5. PLAANID
Solaris – Olulisi muudatusi pole kavas, plaanis on värskendamine sh
parkla sissepääsu ümberehitamine, 40 000 m² bruto, 20 000 m²
müügipinda, 233 parkimiskohta, päeval on parkla hõivatus 20-30%.
Viru keskus – 27 000 m² rendipinda. Plaanib uueneda seest ja väljast
sh kõigi ümbritsevate tänavate poolt, et olla avatud linnaruumi poole
akEivse tänavafrondiga. Rävala Galerii - müügipinda 27 000 m²
kogupinda 72 000 m², 346 parkimiskohta 3 maa-alust korrust. Pool
EesE Energia-Teaduste Akadeemia kvartalist läheb lammutamisele ja
ümberehitamisele. Detailplaneering on vastuvõtmisel. Sügisel 2017
soovivad alustada lammutamisega. City plaza - 32 000 m² kõrghoone:
200...250 parkimiskohta. DP on algatatud, plaan on viie aastaga valmis
teha. Kaubamaja - plaanib kasvada 2,5 korda, arhitektuurivõistlus
kuulutaE just välja.
1
6. PROBLEEMID
1.Ei tajuta, et konkurentsis lennukikandjatega, ollakse tugevamad koos.
2. Linnasüdamest autode jõuga väljatõrjumine ei toimi.
3. Jalakäijal pole piisavalt mugav, kõnniteede laius on ebapiisav,
linnaruum ei mugav ega turvaline. Jalakäijate tunnel ei õigusta
ennast, inimesed kasutavad tunnelit olude sunnil, nad ei taha astuda
pimedasse musta auku, et kaotada ruumiline orienEir, mis mõjub
halvavalt turvatundele.
4. Peatänavaga risEsuunalane liikumine on vaevaline.
6. Krooni tänava liikluspusa.
8. Islandi väljakule seadust rikkumata ei saa.
9. JalgraVurid klassifitseeritakse sportalasteks miVe igapäevaliiklejaks.
10. Liiga palju transiitliiklust nii auto kui ühistransporE.
11. Kui ei teki kokkulepitud südalinna liikluslahendust jäävad
konkreetsete lahenduste kinnitamised venima.
14. Tallinnas südalinn on hõre ja auke täis.
16. Liikluse sulgemine spordi ja muude sündmuste jaoks on liiga
keeruline, et siin oleks rohkem südalinna suursündmusi. 2
8. LIGIPÄÄSETAVUS
1. Liiga palju sõidetakse autoga, samas Tallinna ummikud pole päris ummikud.
Tänane linnasüda on tühi, pole ei inimesi ega autosid. Linnasüda ei saa sellest kasu
kui siit läbi sõidetakse! Südalinna tänavad ei peaks olema magistraalid ehk transiidi
koridorid.
3. Tänane linnaruum on autokeskne ja kõigil on parem kui see oleks võrdsem, kui
linnaruum oleks demokraatlikum.
4. Kas maa/hoonealused parklad võiks olla osa linnataristust nagu on linnatänav?
5. Peatänava kontseptsioon sobiks ka Estonia-Gonsiori tänavale.
7. Südalinnas peaks olema prioriteet jalakäijatel ja ka ühistransport peab häsE
töötama
8. Inimesed peaks tooma maapeale, et nende liikumiskoridorid oleksid loogilised.
9. Meil pole piisavalt inimesi, Tallinn on väike linn ja linnasüdames pole tegelikult
liiga palju liiklust.
10. AkEivne tänavafront on oluline – inimene peaks liikuma tänaval.
11. Trammliikluse laienemine on väga oodatud.
12. Tunnel parandab liikumisskeemi. Samas pole see välEmatu lahendus.Kas eksel
kannab välja tunneli linnas, kus pole piisavalt ei inimesi ega autosid, kas see
investeering tasub ennast ära? Millist probleemi me tunneliga lahendame? Tunnel
on pigem transiidi korraldamise teema ja transiitliikluse lahendus ei pruugi
seisneda tunnelis vaid lasteaedades ja koolikohtades – koolibussid! 4
9. PARKIMINE
1. Täna parkimismajade võimsus ületab vajaduse.
2. Pigem parkimist rohkem, samas oleks avatud aruteluks, kas on ikka
niipalju vaja, parkimisnorme südalinnas peaks leevendama.
3. Kohtade arv pole nii määrav vaid liigipääsu mugavus, ehk
sissesõidu mugavus, sissepääs parklasse võib vähendada/
suurendada parkla kasutust kuni 70%.
4. Kõrge parkimise hind vähendab pikemas perspekEivis inimesi hulka
kesklinnas. Kõrgema teenuse hinnaga peaks pakkuma kvaliteeE
vastu, täna seda linnaruum ei pakku.
