Definitsioon ja vahendidKuivnõel on graafikatehnika, kus kujutis kraabitakse plaadile terava esemega. Kujutis saadakse värvist, mis jääb kraabitud joonte sisse. Plaat: vask, ofset, tsink, pleksiklaas Tera: nõel, naaskel, sirkliots
Ajalugu Kuivnõela tehnikaleiutas lõuna Saksamaa kunstnik, keda tunti nime all Housebook Master ( Master of the Amsterdam Cabinet ) (15.saj – Saksa renessanss) Populaarne mõned sajandid, kuid alates 17.saj muutus puhas kuivnõel haruldaseks. Kuigi populaarne Itaalia ja Madalmaade maastikukujutajate seas
5.
“ Hurdy-Gurdy PlayingSatyr with a Sleeping Nymph” Master of 1515 (Italian [?], active ca. 1515) Engraving with drypoint burr
6.
Ajalugu Esimene tuntuimkasutaja : Rembrandt (17.saj, Madalmaad). Hilisemalt liikus ofordi ja kuivnõela segatehnika peale.
Ajalugu 18.Saj hakatikuivnõela kasutama visandite tegemiseks väljaspool ateljeed (Prantsusmaa) James Abbott McNeill Whistler ( ameeriklane, 1834-1903) kasutas nagu Rembrandtki nii oforti kui ka kuivnõela koos.
9.
“ The MusicRoom ” , c. 1859 James Abbott McNeill Whistler, etchin g
10.
Ajalugu Edgar Degas (1834-1917) ja Mary Cassatt (1844–1926) katsetasid mitte-konvensionaalseid vahendeid, millega plaadile jälg jätta.