Visioonikonverents "Järvamaa aastal 2025" 11.novembril 2010 Türi Kultuurimajas. Gunnar Okk, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident: Globaalne kapitalism, Järvamaa ja euro
Jaanika Aasa, Järvamaa Noortekogu juhatuse esimees : noored - seotus ettevõtl...Jarvamaavanem
Visioonikonverents "Järvamaa aastal 2025" 11. novembril 2010 Türil. Järvamaa Noortekogu juhatuse esimees Jaanika Aasa: noored - seotus ettevõtluse ja kogukonnaga.
Arengu tagamiseks läbiviidud riigireform peab koosnema neljast kesksest teemast. Esmalt Eestile ambitsioonika ja ühiskonnagruppe ühendava visiooni või eesmärgi püstitamine. Teiseks erinevate valdkondade tegevusi ühendava arengupoliitika kokkupanemine. Kolmandaks riigiaparaadi ümberkorraldamine selliselt, et see võimaldaks arengupoliitikat juhtida – nii üksiktegevuste kui investeeringute vahel maksimaalset sünergiat tekitada. Neljandaks tuleb riik nö kogukondadele tagasi anda. Maailm ja Eesti on erinevate väljakutsete ees ning valitsused kui kitsad ‘kildkonnad’ ei suuda neile ilma ühiskonna laiema kaasamiseta vastu seisa või neid ka arengu hüvanguks piisavalt ära kasutada. Seepärast on oluline kogukondade suurem kaasatus, uuenduslike lahenduskäikude ja koostöövormide otsimine, otsuste ning vastutuse delegeerimine võimalikult kogukonna lähedale. Vt lisa: www.riigireform.ee.
Jaanika Aasa, Järvamaa Noortekogu juhatuse esimees : noored - seotus ettevõtl...Jarvamaavanem
Visioonikonverents "Järvamaa aastal 2025" 11. novembril 2010 Türil. Järvamaa Noortekogu juhatuse esimees Jaanika Aasa: noored - seotus ettevõtluse ja kogukonnaga.
Arengu tagamiseks läbiviidud riigireform peab koosnema neljast kesksest teemast. Esmalt Eestile ambitsioonika ja ühiskonnagruppe ühendava visiooni või eesmärgi püstitamine. Teiseks erinevate valdkondade tegevusi ühendava arengupoliitika kokkupanemine. Kolmandaks riigiaparaadi ümberkorraldamine selliselt, et see võimaldaks arengupoliitikat juhtida – nii üksiktegevuste kui investeeringute vahel maksimaalset sünergiat tekitada. Neljandaks tuleb riik nö kogukondadele tagasi anda. Maailm ja Eesti on erinevate väljakutsete ees ning valitsused kui kitsad ‘kildkonnad’ ei suuda neile ilma ühiskonna laiema kaasamiseta vastu seisa või neid ka arengu hüvanguks piisavalt ära kasutada. Seepärast on oluline kogukondade suurem kaasatus, uuenduslike lahenduskäikude ja koostöövormide otsimine, otsuste ning vastutuse delegeerimine võimalikult kogukonna lähedale. Vt lisa: www.riigireform.ee.
BeWise loeng: Sven Aulik "Eksporditurgude valik ja nende haldamine" @ TTÜ 06....JCI Tallinn BeWise
Sven Aulik on ekspordi müügijuht Oskando OÜ-s ning oma ettekandes teemal "Sobivate välisturgude valik ja nende haldamine" peatus ta lähemalt nüanssidel, miks võiks Eesti ettevõtjad agaramalt tegutseda kogu Euroopa majandusmaastikul võrreldes tavapärasema Skandinaavias või Baltikumis tegutsemisega, kuidas neile turgude võiks siseneda. Sven tõi välja ka turgudega seotud kultuurilisi ja majanduslikke iseärasusi.
Sven Aulik on viimased viis aastat töötanud põhiliselt IT rakendusi arendavas firmas Oskando OÜ, mille tooteid/teenuseid leiab täna juba 20 eri riigis üle Euroopa. Praktiliselt kogu oma karjääri vältel on Sven olnud seotud ekspordiga nii Lääne- kui Ida-Euroopas ja ka kaugemal (näiteks USAs ja Indias). Olles elanud ka ise välismaal, on tal praktilist kogemust kogunenud viimase 20 aasta jooksul. Sven Aulik on mitme ekspordisoovitusi andva trükise ja artikli autor.
Maailma finantskriis ja selle mõju Eestile Erkki RaasukeJCIArifoorum
Erkki loeng keskendub järgmistele teemadele:
- ajalooline taust kestvale majanduskriisile;
- Euroopa valikud;
- Kriisi kulg ja mõjud Eestile;
- Eesti väljavaated.
Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust EestileEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega euroala majanduse olukorrast ning selle mõjust Eestile Tartu õpetajate sügisfoorumil Vanemuise kontserdimajas. 27.08.2013
More Related Content
Similar to Gunnar Okk, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident: Globaalne kapitalism, Järvamaa ja euro
BeWise loeng: Sven Aulik "Eksporditurgude valik ja nende haldamine" @ TTÜ 06....JCI Tallinn BeWise
Sven Aulik on ekspordi müügijuht Oskando OÜ-s ning oma ettekandes teemal "Sobivate välisturgude valik ja nende haldamine" peatus ta lähemalt nüanssidel, miks võiks Eesti ettevõtjad agaramalt tegutseda kogu Euroopa majandusmaastikul võrreldes tavapärasema Skandinaavias või Baltikumis tegutsemisega, kuidas neile turgude võiks siseneda. Sven tõi välja ka turgudega seotud kultuurilisi ja majanduslikke iseärasusi.
Sven Aulik on viimased viis aastat töötanud põhiliselt IT rakendusi arendavas firmas Oskando OÜ, mille tooteid/teenuseid leiab täna juba 20 eri riigis üle Euroopa. Praktiliselt kogu oma karjääri vältel on Sven olnud seotud ekspordiga nii Lääne- kui Ida-Euroopas ja ka kaugemal (näiteks USAs ja Indias). Olles elanud ka ise välismaal, on tal praktilist kogemust kogunenud viimase 20 aasta jooksul. Sven Aulik on mitme ekspordisoovitusi andva trükise ja artikli autor.
Maailma finantskriis ja selle mõju Eestile Erkki RaasukeJCIArifoorum
Erkki loeng keskendub järgmistele teemadele:
- ajalooline taust kestvale majanduskriisile;
- Euroopa valikud;
- Kriisi kulg ja mõjud Eestile;
- Eesti väljavaated.
Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust EestileEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega euroala majanduse olukorrast ning selle mõjust Eestile Tartu õpetajate sügisfoorumil Vanemuise kontserdimajas. 27.08.2013
Similar to Gunnar Okk, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident: Globaalne kapitalism, Järvamaa ja euro (7)
2. o Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ja Põhjamaade
Investeerimispank NIB
o Globaalne kapitalism kui valitsev ühiskondlik-majanduslik
süsteem
o Globaalne konkurents ja Eesti
o Mida toob Euro?
o Globaalne konkurents ja Järvamaa
o Välisinvestorite ootused
o Uute tegevusvaldkondade leidmise vajadus
o Järvamaa aastal 2025
Globaalne kapitalism, Järvamaa ja euro
3. Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid
International Financial Institutions (IFI)
Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid (IFI-d) on sellised
organisatsioonid, mis on asutatud enam kui ühe riigi poolt ja on
seetõttu rahvusvahelise õiguse subjektid. Nende omanikud või
aktsionärid on üldjuhul riikide valitsused.
IFIde tegevuse peamiseks eesmärgiks on täita selliseid
rahandusvaldkonnaga seotud ülesandeid ja osutada teenuseid,
mida finantsturud ei suuda lahendada või pakkuda.
4. Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonid (1):
Finantsinstitutsioonid, mis on asutatud pärast II Maailmasõda
Euroopa ülesehitamise ja rahvusvahelise majanduskoostöö
toetuseks ning globaalsete finantssüsteemide haldamiseks.
• Maailmapank
• Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)
• Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD)
• Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA)
• Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC)
• Mitmepoolsete Investeeringugarantiide Agentuur (MIGA)
5. Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonid (2):
Regionaalsed arengupangad kelle omanikes on ka regioonist väljaspool
asuvad doonorriigid või organisatsioonid
– Euroopa Rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD) - London
– Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) - Pariis
– Aafrikamaade Arengupank (AdB) - Tunis
– Islami Arengupank (IDB) - Jeddah
– Musta Mere Kaubandus- ja Arengupank (BStDB) - Thessaloniki
– Aasimaade Arengupank(ADB) - Manila
– Kriibmere maade Arengupank(CDB) – Bridgetown jt.
6. Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonid (3):
Regionaalsed finantsinstitutsioonid, mis on asutanud
erinevate projektide rahastamiseks nii liikmesriikides
kui väljaspool omanikmaade territooriume mistahes
maailma punktis.