5. Kui investeerida parkimismajasse linnasüdamest kaugemal peab
aru saama, kus on see õige koht, millist südalinna arendatakse, mis
linnasüdamest saab.
6. Parkimine peaks olema mõistlikus tasakaalus lähtudes asukohast.
7. Südalinna klient võiks parkida parkimismajas ja edasi liikuda jala.
5
10. TERVIKLIK OSTLEMISRUUM
1. Kesklinn konkureerib tervikliku võrgusEkuna.
2. Hea valikuga kauplused ja toitlustus, ajaveetmise- ja
puhkamisvõimalus, äride mitmekesisus, mugav juurdepääs e kõigi
liikumisviiside tasakaalustatud lahendus, piisavad
parkimisvõimalused.
3. Et südalinnas oleks elu 24h, et see ei lõpeks kl 5 ega kl 9.
4. Ruum oleks selline et inimesed tahaksid siia tulla ja siin olla.
6. Selleks et südalinnas poendus toimiks on vaja lisaks heale
linnaruumile ka sisulist fokuseeritust, kas turu toimel või läbi koostöö.
7. Peatänaval puudub piisavalt pidepunkte kohE kuhu pöörata
põiktänavaid et see kaubandustänavana tööle hakkaks.
8. AkEivse tänavafrondi jaoks peaks kõnniteel olema piisavalt ruumi.
9. Ruum arvestaks inimeste ja äriga.
10. Et luua linnaruum, mis toimiks ühe tervikuna, et oleks piknikukohE.
11. Jala liikumine linnasüdames peaks olema mugav, intuiEivne ja
turvaline ning teekond oleks huvitav ja ilus.
13. Ühistranspordi lähedus soodustab kesklinna kaubandust. 6
12. VISIOON
1. Linnasüdant arendtakse terviklikke keskkondi miVe
üksiktäppidena. Ootus, et toimub jooksev tegevus linnasüdame
arendamisel.
2. Linn peaks looma visiooni, mis on selge ja arusaadav, mis on
pikaajaline ja mida ei muudeta ja mida järgitakse.
3. Et arendajatel ja linnal oleks ühine arusaam, millist linnaruumi
soovitakse saada, et on kokku lepitud põhimõVed, mille alusel
linnaruumi kujundatakse.
4. Visiooni olemasolu teeks lihtsamaks üksikutele küsimustele
vastuse otsimise ja probleemidele lahenduse leidmise.
5. Tänane probleem on visiooni puudumine ja otsused tulenevad
põletavate probleemide lahendamise raVast.
6. Pidurdamise kui linnaplaneerimise meetodi kõrvale võiks tekkida
posiCivne programm - VISIOON! Mis oleks läbi arutatud, välja
öeldud, sõnastatud ja kirja pandud.
7. Et asju tehakse perspekEivitundega 10-20 aastat.
8
13. PARADOKSID VÕI MÜÜDID
1. Kui me ei tee piisavalt parkimiskohE anname sõnumi, et
autokasutajad pole oodatud, samas kaubanduskeskuste
parkimismajade peamine kasutaja pole kaubanduskeskuse klient ja
need parkimismajad on valdavalt pooltühjad.
2. Kaupmeestel on arusaam, et ärieVevõVe edukuse alus on
parkimiskoht äri ees, samas Viru keskuse külastajast on autoklient
1%.
3. Arendaja tegelikult ei tea, kas parkimiskoht maja ees või alla aitab
ärile kaasa või on need muud tegurid, mis mõjutavad äri edukust.
4. Soovitakse jala liikumise jaoks paremat keskkonda, aga samas
soovitakse suurendada tänava läbilaskvust!
5. Magistraal tagab klienEde ligipääsu, kuigi tegelikult ei ole see ei ole
ärile kriiEline.
9
14. TERAD
1. Äärelinna keskused ütlevad, et nemad ongi uus linnasüda!
2. Linnasüdames on tehtud poolikuid asju nt Rävala pst. SeetõVu
peaks totaalsete lahenduste osas olema eVevaatlik, asjad mis
toimivad need peaks kohendada miVe kardinaalselt peapeale
pöörama!
3. Pärnu mnt näite meeles pidamine. Autodelt võeE ruum ja
jalakäijatele seda ei antud. Täna, peale renoveerimist, on seal
büroohinnad oluliselt kukkunud.
4. Ilma kaubanduseta pole läbi aegade ükski linnasüda saanud, aga
tänane vanalinn ei oma kaubanduse mõVes linnlase jaoks
mingisugust tähtsust.
5. Tehes edasi seda, mida me oleme senini teinud ei ole meil lootust
saavutada teisi tulemusi.
10