Kuivnõel 15.09.2011 Mari Prekup ja Jaanika Okk Graafikatehnikad 2011
Definitsioon ja vahendid Kuivnõel on graafikatehnika, kus kujutis kraabitakse plaadile terava esemega. Kujutis saadakse värvist, mis jääb kraabitud joonte sisse. Plaat: vask, ofset, tsink, pleksiklaas Tera: nõel, naaskel, sirkliots
http://www.magical-secrets.com/studio/video/drypoint Erinevate materjalide kasutus:
Ajalugu Kuivnõela tehnika leiutas lõuna Saksamaa kunstnik, keda tunti nime all  Housebook Master ( Master of the Amsterdam Cabinet )  (15.saj – Saksa renessanss) Populaarne mõned sajandid, kuid alates 17.saj muutus puhas kuivnõel haruldaseks. Kuigi populaarne Itaalia ja Madalmaade maastikukujutajate seas
“ Hurdy-Gurdy Playing Satyr with a Sleeping Nymph” Master of 1515 (Italian [?], active ca. 1515)  Engraving with drypoint burr
Ajalugu Esimene tuntuim kasutaja : Rembrandt  (17.saj, Madalmaad).  Hilisemalt liikus ofordi ja kuivnõela segatehnika peale.
"Negress" Lying Down, 1658 Rembrandt Etching, drypoint, engraving
Ajalugu 18.Saj hakati kuivnõela kasutama visandite tegemiseks väljaspool ateljeed (Prantsusmaa) James Abbott McNeill  Whistler  ( ameeriklane,  1834-1903)   kasutas nagu Rembrandtki nii oforti kui ka kuivnõela koos.
“ The Music Room ” , c. 1859 James Abbott McNeill Whistler,  etchin g
Ajalugu Edgar Degas  (1834-1917) ja  Mary Cassatt  (1844–1926) katsetasid mitte-konvensionaalseid vahendeid, millega plaadile jälg jätta.
“ The Bath”, c. 1891 Mary Cassatt
“ Self-portrait”, 1857  Edgar Degas
Ajalugu Emil Nolde  (1867–1956) Vasily Kandinsky  (1866–1944)  Marc Chagall   (1887–1985)
“ Freundinnen ” , 1906 EMIL NOLDE  Etching, aquatint and drypoint
“ Casspirs Full of Love ” ,  1989–2000 William Kentridge ( South Africa ) Drypoint
Pro – contra Maaliline efekt

Kuivn6el.ppt 0