– Euroopa Investeerimispank - European Investment Bank (EIB)
(Luxembourg City, Luksemburg)
– Põhjamaade Investeerimispank - Nordic Investment Bank (NIB)
(Helsinki, Soome)
7. Põhjamaade Investeerimispank
Nordic Investment Bank
• Asutatud 1976
• Omanikeks 5 Põhjamaad ja
3 Baltimaad
• Balti riigid said omanikeks
2005
• Laenutegevus nii
omanikmaades kui üle
maailma
• Kõrgeim võmalik - AAA/Aaa
krediidireiting
• Peakontor Helsingis
8. NIB missioon: Tugevdada konkurentsivõimet
ja parandada looduskeskkonda
Pikaajalised laenud projektide
rahastamiseks:
• Infrastruktuur (sh. energia,
transport, telekom, sotsiaalne
infrastruktuur)
• Strateegilised
kapitaliinvesteeringud (sh.
ettevõtete ostud ja
omandamised)
• Teadus- ja arendustegevus
ning innovatsioon
9. NIB globaalne tegevusväli
Raamlepingud väljaspool liikmesriike
Aasia
Hiina,
India,
Vietnam
Lõuna-
Aafrika
Vabariik
Euroopa ja
Euraasia
Aafrika ja
Lähis-Ida
Ladina-
Ameerika
Valgevene, Bulgaaria,
Poola, Rumeenia,
Venemaa, Ukraina
Brasiilia
Vaata: www.nib.int/loans/countries
11. Globaalne kapitalism:
• Tootmisvahendid peamiselt eraomanduses
• Majandustegevuse vabadus
• Turumajandus ja konkurents
• Hinnad kujunevad peamiselt nõudmise-pakkumise suhte
tulemusena
• Elu paljudes valdkondades globaliseerunud
12. Globaliseerumise (üleilmastumise)
tagajärjed:
• Kasvav rahvusvaheline kaubandus
• Kapitali liikumise kasv üle maailma
• Rahvusvahelised finantsorganisatsioonid (IMF, Maailmapank, EBRD, EIB jt.)
• Rahvusvahelised megakontsernid
• Rahvusvahelised kohtud (Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline
Kohus jm.)
• Üleilmsed reeglistikud (autorikaitse, patendid jm.)
• Kasvav immigratsioon
• Globaalsed kommunikatsioonivõrgud (Internet, side-satelliidid, telefonid)
• Globaalne võitlus globaalsete probleemide vastu (kliimamuutus, terrorism, linnugripp,
seagripp, tuhapilv jm.)
13. Globaliseerumise kultuurilised mõjud:
• Kasvav rahvusvaheline reisimine ja turism
• Rahvusvaheline massimeedia (CNN, BBC, CNBC, MTV, Bloomberg,
FashionTV jt.)
• Meelelahutusvaldkondade globaliseerumine
• Võistlusspordialade üleilmne levik
• Globaalsed võrgustikud ja sotsiaalne meedia (Facebook, Twitter,
MySpace jt.)
• Rahvusvaheliste toitude (pitsa, hamburger, india, hiina jm.)
ülemaailmne levi
16. • Kaob rahavahetuse vajadus ja konverteerimistasu
• Kasvab Eesti finantsstabiilsus ja rahvusvaheline
usaldusväärsus
• Eesti eristub selgemini Lätist ja Leedust
• Eestis ja Soomes sama raha
• Pikas perspektiivis soodustab majanduskasvu
• Vähem negatiivseid stsenaariumeid
Mida toob Euro?
18. Mida vaatab/otsib välisinvestor?
• Kohalikku turgu
• Tooraine olemasolu
• Tööjõu struktuuri ja hinda
• Kohalikke valitsemisstruktuure ja
-meetodeid
19. Argumendid miks peaks/võiks välisinvestor
tulema/tulla Järvamaale?
• Madalad tootmiskulud (tööjõud, energia, maa, kinnisvara vm.)
• Piisav hulk kohalikku haritud tööjõudu
• Soodne logistiline asend ja/või transpordi infrastruktuur
• Läbipaistvad ja selged kohalikud otsustusprotsessid
• Sentimentaalsed motiivid (esivanemate kodu, sugulussidemed jne.)
20. Mis töötab vastu välisinvesteeringutele:
• Keeruline ja bürokraatlik asjaajamine
• Laisad, rumalad ja/või ülbed ametnikud
• Korruptsioon
• Positiivsete äriargumentide puudumine
21. Võimalikud uued tegevusvaldkonnad:
• Innovatiivne ja hea teenindus
• Teenuste digitaliseerimine
• Ubicomp -tipptehnoloogia ja digimaailma avalduste praktiline
rakendamine tavainimeste igapäevaellu
• Vananeva elanikkonna temaatika (NB! Soome)
• Kosmosetemaatika
• Omanäoline disain
• Arhitektuur
22. Järvamaa 2025 - Eesti kõige kiiremini
arenev maakond
Sellele aitaksid kaasa:
• Järvamaalaste haridustaseme ja -kvaliteedi tõstmine
• Ettevõtluse soodustamine ja ettevõtlikkusele innustamine
• Välisinvesteeringutele soodsa kliima loomine
• Minimaalne bürokraatia ja läbipaistvad otsustusprotsessid
• Maksimaalselt digitaliseeritud avalikud teenused