaari setted
on liustikuserva ajutiste peatuste vööndites, mida on Harjumaal kaks, Pandivere ja Palivere.
Servamoodustiste vööndites võib pudedate setete paksus ületada ka 20m, mujal see ei ületa tavaliselt
5meetrit. Pinnakatte maavarad võivad olla kas liustiku sulavee tekkega või siis merelise tekkega.
Esimesed on tekkinud Pleistotseenis vahemikus 1,806mln-11 500a tagasi, teised aga viimase 11,5
tuhanda aasta jooksul. Pleistotseeni liustiku setete kvaliteet ja koostis sõltub suuresti Palivere ja
Pandivere ajutistest liustikuserva seisakust. Pandivere ja Palivere jääseisakute vahele jäävaid
maardlaid iseloomustab hea liivade puhtus, neis on kruusaosakeste ja savi sisaldus madal. Selliste
maardlate hulka kuuluvad Tallinn-Saku, Kuusalu, Huntaugu ja Soodla liivamaardla (Joonis 9-4).
Nimetatud maardlad on jääjõelise tekkega, kus materjal on vooluveega hästi läbi pestud ja välja
kantud. Maardlad, mis jäävad Pandivere jääseisaku vööndi taha ja Palivere jääseisaku vööndi ette on
samasuguse tekkega, kuid jää sulamine ei olnud nii intensiivne, mistõttu materjali sorteeritus on
30
TTÜ Mäeinstituut

3. MÄENDUSE MAINE
halvem ja liivas esinevad oluliselt suuremad kruusa ja savi sisaldused. Sellise tekkega on Loksa,
Sillaotsa II, Järvepõllu ja Karjaküla maardlad.
Kokku on ehitusliiva ning ehituskruusa maardlaid Harjumaal 42. Kuues maardlas kaevandatakse nii
ehitusliiva kui ka ehituskruusa. Ehitusliiva kaevandatakse kokku 12 maardlas ning ehituskruusa 10
maardlas. Harjumaa ehitusliiva kaevandatud maht moodustas 70 % kogu Eesti toodangust
2007.aastal, kruusa osakaal oli vaid 20 %.
Joonis 9-4 Arvele võetud Kvaternaari setete maardlate paiknemine liustikuserva ajutiste seisakute
piirides
Liivaosakeste sisaldus väheneb jääserva seisakujoonest kaugenedes. Mida kaugemale jääb maardla
jääservast, seda suurem on liivas kruusa- ja saviosakeste sisaldus. Seisuga 01.01.2008.a oli
3 3
ehitusliiva aktiivne tarbevaru 84,8 mln m , millest kaevandatav varu on 27,2 mln.m . Kaevandatava
varuga peaks olema tagatud 10-15 aasta ehitusliiva nõudlus. Ehitusliiva kaevandamiseks on
väljastatud kokku 27 ja ehituskruusa kaevandamiseks 15 kaevandamise luba. Ehitusliiva kaevandatav
maht kasvab aastast aastasse (joonis 5). 2003.a kaevandati ehitusliiva Prangli maardlast merest 1745
3
tuh m Muuga sadama kaide jaoks. Kuna tegemist oli ühekordse tegevusega, mis oli peaaegu võrdle
kogu Harjumaa liiva kaevandusmahuga, siis neid andmed allpool toodud graafikus ei ole kajastatud
(Joonis 9-5).
Joonis 9-5 Ehitusliiva kaevandamine Harjumaal aastatel 1995-2007.a (va Prangli meremaardla
mahud 2003.a).
Glatsiofluviaalse tekkega liivamaardlatest kaevandatakse 99,8 % ehitusliiva kaevandatavast mahust ja
ainult 0,2 % kaevandatakse merelise tekkega liivamaardlast. Pandivere ja Palivere jääseisakute
vahele jäävatest maardlatest kaevandatakse 94 % ehitusliiva kogumahust.
31
TTÜ Mäeinstituut

4. MÄENDUSE MAINE
3
Ehituskruusa aktiivne tarbevaru oli hinnatud 01.01.2008.a seisuga 3,6 mln.m , millest kaevandatav
3
varu moodustab 1,9 mln.m . Ehituskruusa kaevandamise mahud on kasvanud aastast-aastasse.
Kaevandatud mahud on näidatud joonisel 6. Seoses kaevandatavate mahtude kasvuga peaks hetkel
kehtivate maavara kaevandamise lubadega olema tagatud vähemalt 5 aasta varu.
Joonis 9-6 Ehituskruusa kaevandamine Harjumaal aastatel 1995-2007.a
Kokkuvõte
Käesoleval ajal ligi 70% kogu Eesti ehituslubjakivist kaevandatakse Harjumaal. Siiani väljastatud
kaevandamisload on kindlustatud varudega 7 aastaks, kui kaevandamise mahud ei suurene.
Ehitusliiva- ja kruusa kaevandatakse Harjumaal vastavalt 70% ja 20% üleriigilisest toodangust.
Geoloogiliselt uuritud varusid jätkub 5-10 aastaks. Varude piiratus sunnib lähiajal rohkem tähelepanu
osutama uute perspektiivvarude väljaselgitamisele ja geoloogilistele uuringutele, et ka kaugemas
tulevikus rahuldada maakonna nõudlusi.
Artikkel on seotud uuringuga ETF7499 Säästliku kaevandamise tingimused .
Kasutatud kirjandus
1. Kajak K. 1999. Kvaternaari setted. Tallinn Eesti. 34 lk
2. Raukas,A.1995. Eesti Loodus. Tallinn 517 lk.
3. Suuroja, K. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart. Mõõtkava 1:400 000. Seletuskiri. Tallinn: Eesti
Geoloogiakeskus. 1997. 60 lk.
32
TTÜ Mäeinstituut